Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjon teeb ettepaneku integreeritud energia- ja kliimamuutuste paketi kohta, et vähendada 21. sajandi heitkoguseid

European Commission - IP/07/29   10/01/2007

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/07/29

Brüssel, 10. jaanuar 2007

Komisjon teeb ettepaneku integreeritud energia- ja kliimamuutuste paketi kohta, et vähendada 21. sajandi heitkoguseid

Euroopa Komisjon esitleb täna põhjalikku meetmete paketti Euroopa uue energiapoliitika loomiseks, et võidelda kliimamuutuste vastu ja suurendada ELi energiavarustuse kindlust ja konkurentsivõimet. Ettepanekute paketis määratakse kindlaks kasvuhoonegaaside heitkogustega ja taastuvenergiaga seonduvad ambitsioonikad eesmärgid ning paketi eesmärk on luua tõeline energia siseturg ja tugevdada tõhusat reguleerimist. Komisjon usub, et rahvusvahelise kokkuleppe sõlmimise korral 2012. aasta järgse raamistiku kohta peaks arenenud maade heitkogused 2020. aastaks vähenema 30% võrra. Et oma kohustusi veelgi rõhutada, teeb komisjon ettepaneku, et EL võtaks endale nüüd kohustuse vähendada 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 20% võrra, kasutades selleks eelkõige energeetikameetmeid.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: "Täna toimub Euroopa Liidu jaoks oluline muutus. Energiapoliitika oli Euroopa projekti algusaastatel peamine valdkond. Täna tuleb see teema taas tähelepanu keskmesse seada. Kliimamuutused, üha suurenev sõltuvus energia impordist ja kasvanud energiahinnad puudutavad kõiki ELi liikmeid. Euroopa peab tegutsema ühiselt, et tagada säästev, konkurentsivõimeline ja turvaline energiavarustus. Komisjoni täna esitatud ettepanekud näitavad meie kohustust võtta juhiroll ning nendes esitatakse meie nägemus Euroopa uue energiapoliitika kohta, mis arvestab kliimamuutust. Me peame tegutsema täna, et mõjutada homset."

Energeetikavolinik Andris Piebalgs ütles: "Kui me täna teeme õiged otsused, võib Euroopa asuda juhtima uut tööstusrevolutsiooni - vähem süsihappegaasi tekitava majanduse väljatöötamist. See, kuidas me tuleme toime toimiva siseturu loomisega, puhta ja tõhusa energiatootmise edendamisega ning uurimis- ja arendustegevuses õigete valikute tegemisega, otsustab selle, kas me asume selle uue arengusuuna etteotsa või jääme kaasaminejateks."

Keskkonnavolinik Stavros Dimas väitis: "Kliimamuutus on üks tõsisemaid ohtusid meie planeedile. Kliimamuutusega on vaja võidelda. Täna leppisime kokku ambitsioonikate, kuid realistlike eesmärkide suhtes, millega toetatakse meie ülemaailmseid jõupingutusi ohjeldada kliimamuutust ja hoida ära selle kõige rängemad tagajärjed. Kutsun üles teisi arenenud riike meie algatust järgima, vähendama koos meiega heitkoguseid ning kiirendama rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist heitkoguste üldiseks vähendamiseks." Euroopa ees seisavad tõelised katsumused. On enam kui 50-protsendine tõenäosus, et selle sajandi jooksul tõuseb maailma temperatuur enam kui 5°C. Meie praeguste prognooside kohaselt ning võttes arvesse energia- ja transpordipoliitikat, ei vähene ELi heitkogused, vaid hoopis suurenevad 2030. aastaks ligikaudu 5%. Praeguste suundumuste ja poliitikasuundade jätkumise korral kasvab ELi sõltuvus energia impordist praeguselt 50%lt energia kogutarbimisest 65%le 2030. aastaks. Lisaks jääb energia siseturg saavutamata, mis takistab ELi kodanikel ja ELi majandusel energia liberaliseerimisest maksimaalset kasu saada.

Komisjoni tänase ettepanekute paketiga püütakse pakkuda nendele probleemidele lahendusi, mis rajanevad kolmel sambal:

1. Tõeline energia siseturg

Eesmärk on pakkuda nii energiat tarbivatele ELi kodanikele kui ka ettevõtetele tegelikku valikut ning käivitada energiavaldkonnas vajalikud suuremahulised investeeringud. Siseturg on vajalik mitte ainult konkurentsi edendamiseks, vaid ka säästva ja turvalise energiavarustuse tagamiseks.

Konkurentsi valdkonna uuringud ja siseturgu käsitlev teave annavad tunnistust sellest, et edasised meetmed on vajalikud nende eesmärkide täitmiseks energia tootmise selgema eraldamise kaudu energia jaotamisest (see IP/07/26). Selleks on vaja ka tugevamat sõltumatut reguleerivat kontrolli, mis võtaks arvesse Euroopa turgu ja riiklikke meetmeid, mida võetakse ELi eesmärgi saavutamiseks, milleks on võrkude minimaalse vastastikuse sidumise taseme tõstmine 10%, ning mille saavutamiseks määratletakse peamised kitsaskohad ja nimetatakse koordinaatorid.

2. Vähem süsihappegaasi tekitava energia kasutuselevõtu kiirendamine

Komisjon teeb ettepaneku säilitada ELi liidriroll maailmas taastuvenergia valdkonnas, tehes ettepaneku kasutada siduvat eesmärki 20% energia kogutarbimisest, mille ulatuses tuleb 2020. aastaks taastuvenergia allikaid kasutada. Selleks on vaja oluline kasv kõigis kolmes taastuvenergia sektoris: elektrienergia, biokütused, kütte- ja jahutusenergia. Seda taastuvenergia eesmärki täiendab biokütuste miinimumeesmärk 10%. Lisaks sisaldab 2007. aasta taastuvenergia õiguslik pakett erimeetmeid, mis lihtsustavad nii biokütuste kui ka kütte- ja jahutusenergia turulepääsu.

Samuti on olulised teadusuuringud, et vähendada puhta energia hinda ja võimaldada ELi tööstusel püsida kiiresti kasvava vähem süsihappegaasi tekitava tehnoloogia eesotsas. Nende eesmärkide täitmiseks teeb komisjon ettepaneku Euroopa energiatehnoloogia strateegilise plaani kohta. Lisaks suurendab EL järgmise seitsme aasta jooksul oma iga-aastaseid kulutusi energiaalastele teadusuuringutele vähemalt 50%.

Praegu moodustab tuumaenergia ELi energiatarbimisest 14% ja ELi elektritarbimisest 30%. Komisjoni ettepanekutes rõhutatakse, et iga liikmesriik otsustab ise, kas ja kuivõrd tuumaelektrienergiat kasutada. Komisjon soovitab, et nendes ELi riikides, kus tuumaenergia tootmine väheneb, tuleb selline vähenemine tasakaalustada muude vähem süsihappegaasi tekitavate energiaallikate kasutuselevõtuga. Vastasel korral muutuks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmine veelgi keerukamaks.

3. Energiakasutuse tõhusus

Komisjon kinnitab taas oma eesmärki saavutada 2020. aastaks primaarenergia kogutarbimise sääst 20%. Edu korral tähendaks see, et 2020. aastal kasutaks EL ligikaudu 13% vähem energiat kui praegu, mis rahas väljendatuna hoiaks kokku 100 miljardit eurot ja vähendaks CO2 heitkoguste hulka 780 tonni aastas.

Komisjon teeb ettepaneku kiirendada kütusesäästlike transpordivahendite kasutuselevõttu, parandada kodumasinate energiamärgistust, kehtestades selleks rangemad standardid, tõsta hoonete energiasäästlikkust ELis ning parandada soojus- ja elektrienergia tootmise, edastamise ja jaotamise tõhusust. Lisaks teeb komisjon ettepaneku uue rahvusvahelise energiakasutuse tõhususe kokkuleppe kohta.

Eespool osutatud kolmel sambal tuginevaid ettepanekuid peab toetama ka ühtne ja usaldusväärne välispoliitika.

Rahvusvaheline energiapoliitika, milles ELil on ühtne seisukoht

Euroopa Liit üksi ei saa saavutada oma energia- ja kliimamuutuste alaseid eesmärke. EL peab tegema koostööd nii arenenud riikide kui ka arengumaadega, nii energiatarbijate kui ka tootjatega. Euroopa Liit töötab välja tõhusad solidaarsusmehhanismid, mida saaks energiavarustuse kriiside korral kasutada, ning arendab aktiivselt ühtset energiaalast välispoliitikat, et kolmandate riikidega rääkides üha enam "ühtset seisukohta" väljendada. EL püüdleb tõelise energiaalase partnerluse poole energiatarnijatega, lähtudes läbipaistvuse, etteaimatavuse ja vastastikuse kasu põhimõtetest.

Tuginedes konsultatsioonidele 2006. aastal avaldatud rohelise raamatu kohta, on komisjon ühtsema energialase välispoliitika suunal juba teatavat edu saavutanud, mis väljendub eelkõige energiavarustuse kindluse korrespondentide võrgu loomises. Komisjon teeb ettepaneku terve rea konkreetsete meetmete võtmiseks, et tugevdada rahvusvahelisi kokkuleppeid, sealhulgas energiaharta lepingut, Kyoto lepingu järgset kliimarežiimi ja heitkogustega kauplemise laiendamist globaalsetele partneritele ning kahepoolsete kokkulepete laiendamiseks kolmandate riikidega, et energiast saaks ELi välissuhtluse kõigi aspektide, eriti Euroopa naabruspoliitika oluline osa. Uute oluliste algatustena teeb komisjon ettepaneku arendada välja laialdane Aafrika-Euroopa partnerlus ja saavutada rahvusvaheline kokkulepe energiatõhususe kohta.

Kiiresti on vaja astuda konkreetseid samme. Sektoriuuring, strateegiline ülevaade ja tegevuskava moodustavad koos kavandatava Euroopa energiapoliitika aluse. Selle protsessi käigus tuleb põhimõtted vormida konkreetseteks õigusaktide ettepanekuteks. Komisjon püüab energiat ja kliimamuutusi käsitlevatele ettepanekutele saada heakskiidu kevadel toimuval Euroopa Ülemkogul ning esitab asjaomaseid arutelusid arvesse võttes õigusaktid.

Kõnealused dokumendid leiab järgmistelt aadressidelt:

http://europa.eu/press_room/presspacks/energy/index_en.htm

http://europa.eu/press_room/presspacks/energy/index_de.htm

http://europa.eu/press_room/presspacks/energy/index_fr.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website