IP/07/1959

Brüssel, 19. detsember 2007

Konkurentsimeetmed: komisjon keelustab MasterCard'i EMP-sisese mitmepoolse vahendustasu

Euroopa Komisjon on otsustanud, et MasterCard'i mitmepoolne vahendustasu MasterCard'i või Maestro deebet- või tarbijakrediitkaartidega Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) tehtavatelt piiriülestelt kaardimaksetelt ei ole kooskõlas EÜ asutamislepingu eeskirjadega konkurentsi piirava tegevuse kohta (artikkel 81). Komisjon leidis, et vahendustasu, mida MasterCard võtab kõikidelt jaemüügipunktides teostatavatelt maksetehingutelt, suurendab jaemüüjatele kaardimaksetest tulenevaid kulusid, ilma et sellega kaasneks tõendatud kasutegureid. MasterCard peab komisjoni otsuse vahendustasu võtmise lõpetamise kohta täitma kuue kuu jooksul. Kui MasterCard otsust ei täida, võib komisjon määrata karistusmakse, mille suuruseks on 3,5% ettevõtte eelmise majandusaasta päevasest kogukäibest päevas. Mitmepoolsed vahendustasud kui sellised ei ole keelatud. EÜ konkurentsieeskirjade kohaselt on aga vahendustasu võtmine sellises avatud maksekaardisüsteemis nagu MasterCard lubatud ainult juhul, kui see edendab teaduse ja tehnika arengut ja toob kasu tarbijatele. Euroopa Liidus tehakse aastas rohkem kui 23 miljardit kaardimakset, mille koguväärtus ületab 1350 miljardit eurot.

Konkurentsivolinik Neelie Kroes kommenteeris otsust järgmiselt: "Sellised mitmepoolseid vahendustasusid käsitlevad kokkulepped, nagu MasterCard on sõlminud, suurendavad jaemüüjatele kaardimaksetest tulenevaid kulusid. Kokkuvõttes jäävad need kulud tarbijate kanda, kuna neil tuleb maksekaardi kasutamise eest maksta topelttasu: esiteks makstes aastamaksu oma pangale ja teiseks tasudes kõrgemat jaehinda, mida ei maksa mitte ainult kaarti, vaid ka sularaha kasutavad tarbijad. Komisjon lubab selliste vahendustasude võtmist ainult juhul, kui neid kasutatakse selgelt innovatsiooni edendavatel eesmärkidel kõigi tarbijate hüvanguks."

Mitmepoolsed vahendustasud

MasterCard'i ärimudeli raames kehtestatakse jaemüüjate jaoks miinimumhind, mida nad peavad maksma ettevõtte maksekaartide vastuvõtmise eest. Süsteem põhineb keerukal võrgustikul, mis hõlmab mitmepoolselt kokku lepitud pankadevahelisi tasusid, mida nimetatakse "vahendustasudeks". Komisjoni tänane otsus käsitleb MasterCard'i vaikimisi võetavat vahendustasu Euroopa Majanduspiirkonnas. Tegemist on tasuga igalt jaemüügipunktis teostatud kaardimakselt. Tasu suuruseks on Maestro deebetkaarditehingute puhul 0,4–1,05% tehingu väärtusest pluss 0,05 eurot ning MasterCard tarbijakrediitkaartide puhul 0,80–1,20% tehingu väärtusest. Tasu peab kinni tarbija pank („väljaandev pank”). Ta nõuab selle sisse jaemüüja pangalt („vastuvõttev pank”), kes seejärel võtab selle kulutegurina arvesse jaemüüjatelt nõutava hinna kehtestamisel.

MasterCard kohaldab mitmepoolset vahendustasu peaaegu kõikide EMPs tehtavate piiriüleste kaardimaksete suhtes ja Belgias, Iirimaal, Itaalias, Tšehhi Vabariigis, Lätis, Luksemburgis, Maltal ja Kreekas tehtavate riigisiseste kaardimaksete suhtes. Ligikaudu 45% kõikidest EMPs kasutusel olevatest maksekaartidest kannavad kas MasterCard'i või Maestro logo ning MasterCard'i kaarti võtab vastu umbes 85% EMPs kaardiga arveldavatest ettevõtetest.

Komisjon keelustas MasterCard'i vahendustasu, kuna see suurendab kulusid, mida vastuvõtvad pangad arvestavad kaardimaksetega arveldavatelt jaemüüjatelt võetava tasu kehtestamisel, kuna vahendustasu moodustab suure osa lõpphinnast, mida ettevõtted maksavad MasterCard'i maksekaartide vastuvõtmise eest. Hinnakonkurentsi piiramine mõjub kahjulikult ettevõtetele ja tarbijatele.

MasterCard väitis, et mitmepoolne vahendustasu aitab "suurendada süsteemi tootlust". Sellegipoolest ei suutnud MasterCard nelja uurimisaasta jooksul esitada nõutud konkreetseid tõendeid, et vahendustasu võtmine edendab innovatsiooni ja suurendab tõhusust, tuues märkimisväärset kasu tarbijatele. Seetõttu leidis komisjon, et MasterCard'i mitmepoolne vahendustasu ei too kaasa objektiivseid kasutegureid, mis tasakaalustaksid süsteemi liikmeks olevate pankade vahelise hinnakonkurentsi kahjustamist.

Uurimine

Komisjoni uurimine põhines algul real teadetel, mille MasterCard'i õiguseelneja Europay International S.A. esitas 1992. aasta maist kuni 1995. aasta juulini, ning EuroCommerce'i 1997. aasta mais esitatud kaebusel. Pärast kahe vastuväiteavalduse esitamist (vt MEMO/06/260) ja novembris 2006 toimunud suulist ärakuulamist kogus komisjon lisafakte MasterCard'i väidete kontrollimiseks.

Varasemad sarnased juhtumid

2002. aastal tegi komisjon erandi Visa sarnasele vahendustasude süsteemile (vt IP/02/1138) pärast seda, kui Visa oli süsteemi põhjalikult muutnud. Näiteks kohustus Visa järk-järgult vähendama keskmisi tasumäärasid 1,1%-lt 0,7%-ni 2007 aasta lõpuks ning kehtestama teatavate teenuste puhul vahedustasude ülempiiriks nende teenustega seotud kulu. Visa suurendas ka vahendustasude läbipaistvust ning lubas pankadel nende kohta ettevõtetele teavet anda. Erand kehtib aga ainult 31. detsembrini 2007 ning pärast seda kuupäeva on Visa kohustatud tagama, et tema süsteem vastaks täielikult EÜ konkurentsieeskirjadele

Ühtne euromaksete piirkond (SEPA)

MasterCard'i mitmepoolset vahendustasu käsitlev otsus on tehtud, arvestades komisjoni 2005. ja 2006. aastal teostatud jaepanganduse sektoriuuringut (vt IP/07/114 ja MEMO/07/40), milles leiti, et mitmepoolse vahendustasu kokkulepped võivad takistada kulutasuvama maksekaardisüsteemi väljatöötamist ning ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) loomist. Uuringu käigus leiti, et viies EMP riigis (Taanis, Madalmaades, Norras, Soomes ja Luksemburgis) toimib maksekaardisüsteem ilma igasuguste mitmepoolsete vahendustasudeta. MasterCard'i käsitlev otsus toetab SEPA loomist, kuna see edendab konkurentsi maksekaarditurul ning takistab jaemüüjatelt võetavate tasude kunstlikku suurendamist selliste ebaseaduslike hinnakujundusvahenditega, nagu seda on MasterCard'i mitmepoolne vahendustasu.
Vt ka MEMO/07/590.