Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/07/1843

Brüssel, 5. detsember 2007

Euroopa naabruspoliitikat tuleb veel tugevdada

EL peab tegema täiendavaid jõupingutusi, et viia ellu senised ettepanekud Euroopa naabruspoliitika tugevdamiseks. Välissuhete ja Euroopa naabruspoliitika eest vastutav volinik Benita Ferrero-Waldner täpsustab oma värskes teatises, milliseid samme liikmesriigid ja komisjon peavad astuma. Need on seotud eelkõige kaubanduse, inimeste liikuvuse ja ummikseisus konfliktide lahendamisega ELi naaberriikides. 2008. aastal on kavas võtta mitu meedet, et hoogustada naaberriikides valdkondlikke reforme. Naabruspoliitika partnerite tulemusi käsitletakse järgmisel kevadel avaldatavas teatises. Samas esitatakse iga riigi kohta arenguaruanne.

Volinik Ferrero-Waldner ütles teatist kommenteerides: "Naabruspoliitika on jõudnud nüüdseks rakendusetappi. Kuna tegu on ühisalgatusega, siis nõuab ka selle rakendamine samme mõlemalt poolelt, nii ELilt kui ka tema naabritelt. Täna avaldatud teatis käsitleb valdkondi, kus komisjon ja liikmesriigid peavad tegema täiendavaid jõupingutusi, et täita oma partneritele antud lubadusi ja tagada, et me pakume reformide teostamiseks konkreetseid, usutavaid ja iga partneri vajadustele vastavaid stiimuleid."

Teatises seatakse 2008. aastaks ja sellele järgnevaks ajaks järgmised eesmärgid:

  • Suuremate poliitiliste kohustuste võtmine, et edendada majandusintegratsiooni ja parandada turulepääsu. Teatises kutsutakse liikmesriike toetama käimasolevaid põllumajandusalaseid läbirääkimisi, eelkõige eesmärgiga piirata selliste toodete arvu, mille turg ei kuulu täielikule liberaliseerimisele.
  • Seaduslike lühiajaliste reiside lihtsustamine ning pikemas perspektiivis ulatuslikumad eesmärgid juhitud rändevoogude alal. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti võtma vastu viisaalaste meetmete paketti, mille ta esitas 2006. aastal, ja kasutada maksimaalselt ära praeguste eeskirjade pakutavaid võimalusi reisimise lihtsustamiseks.
  • Täiendav koostöö naabruspoliitika partneritega, et lahendada ummikseisus konflikte, kasutades konfliktsete ja konfliktijärgsete piirkondade stabiliseerimiseks kõiki ELi käsutuses olevaid vahendeid.
  • ELi intensiivsem toetus partnerriikidele selliste valdkondade reformimiseks nagu energeetika, kliimamuutuse pidurdamine, kalandus, transport, merendus, teadusuuringud, infoühiskond, haridus, tööhõive ja sotsiaalpoliitika.

Osa meetmetest, mida komisjon soovitab oma ettepanekus naabruspoliitika tugevdamiseks võtta, on vahepeal juba käivitunud:

  • Komisjon otsustas täna eraldada naabruspoliitika investeerimisvahendile esimesed 50 miljonit eurot ning vastav summa seotakse kulukohustustega käesoleva aasta lõpus. Mõned liikmesriigid on juba teatanud oma soovist vahendit toetada. Nimetatud vahend käivitub 2008. aastal.
  • Praeguseks on eraldatud esimesed summad valitsemistava rahastust, mille kaudu antakse täiendavat toetust neile partnerriikidele, kes on teinud oma tegevuskavades valitsemistavadega seotud prioriteetide elluviimisel kõige suuremaid edusamme. Esimesed abisaajad on Maroko (28 miljonit eurot) ja Ukraina (22 miljonit eurot).
  • Piirkondliku mõõtme andmiseks idapoolsete naaberriikidega toimuvale koostööle on käivitatud algatus "Musta mere sünergia".
  • Iisraeli, Maroko ja Ukrainaga käivad läbirääkimised nende naaberriikide osalemiseks ELi programmides ja tema ametite töös. Tänu peatselt allkirjastatavale protokollile saab Iisrael esimese partnerriigina osaleda naabruspoliitika kaudu konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmis.
  • Euroopa naabruspoliitika kujutab endast reformide teostamiseks ettenähtud partnerlust ida- ja lõunapoolsetega naaberriikidega. Kõnealuse partnerluse tulemused on juba märgatavad.[1] Ta on võimaldanud EL-il oluliselt süvendada suhteid mõnede lähinaabritega (ELi meetmed on suunatud Alžeeriale, Armeeniale, Aserbaidžaanile, Egiptusele, Gruusiale, Iisraelile, Jordaaniale, Liibanonile, Liibüale, Marokole, Moldovale, Palestiina omavalitsusele, Tuneesiale, Ukrainale ja Valgevenele),[2] lähtudes diferentseerituse põhimõttest, mille kohaselt iga riik saab teha ELiga nii tihedat koostööd, kui ta soovib.

Naabruspoliitika on tavapärasest poliitilisest koostööst ulatuslikum, sest ta sisaldab majandusintegratsiooni elemente ning toetab majandus- ja sotsiaalse arengu ergutamiseks vajalikke reforme. Nende reformide teostamiseks kasutatakse ühiselt kokku lepitavaid ja 3–5 aastat kestvaid tegevuskavasid, mis hõlmavad täpseid kohustusi majanduse kaasajastamiseks, õigusriigi ja demokraatia tugevdamiseks, inimõiguste austamise parandamiseks ning ühiste välispoliitiliste põhieesmärkide saavutamiseks.
ENP Stockshots:

http://ec.europa.eu/avservices/video/video_prod_en.cfm?ref=054745
Lisateavet naabruspoliitika leiate järgmiselt aadressilt:
http://ec.europa.eu/world/enp/index_en.htm


[1] Vt MEMO/07/548

[2] Naabruspoliitika ei hõlma EFTA/EMP riike (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), kandidaatriike ega võimalikke kandidaatriike (endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Horvaatia, Türgi, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia, sealhulgas Kosovo), samuti mitte Venemaad.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website