IP/07/1766

Brüssel, 26. november 2007

Keskkond: jõustub üleujutusriski maandamise direktiiv

Täna jõustuva üleujutusriski maandamist käsitleva direktiivi eesmärk on üleujutuste ohu ja nende kahjulike tagajärgede vähendamine Euroopa Liidus. Direktiivi kohaselt tuleks üleujutusriski maandamist arutada piiriüleselt. Direktiivis sisalduvad olulised kohustused suurendada läbipaistvust ja kaasata kodanikke. Liikmesriigid on nüüd kohustatud määrama kindlaks vesikonnad ja nendega seotud rannikualad, kus valitseb üleujutuste oht, samuti tuleb koostada nende alade üleujutusriski kaardid ja riski maandamise kavad.

Keskkonnavolinik Stavros Dimas ütles: „Liikmesriikide jaoks on tähtis üleujutuste ennetamine ja selliste alade kaitsmine, mis üleujutuste tõttu kahju võivad kannatada. Samuti on elutähtis valmistada Euroopa kodanikke ette toimetulekuks võimalike üleujutustega. See oluline uus õigusakt kohustab liikmesriike hindama üleujutusriski, teavitama kodanikke võimalikku kahju kannatavatest aladest ja kaasama neid kavandamisprotsessi."

Üleujutuste mõju Euroopas

Kuigi üleujutustel võib olla loomulik roll toimivate ökosüsteemide elavdamisel, võivad nad siiski põhjustada laialdast keskkonnakahju. Üleujutustega kanduv saaste võib levida joogiveevarudesse ja äärmiselt suured üleujutused võivad saada hukatuslikuks habrastele ökosüsteemidele.

Alates 1998. aastast on Euroopas toimunud üle 100 suure üleujutuse, sealhulgas üleujutused Doonaul ja Elbel 2002. aasta suvel. 2005. ja 2007. aasta järjestikused üleujutused kinnitasid suurenenud üleujutusohtu Euroopas ja süvendasid vajadust meetmete järele. Alates 1998. aastast on üleujutused Euroopas nõudnud enam kui 700 inimelu, jätnud enam kui pool miljonit inimest koduta ja põhjustanud kahju summas üle 25 miljoni euro.

Kuigi üleujutused on loodusnähtused, võib nende ilmnemissagedus suureneda inimtegevuse (nt maaparandus ja kliimamuutused) tagajärjel. Võttes asjakohaseid ennetusmeetmeid, võib üleujutuste ohtu vähendada ja nende mõju minimeerida.

Kolmejärguline protsess

Kõnealune uus direktiiv^[1] on oluline täiendus Euroopa Liidu veealastele õigusaktidele ja see on hoolikalt koostatud, et säilitada kooskõla veepoliitika raamdirektiiviga. Direktiivi kohaldatakse kõikide üleujutusliikide suhtes, sõltumata sellest, kas need saavad alguse jõest või järvest, ilmnevad asulates või rannikualadel, tekivad tormi või tsunami tagajärjel. Direktiivi rakendamine toimub liikmesriikides kolmes järgus – alustatakse vesikondade ja nendega seotud rannikuvööndite üleujutusriski esialgse hindamisega, mis lõpetatakse aastaks 2011.

Sellele järgneb üleujutusohu kaartide ja üleujutusriski kaartide koostamine aastaks 2013. Kaartidel tuleb määrata kindlaks suure, keskmise ja väikese riskifaktoriga alad, sealhulgas alad, kus üleujutuste ilmnemine oleks erakorraline sündmus. Kaartidel peavad olema märgitud üksikasjad, nagu oodatav tulvavee kõrgus, võimalikku kahju kannatavad majandustegevuse liigid, ohus olevate elanike arv ja võimalik keskkonnakahju.

Viimases järgus peavad liikmesriigid aastaks 2015 töötama välja üleujutusriski maandamise kavad. Need kavad sisaldavad meetmeid üleujutuste tõenäosuse ja üleujutuste tagajärgede vähendamiseks. Meetmed keskenduvad jätkusuutmatu maakasutustava vältimisele, nt ehitiste rajamise keelamise kaudu üleujutusohuga aladel. Nimetatud kavad peaksid hõlmama ka üleujutusohuga alade kaitsmist võimalike üleujutuste eest ja üleujutuste võimaliku mõju vähendamist lammide ja märgalade taastamise kaudu. Veel üks oluline aspekt üleujutusriski maandamise kavades on vajadus valmistada avalikkust ette üleujutusteks.

Üleujutusriski hindamisi tuleb loomulikult läbi vaadata ja kohandada vastavalt kliimamuutuste mõjule ning üleujutuste intensiivsusele ja sagedusele pikema aja vältel.

Läbipaistvus ja kodanike kaasamine on uue direktiivi olulised aspektid. Liikmesriigid on kohustatud üldsusele kättesaadavaks tegema esialgsed üleujutusriski hindamised, kaardid ja maandamise kavad. Ettevalmistused üleujutusriski maandamise kavade koostamiseks tehakse kooskõlas üldsuse kaasamisega veepoliitika raamdirektiivi vesikondade majandamiskavadesse.

Direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud kooskõlastama oma tegevust teiste liikmesriikide või kolmandate riikidega ühistes vesikondades ja nad ei tohi võtta meetmeid, mis võivad suurendada üleujutusriske üles- või allavoolu, välja arvatud juhul, kui meetmete osas on asjaomase liikmesriigiga kokkuleppele jõutud.
Lisateave üleujutusriski maandamise ja ELi veepoliitika kohta on üldiselt kättesaadav veebilehel:
http://ec.europa.eu/environment/water/flood_risk/index.htm

^[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiv 2007/60/EÜ, üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta (ELT L 288, 6.11.2007, lk 27).