Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vähese süsihappegaasiheitega tuleviku eesmärgil energiatehnoloogiate kiirendamise kava kohta

European Commission - IP/07/1750   22/11/2007

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

IP/07/1750

Brüssel, 22. november 2007

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vähese süsihappegaasiheitega tuleviku eesmärgil energiatehnoloogiate kiirendamise kava kohta

Energiatehnoloogiad on äärmiselt olulised kliimamuutuse vastu edukal võitlemisel ning maailma ja Euroopa energiavarustuse tagamisel. Kasvuhoonegaaside, taastuvenergia ja energiatõhususega seotud 2020. ja 2050. aasta Euroopa eesmärkide saavutamiseks on vaja võtta meetmeid energiatõhususe, normide, toetusmehhanismide ja süsihappegaasiheite jaoks tariifide määramise osas. Samuti tuleb kasutusele võtta uued ja tõhusamad tehnoloogiad. Järelikult on vaja teha jõupingutusi teadusuuringute valdkonnas. Euroopal on suured võimalused selliste uue põlvkonna süsihappegaasivabade energiatehnoloogiate väljatöötamiseks, mis põhinevad avamere tuuleenergial, päikeseenergial või teise põlvkonna biomassil. Euroopa Liidu energeetikaalased teadusuuringud on aga tihti alarahastatud, hajutatud ja halvasti korraldatud. Kui EL tahab tekkinud võimalust kasutada, tuleb uute energiatehnoloogiate väljatöötamiseks, nendega seotud kulude vähendamiseks ja nende turuletoomiseks võetavaid meetmeid paremini korraldada ja tõhusamalt läbi viia. Sel põhjusel teeb Euroopa Komisjon ettepaneku energiatehnoloogia strateegilise kava kohta, et kehtestada Euroopa jaoks uus energeetikaalaste teadusuuringute programm. Komisjon usub, et Euroopa peaks vähendama puhta energia kulusid ja viima ELi tööstuse kiiresti kasvavas vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiate sektoris esirinda. Kavaga peab kaasnema inimressursside ja rahaliste vahendite suurendamine ja nende parem kasutamine, et kiirendada vähese süsihappegaasiheitega tulevikutehnoloogiate arendamist ja kasutamist.

Euroopa energiapoliitika jaoks on vaja uut tööstusrevolutsiooni. Nii nagu kõik tööstusrevolutsioonid, on ka see tehnoloogiapõhine ning praegu on viimane aeg muuta meie poliitiline visioon konkreetseteks tegevusteks. Järgmise 10-15 aasta jooksul tehtavatel otsustel on kaugeleulatuvad tagajärjed energiavarustuse, kliimamuutuse ning Euroopa majanduskasvu ja töökohtade jaoks. Kui me jääme viimaste hulka ülemaailmses tugevnevas konkurentsis vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiate turuosa võitmiseks, tekib oht, et me saavutame oma eesmärgid ainult imporditud tehnoloogiate abil," ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Andris Piebalgs.

Teadusvolinik Janez Potočnik märkis: „Meil on võimalus olla vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiate alal maailmas esikohal, kuid kui Euroopa ei tee tõhusamat koostööd, jääme me sellest võimalusest ilma ning vähese süsihappegaasiheitega energiamajandusele üleminekuga seotud majanduslik kasu läheb mujale. Ideed, mis komisjon täna esitab, võimaldavad Euroopal välja arendada sobiva hinnaga, puhta, tõhusa ja madala heitetasemega energia jaoks tehnoloogiate kogumi.”

Euroopal seisab silmitsi energiavarustuse ja kliimamuutusega seotud keerukate probleemidega. Praeguste suundumuste ja tehnoloogiate abil ei ole Euroopa Liidul ega maailmal võimalik saavutada kliimamuutuse suhtes seatud eesmärki majanduslikult jätkusuutliku hinnaga. Energiatehnoloogiaga seotud teadusuuringud ja innovatsioon osutuvad seega ülioluliseks ELi püüdlustes vähendada kasvuhoonegaaside heidet 60–80% võrra aastaks 2050. Kui aga ELi suhtumises sellistesse tehnoloogiatesse ei toimu olulist muudatust, on tõsine oht, et neid eesmärke ei saavutada või et vastavad tehnoloogiad töötatakse välja väljaspool Euroopa Liitu. Energiasektori innovatsiooniprotsessi on takistanud struktuurinõrkused alates algse idee formuleerimisest kuni turu hõlvamiseni. Energiatehnoloogiate osas on turg olnud tavatult loid ning samuti puudub neil koheselt märgatav äriline kasu. Lisaks on ELi liikmesriikides riigieelarvete toetus energiavaldkonna teadusuuringutele pärast 1980. aastaid oluliselt langenud. On selge, et paljusid tehnoloogilisi probleeme, millega ELi energiapoliitika tegelema peab, ei saa lahendada praegu kasutuses olevate vahendite ja koostöömudelitega. Suhtumise muutmine on hädavajalik.

Seepärast teeb Euroopa Komisjon ettepaneku uue lähenemisviisi kohta, milles keskendutakse rohkem ühisele planeerimisele, Euroopa teadus- ja innovatsiooniruumi paremale kasutamisele ning kõikide siseturu kaudu avanenud võimaluste ärakasutamisele. Eelkõige hõlmab kava kohustust sätestada rida uusi prioriteetseid Euroopa tööstusalgatusi, mis keskenduvad selliste tehnoloogiate väljatöötamisele, mille puhul ühenduse tasandil tehtav töö annab kõige rohkem lisandväärtust. Kavas tehakse ettepanek tugevdada tööstusuuringuid ja innovatsiooni Euroopa tasandi, riiklike ja tööstuslike meetmete vastavusseviimise teel. Samuti tehakse selles ettepanek luua Euroopa Energiaalaste Teadusuuringute Liit, et tagada suurem koostöö energiaalaste teadusuuringutega tegelevate organisatsioonide vahel ning parandada Euroopa tasemel energia infrastruktuuride ja süsteemide planeerimist ja prognoosimist. Komisjon osutab selgesõnaliselt vajadusele suurendada selle valdkonna rahastamist ning esitab 2008. aasta jooksul oma seisukohad vähese süsihappegaasiheitega tehnoloogiate rahastamise kohta. Komisjon loob energiatehnoloogiate kohta kogu Euroopas selge ülevaade andmiseks infosüsteemi ning kehtestab liikmesriikidega menetluse energiatehnoloogiate teadusuuringute ühiseks kavandamiseks. Tehtud edusammude läbivaatamiseks toimub 2009. aastal Euroopa energiatehnoloogia alane tippkohtumine.
Üksikasjalikum teave eespool kirjeldatu kohta on kättesaadav dokumendis MEMO/07/493 ja SET-kava käsitlevas dokumendis aadressil
http://ec.europa.eu/energy/res/setplan/communication_2007_en.htm;

Dokumendis MEMO/07/494 vastatakse mõnele sagedamini esitatavale küsimusele.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website