Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/07/1227

Brüssel, 10. august 2007

Eurobaromeeter: Kas Euroopa lapsed on Interneti kasutamisel liiga ettevaatamatud?

Kas vanemad saavad usaldada oma 13-aastast tütart, kui ta veebis surfab? Kas nad on kindlad, et nende 11-aastase poja mobiilikõned on turvalised? Komisjon viis läbi üleeuroopalise uuringu selle kohta, kuidas lapsed uut meediat kasutavad. Uuring näitab, et Interneti ja mobiiltelefonide kasutamine on muutunud Euroopa noorte jaoks enesestmõistetavaks. Üldiselt teavad nad ka Interneti ja mobiiltelefonide kasutamisega seotud ohte. Kuid probleemide korral pöörduvad nad abi saamiseks täiskasvanute poole alles viimases järjekorras.

Esimest korda küsitakse lastelt kõikjal Euroopas, kuidas nad kasutavad sidustehnoloogiat, kui palju surfavad nad Internetis lõbu pärast ja kui palju seoses oma koolitööga ning kuidas nad tulevad toime sealsete ohtudega,” ütleb Euroopa Komisjoni infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding. „On julgustav näha, kui enesekindlalt Euroopa noored digitaaltehnoloogiat kasutavad. Uue meedia aktiivses kasutamises peitub Euroopa teadmuspõhise ühiskonna arengu võti. Samas näitavad uuringu tulemused, et Euroopa vajab aktiivset võrgumeediaalast haridust. Samuti peame suurendama uue meedia võimaluste ja ohtudega seotud teadlikkust, seda eriti lapsevanemate seas. Kui kaalul on meie laste turvalisus, siis ei või me endale enesega rahulolu lubada.”

Eurobaromeetri kvalitatiivse uuringu käigus küsitleti 9–10- ja 12–14-aastaseid lapsi kõigis 27 ELi liikmesriigis ning lisaks Norras ja Islandil. Neilt küsiti üksikasjalikult, kuidas nad kasutavad sidustehnoloogiat ning kuidas nad reageeriksid Interneti ja mobiiltelefonide kasutamisega seotud probleemidele ja ohtudele.

Uuring näitab, et lapsed kasutavad tehnoloogiat väga sarnasel viisil kogu Euroopas. Internetti kasutatakse peamiselt mängimiseks, surfamiseks ja suhtlemiseks, mobiiltelefone aga tekstisõnumite saatmiseks ning vanemate ja sõpradega rääkimiseks.

Suurem osa noori kasutab Internetti mitu korda päevas ja enamikul on isiklik mobiiltelefon. Vanemad piiravad Interneti kasutamist teataval määral, kuid mobiiltelefonide kasutamine on tunduvalt vabam ja vähem jälgitav.

Nagu üks uuringus osalenud laps märkis: „Mu vanemad ütlevad, et ma tohin Internetis olla ainult üks või kaks tundi, sest see kahjustab silmi. Ma tahaksin olla kauem, aga neil on õigus.” (9–10-aastane poiss Rumeeniast)

Tulemused näitavad, et lapsed on üldiselt teadlikud Internetiga seotud ohtudest, nagu turvalisus, viirused, ligipääs soovimatule infosisule, identiteedivargus ja võimalikud ohtlikud kontaktid võõrastega.

Häkkerid on ohtlikud, sest nad võivad levitada viirusi, mis hävitavad kõvaketta või kopeerivad meie arvuti sisu, salasõnu, dokumente jm.” (9-10-aastane poiss Portugalist)

Paljud lapsed teavad ka, milliseid ettevaatusabinõusid nad peavad võtma.

„Ära anna tundmatutele oma isiklikke andmeid ega telefoninumbrit.” (12–14-aastane tüdruk Luksemburgist)

Mõned lapsed siiski tunnistasid, et nad on võtnud riske, ja mõned rääkisid, et neid on kiusatud ja neil on olnud kontakte võõrastega.

„Sain temaga jaamas kokku ja selgus, et ta on vastik 44-aastane mees. Läksin sealt kohe ära!” (12–14-aastane poiss Taanist)

Kuigi noored teavad uue meediaga seotud ohtudest ja ettevaatusabinõudest, püüaksid paljud neist lahendada probleeme ise või sõprade abiga ning pöörduksid oma vanemate poole ainult kõige tõsisematel juhtudel.

„Ma räägiksin asjast ükskõik kellele, aga mitte vanematele, sest kardan, et ema saaks oma hirmudele kinnitust ja keelaks mul jututubades käia.” (9–10-aastane tüdruk Saksamaalt)

Eurobaromeetri tulemused aitavad komisjonil täpsemalt määratleda, kuidas ELi programmiga „Turvalisem Internet” saaks kõige paremini kaasa aidata lastele ohutu Interneti ja mobiiltelefoni kasutamisele kogu Euroopas. See on jätkuks komisjoni 2007. aasta kevadel tehtud algatusel põhinevale Euroopa mobiilsideoperaatorite kokkuleppele, mis käsitleb alaealiste kaitset seoses mobiiltelefonide kasutamisega (vt IP/07/139).

Järgmine turvalisema Interneti päev on 12. veebruaril 2008.

Taustteave:

Programm „Turvalisem Internet” on toiminud alates 1999. aastast ning selle eesmärk on sidustehnoloogia turvalisem kasutamine, eriti kui kasutajateks on lapsed, ning ebaseadusliku ja kahjuliku infosisu – laste kuritarvitamisest rassismini – vastu võitlemine. Programmi praegune etapp (Safer Internet plus) kestab 2008. aastani (vt IP/06/1512, MEMO/07/44).

Iga-aastane turvalisema Interneti päev juhib sellistele algatustele tähelepanu üldiselt ja aitab suurendada teadlikkust küsimustes, mis on seotud Interneti ja uue tehnoloogia turvalisema kasutusega (vt IP/07/140, IP/06/126, IP/05/148, IP/04/171).

Lisateave:

http://ec.europa.eu/saferinternet

Eurobaromeetri uuringu tulemused, mis käsitlevad uue sidustehnoloogia kasutamist laste poolt:

http://ec.europa.eu/information_society/activities/sip/eurobarometer/


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website