IP/07/114

Brüssel, 31. jaanuar 2007

Konkurents: komisjoni sektoriuuringu käigus tuvastati jaepanganduses märkimisväärseid konkurentsitõkkeid

Euroopa Komisjon avaldas oma jaepanganduse sektori konkurentsiuuringu lõpparuande. Uurimise käigus tuvastati maksekaartide, maksesüsteemide ja jaepangandustoodete turul mitmeid konkurentsiprobleeme. Neile viitavad eelkõige maksekaartide kaupmehe- ja vahendustasude suur erinevus, maksesüsteemide ja krediidiregistrite turulepääsutõkked, klientide liikuvuse piirangud ning toodete seosmüük. Mõned turuosalised on seoses maksekaarte käsitlevate esialgsete tulemuste avaldamisega 2006. aastal (vt IP/06/496 ja MEMO/06/164) juba nõustunud tegema vabatahtlikke reforme. Komisjon kasutab võitluses tõsise kuritarvitamise vastu oma konkurentsieeskirjadest tulenevaid volitusi ning teeb tihedat koostööd liikmesriikide konkurentsiasutustega. Uuringu tulemus peaks ühtse euromakseala (Single Euro Payment Area - SEPA) loomise eel suurendama jaepangandussektori konkurentsi.

Konkurentsivolinik Neelie Kroes: „Uurimise käigus on tuvastatud laialt levinud konkurentsitõkkeid, mis suurendavad tarbetult Euroopa ettevõtjate ja tarbijate kulutusi jaepangandusteenustele. Komisjon kavatseb täiel määral kasutada oma konkurentsiõigusest tulenevaid volitusi kõnealuste tõkete eemaldamiseks nii maksekaartide turul kui ka mujal, kus tõkete põhjuseks on konkurentsi kahjustav käitumine.”

Maksekaardid ja maksesüsteemid

Euroopa maksekaardisektor on suur ja võimaldab teha tarbijatel aastas makseid 1350 miljardi euro ulatuses. Seega saavad pangad ELi ettevõtjatelt aastas mitmesuguste tasudena 25 miljardit eurot. Komisjon tuvastas uurimise käigus mitmeid probleeme:

• suur turukontsentratsioon paljudes liikmesriikides, eriti maksekaartide osas, võib anda valitsevatele pankadele võimaluse piirata uute klientide arvu ja nõuda kaardi kasutamise eest kõrgemat tasu
• kaupmehetasu suur erinevus ELi lõikes. Näiteks peavad kõrge kaupmehetasuga liikmesriikide ettevõtjad maksma pankadele oma kaardiga sooritatud müügitehingutest saadud tulust kolm või neli korda suurema osa kui madala kaupmehetasuga liikmesriikide ettevõtjad
• vahendustasu suur erinevus ELi pankade vahel; kaardiomanikele ei pruugi see tähendada madalamaid tasusid. Komisjon ei nõua vahendustasude kaotamist, vaid väljendab muret nende rakendamise üle mõningates maksesüsteemides
• suur ja püsiv kasumlikkus eelkõige kaartide väljastamisel viitab sellele, et mõnes liikmesriigis on pankadel märkimisväärne turuvõim, mis võimaldab neil kehtestada ettevõtjatele ja tarbijatele kõrge kaarditasu
• eeskirjad ja tavad, mis nõrgendavad jaemüügisektori konkurentsi; näiteks kaupmehetasude ühtlustamine ja lisatasude kehtestamise keelamine, ning
• erinevad tehnilised standardid ELi lõikes ei lase paljudel teenuse osutajatel tõhusalt tegutseda kogu ELis.

Pärast maksekaarte ja -süsteeme käsitleva vahearuande avaldamist kohtus komisjon paljude liikmesriikide pankade esindajatega, et arutada, milliseid võimalusi saavad pangad ise kasutada konkurentsiprobleemide lahendamiseks. Selline lähenemisviis annab paljutõotavaid tulemusi. Positiivse näitena võib esile tõsta Austriat, Soomet ja Portugali, kus turuosalised on astunud esimesi samme komisjoni tuvastatud probleemide lahendamiseks.

Euroopa pangandussektor töötab komisjoni ja Euroopa Keskpanga täielikul toetusel ühtse euromakseala (SEPA) loomise nimel. SEPA peaks aitama suurendada panganduse tõhusust ja alandada jaemaksetega seotud kulutusi. Sektoriuuringus on toodud esile mitmeid turutõkkeid, mis tuleks SEPA loomisel kõrvaldada.

Jaepangandustoodete turg

ELi jaepangandussektori brutotulu ulatub aastas 250-275 miljardi euroni - see on võrdne 2%ga ELi SKTst. Turg on üldjoontes riigiti killustunud tegurite alusel, mis hõlmavad konkurentsitõkkeid, korralduslikke, õiguslikke ja kultuurilisi erinevusi. Sektori uurimisel tuvastati konkurentsiprobleeme mitmetes valdkondades:

• mõnes liikmesriigis annab püsiva suure kasumlikkuse, suure turukontsentratsiooni ja turutõketele viitavate tõendite kooslus põhjust muretseda pankade võimaluse üle mõjutada tarbijatele ja väikeettevõtjatele kehtestatavate hindade taset
• mõnda krediidiregistrit, mis sisaldab laenuandja poolt laenuintressi määra kehtestamiseks kasutatavaid salastatud andmeid, võidakse kasutada uutel osalejatel jaepangandusturule sisenemise takistamiseks
• mõned pankadevahelise, sealhulgas hoiu- ja ühistupankade vahelise koostöö aspektid võivad konkurentsi vähendada ja takistada uute osalejate turule sisenemist
• toodete seosmüük, nt olukord, kus laenuvõtjat sunnitakse ostma lisakindlustust või avama täiendavat pangaarvet, on laialt levinud enamikus liikmesriikides. See võib piirata klientide valikut ja suurendada panga võimalusi mõjutada turul kehtivaid hindu, ning
• laialt on levinud ka klientide liikuvust takistavad tegurid, näiteks raskused pangaarve vahetamisel. Uuringu põhjal järeldatakse, et riikides, kus klientide liikuvus on suurem, on pankade kasumimarginaalid väiksemad.

Sektoriuuringut alustati 2005. aasta juunis (vt IP/05/719). Maksekaarte käsitlev vahearuanne avaldati 2006. aasta aprillis (vt IP/06/496) ning pangaarveid ja seotud teenuseid käsitlev vahearuanne 2006. aasta juulis (vt IP/06/999).
Komisjoni sektoriuuringu lõpparuanne ja selle lisadokumendid on kättesaadavad järgmisel veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/competition/antitrust/others/sector_inquiries/financial_services/

Lisateabe saamiseks palume vaadata ka: MEMO/07/40.