Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

IP/07/1008

Brüssel, 4. juuli 2007

Ühise põllumajanduspoliitika reform: veinireform aitab Euroopal tagasi võita kaotatud turuosa

Pärast rohkem kui aastapikkust 2006. aasta juunis avaldatud teatises esitatud mõtete üle peetud arutelu kõigi osapooltega võttis Euroopa Komisjon täna vastu veinituru ühise korralduse põhjaliku ümberkorralduskava ettepanekud. Veinireformi eesmärk on suurendada ELi tootjate konkurentsivõimet, võita tagasi turge, tasakaalustada nõudmine ja pakkumine, lihtsustada eeskirju, säilitada ELi veinitootmise parimaid tavasid, tugevdada maapiirkondade sotsiaalset struktuuri ja kaitsta keskkonda. Reformi põhisiht on kasutada paremini ära eelarvet, mille suurus (1,3 miljardit eurot) ei muutu. Ettepanekute kohaselt tühistatakse viivitamata kõik ebatõhusad turutoetusmeetmed — mitmesugused destilleerimistoetused, eraladustamistoetus ja eksporditoetused. Keelatakse suhkru lisamine veini rikastamiseks ja tühistatakse virdetoetus veini rikastamiseks, mis kehtestati suhkru lisamisega võrreldes suuremate kulude hüvitamiseks. Erakorraline destilleerimine asendatakse kahe riiklikest assigneeringutest rahastatava kriisihaldusmeetmega. Tunduvalt suurendatakse eraldisi ELi veinide müügi edendamiseks, eriti kolmandate riikide turgudel. Viieaastase üleminekuaja jooksul jäävad kehtivama istutuspiirangud ning konkurentsivõimetutele tootjatele antakse võimalus sektorist piisava rahalise toetuse vastu lahkuda. Pärast 2013. aastat kõrvaldatakse istutuspiirangud, et konkurentsivõimelised tootjad saaksid soovi korral oma tootmist laiendada. Märgistamiseeskirju lihtsustatakse, ELis kinnitatakse teatavad veinivalmistustavad, mida tunnustavad kõik Rahvusvahelise Veiniameti liikmeks olevad tootjariigid, ja kvaliteedipoliitika hakkab põhinema geograafilisel päritolul. Liikmesriikide käsutusse antakse riiklikud assigneeringud ja meetmevalik, mis võimaldab neil võtta kohaliku olukorraga kõige paremini sobivaid meetmeid. Rohkem vahendeid läheb maaelu arendamise meetmete rahastamisele, sealhulgas noorte veinitootjate starditoetusele ja keskkonnakaitsele.

„Oleme terve aasta elavalt arutanud, kuidas viia ELi veinisektor tagasi tippu. Olen külastanud paljusid veinipiirkondi, et saada teada sealsetest probleemidest ja tutvustada oma vaateid. Meie tänases ettepanekus on selgunud probleeme arvesse võetud. Nende lahendamiseks tuleks edendada meie veinide müüki eksporditurgudel ja piirata väljajuurimist keskkonnatundlikes piirkondades,“ ütles põllumajanduse ja maaelu arengu volinik Mariann Fischer Boel. „Praegu me raiskame liiga palju raha — üle kolmandiku oma eelarvest — veiniülejäägist lahtisaamiseks, selle asemel, et tõsta oma konkurentsivõimet ja edendada oma veinide müüki. Olen veendunud, et mu ettepanek elavdab Euroopa veinisektorit ja aitab meil saavutada õiguspärase koha maailma suurima ja parimana. Jätkem siis retoorika ja andkem endast parim meie viinamarjakasvatajate ja tarbijate hüvanguks.“

Ettepaneku üksikasjad:

Ühtsed otsemaksed: kõigil viinapuude kasvualadel on õigus saada toetusi ühtsest otsemaksete kavast ja väljajuuritud aladel on automaatselt õigus saada hüvitust, mis tagaks kõnealuste maa-alade hoidmise põllumajanduslikust ja keskkondlikust seisukohast heas seisundis.

Istutuspiirangute lõpetamine: istutusõiguste süsteemi kehtivust pikendatakse kuni üleminekuaja lõpuni 2013. aastal ja see tühistatakse 1. jaanuarist 2014, et võimaldada konkurentsivõimelistel veinitootjatel tootmist laiendada. Otsuse tootmist laiendada teevad tootjad ise, sõltuvalt oma suutlikkusest oma toodangut müüa.

Riiklikud assigneeringud: võimaldavad liikmesriikidel kohandada meetmeid oma konkreetsele olukorrale. Üldeelarve maht kõigub 634 miljoni euro (2009) ja 850 miljoni euro (2015) vahel. Igale riigile eraldatav osa arvutatakse vastavalt viinapuude kasvuala suurusele, toodangu mahule ja ajaloolistele kuludele. Kasutada võib järgmisi meetmeid: müügiedendamine kolmandates riikides, viinamarjaistanduste ümberkorraldus/muutmine, rohelise korje toetus, uued kriisihaldusmeetmed, s.t kindlustamine loodusõnnetuste ja valdkonnapõhiste avatud investeerimisfondide loomisega kaasnevate halduskulude vastu.

Maaelu arendamise meetmed: paljud maaelu arengu määruse meetmed võiksid huvi pakkuda ka veinisektorile, et anda noortele põllumajandustootjatele starditoetust, parandada turundust, pakkuda kutseõpet, toetada tootjaorganisatsioone, aidata katta kultuurmaastiku hooldamisel tekkivaid lisakulusid ja saamata jäänud sissetulekuid, toetada ennetähtaegset pensionilejäämist. Selle võimaldamiseks paigutatakse järjest enam raha ümber maaelu arendamise eelarvesse — alates 100 miljonist eurost aastal 2009 kuni 400 miljoni euroni aastal 2014. See raha suunatakse sihtotstarbeliselt veinitootmispiirkondadele.

Veinivalmistustavad: vastutus uute veinivalmistustavade heakskiitmise või olemasolevate muutmise eest pannakse komisjonile, kes hindab Rahvusvahelise Veiniameti heakskiidetud veinivalmistustavasid ja liidab need heakskiidetud ELi veinivalmistustavade nimestikku. EL lubab kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud veinivalmistustavasid eksportveinide valmistamisel. Säilib keeld valmistada veini imporditud viinamarjavirdest ja keeld segada ELi veine importveinidega.

Paremad märgistamise eeskirjad: ELi kvaliteetveini mõiste hakkab põhinema geograafilisel päritolul (määratud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein). Geograafilise tähisega veinid jagunevad kaitstud geograafilise tähisega veinideks ja kaitstud päritolunimetusega veinideks. Märgistus on tarbijate vajadustele vastu tulles lihtsam ning lubab esmakordselt ELis märkida ilma geograafilise tunnuseta veinide sildil kasutatud viinamarjasordi ja aastakäigu, et tulla vastu tarbijate nõudlusele ühest viinamarjasordist valmistatud veinide järele.

Müügiedendamine ja teave: komisjon kavatseb energiliselt tegeleda vastutustundliku müügiedendamise ja teavituskampaaniatega. Väljaspool ELi võetavate müügiedendamismeetmete eelarvesse eraldatakse riiklikest assigneeringutest 120 miljonit eurot. Euroopa Liidu rahastus moodustab 50%. Euroopa Liidus korraldatakse uusi teavituskampaaniaid geograafilise tähisega veinide ja vastutustundliku/mõõduka veinitarbimise kohta. ELi osatähtsus nende kampaaniate rahastamises on 60%.

Keskkonnakaitse: kõigi viinapuude kasvualade õigus saada toetusi ühtsest otsemaksete kavast tähendab, et tuleb lisatingimusena laiemalt rakendada keskkonnastandardeid. Nõuetele vastavuse eeskirjad kehtivad kõigi väljajuuritud alade kohta. Maaelu arengu programmides kehtestatakse keskkonnaalased miinimumnõuded väljajuurimisele, ümberkorraldustele ja rohelisele korjele. Lisaks eraldatakse rohkem vahendeid põllumajanduse keskkonnakavadele.

Väljajuurimiskava: sektorist lahkuda soovivatele viinamarjakasvatajatele pakutakse tasu vabatahtliku väljajuurimise eest. Esimesel aastal on väljajuurimistasu 30% praegusest tasemest kõrgem. Kava viieaastase kestuse jooksul hakkab tasu aasta-aastalt langema, et innustada kavaga liitumist kohe algusest. Sotsiaalsete ja keskkondlike probleemide vältimiseks lubatakse liikmesriikidel piirata väljajuurimist mägialadel, järskudel nõlvadel ja keskkonnatundlikes piirkondades asuvates viinamarjaistandustes. Samuti seatakse väljajuurimise üldpiirmääraks 10% riigi viinapuude kasvualast. Kogu väljajuuritav pindala on prognooside kohaselt 200 000 hektarit. Väljajuurimistasude eelarve langeb esimese aasta 430 miljonit eurolt viiendaks ja viimaseks aastaks 59 miljonile eurole ning keskmine tasu langeb 7.174 eurolt hektari kohta esimesel aastal 2.938 eurole hektarilt viiendal aastal.

Turukorraldusmeetmete kaotamine: reformi jõustumise esimesest päevast kaotatakse järgmised meetmed: erakorraline destilleerimine, toetus kõrvalsaaduste destilleerimiseks, joogipiirituse destilleerimiseks ja kahesuguse otstarbega viinamarjasortidest saadud veini destilleerimine, eraladustamistoetus, eksporditoetused, virdetoetus veini rikastamiseks.

Suhkru kasutamise keelamine veini rikastamiseks: suhkru kasutamine veini rikastamiseks keelatakse reformi esimesest päevast alates. Nimetatud tegevus ei ole kooskõlas ei Rahvusvahelise Veiniameti ega Euroopa Liidu määratlustega. Suhkru lisamise ja virdetoetuse lõpetamine võimaldab säilitada tasakaalu põhja ja lõuna vahel. Selle tulemusena hakkavad kõik tootjad valmistama veini vaid viinamarjadest ja subsideerimata virdest.

ELi veinisektor

ELis toodab veini rohkem kui 2,4 miljonit ettevõtet, kelle kasutuses on 3,6 miljonit hektarit ehk 2% ELi põllumajandusmaast. Veinitoodang moodustas 2006. aastal 5% ELi kogu põllumajandustoodangust. ELi veinide tarbimine langeb pidevalt, kuigi kvaliteetveinide müük suureneb. Viimase kümne aasta jooksul on import suurenenud 10% aastas, samas kui ekspordimaht kasvab aeglaselt. Praeguse suundumuse kohaselt moodustab veini ületootmine 2010. ja 2011. aastaks 15% aastasest toodangust. EL kulutab igal aastal umbes pool miljardit eurot, et saada lahti veiniülejäägist, millele ei ole turgu.

Vt ka:
http://ec.europa.eu/agriculture/capreform/wine/index_en.htm

Viide videoarhiivile:
http://ec.europa.eu/avservices/video/video_search_en.cfm?witch=video&keyword=&ref=I&videoref=051269&LOGIN2=+Search


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site