Navigation path

Left navigation

Additional tools

Other available languages: EN FR DE DA NL EL CS HU LT LV MT PL SK SL

IP/06/907

Brüssel, 3. juuli 06

Komisjon võtab õiguslikud meetmed lindude ja elupaikade kaitse parandamiseks ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks Euroopa Liidus

EL on seadnud sihiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010. Selle saavutamisel on otsustav tähtsus ELi linnustiku- ja elupaikade direktiivi nõuetekohasel rakendamisel. Euroopa Komisjoni teostatud sõelumine näitas, et suur hulk liikmesriike ei ole neid kahte õigusakti nõuetekohaselt rakendanud. Seetõttu on komisjon algatanud menetluse 13 liikmesriigi suhtes linnustikudirektiivi rikkumise kohta ja vähemalt kaheksa liikmesriigi suhtes elupaikade direktiivi rikkumise kohta. Nende kahe direktiivi eesmärk on kindlustada lindude ja loomade ning nende elupaikade kaitse kogu ELis. Kahjuks on suur osa juhtumitest, mille suhtes Euroopa Komisjon on algatanud menetluse seoses ELi õigusaktide ebapiisava rakendamisega keskkonnavaldkonnas, seotud just nende direktiividega. Oma tegevusega loodab komisjon olukorda oluliselt parandada.

„Linnustikudirektiiv ja elupaikade direktiiv on peamised vahendid ELi bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks,“ ütles keskkonnavolinik Stavros Dimas. „Nende direktiivide nõuetekohane ja kiire rakendamine on ainus võimalus peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Euroopas aastaks 2010. Liikmesriigid peavad astuma kiireid samme, et tagada lindude ja elupaikade asjakohane kaitse oma territooriumil," lisas volinik Dimas.

Linnustiku kaitse: esimene hoiatuskiri 13 liikmesriigile

Komisjon on saatnud esimese hoiatuskirja järgmistele liikmesriikidele: Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Luxembourg, Madalmaad, Poola, Slovakkia ja Ühendkuningriik.

1979. aasta linnustikudirektiivis[1] on sätestatud kõigi looduslikult esinevate linnuliikide kaitset, hoidmist ja kontrolli hõlmavad meetmed. See sisaldab ka eeskirju lindude elupaikade kaitsmise kohta. Liikmesriigid peavad looma eri kaitsealad 194 ohustatud liigi ja igat liiki rändlindude jaoks. Direktiiviga on keelustatud linde otseselt ohustav tegevus, nagu tahtlik tapmine või püüdmine, linnupesade lõhkumine ja linnumunade varastamine ning sellega seotud tegevused nagu kauplemine surnud või eluslindudega (välja arvatud mõned põhjendatud erandid).

Puudused 13 liikmesriigi riiklikes õigusaktides on riigiti väga erinevad. Näiteks ei ole riiklike õigusaktidega tagatud linnumunade või -poegade asjakohane kaitse või ei ole jahti lubavad asjaolud vastavuses direktiiviga ettenähtud nõudmistega või ei ole lindude elukohtade kaitset tagavad meetmed piisavad.

Loodusliku taimestiku ja loomastiku ja nende elupaikade kaitse: esimene hoiatuskiri rikkumiste kohta kaheksale liikmesriigile

Elupaikade direktiiviga seoses on komisjon saatnud esimese hoiatuskirja kaheksale liikmesriigile. Need on Küpros, Tšehhi Vabariik, Taani, Kreeka, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia.

Elupaikade direktiiv[2] võeti vastu aastal 1992. Linnustikudirektiiviga võrreldes hõlmab see märksa suuremat hulka haruldasi, ohustatud või endeemilisi liike, sealhulgas 450 looma ja 500 taime. Kaitse all on ka umbes 200 haruldast ja iseloomulikku elupaigatüüpi. Direktiivi eesmärk on edendada bioloogilise mitmekesisuse säilitamist ning luua selle eesmärgi saavutamiseks kogu Euroopat kattev kaitsealade võrgustik Natura 2000, mis oleks esimene sellelaadne võrgustik maailmas ja ühtlasi ELi panus ülemaailmsesse võrgustikku, mis loodi ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni alusel.

Ka siin on rikkumiste põhjused liikmesriigiti väga erinevad. Näiteks ei nõuta asendusmeetmeid juhul, kui meede või projekt avaldab mõju erikaitsealale või ei tagata õigusaktidega teatavate liikide ranget kaitset.

Looduskaitse erijuhud

Lisaks sellele on komisjon võtnud teinud mitmeid otsuseid selliste menetluses olevate juhtumite kohta, mis hõlmavad linnustikudirektiivi ja elupaikade direktiivi kohaldamist teatavates liikmesriikides.

Komisjon lõpetas juhtumi menetlemise, milles käsitleti lennujaama Ciudad Real airport ehitamist Hispaanias ja mis algatati seetõttu, et projekti elluviimiseks ei olnud tehtud nõuetekohast keskkonnamõju hindamist. Vahepeal on projekti keskkonnamõju hindamine lõpule viidud ning võetud vastu rida asendusmeetmeid, et leevendada või kompenseerida lennujaama mõju keskkonnale. Üks väga oluline samm bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamiseks on säilitamise ja arendamise ühitamine.

Komisjon saatis Kreekale esimese kirjaliku hoiatuse, millele järgnes Euroopa Kohtu 16. märtsi 2006. aasta otsus Kreeka süüdimõistmise kohta, kuna Kreeka ei võtnud vajalikke meetmeid Milose saare rästikute range kaitse tõhusa süsteemi kehtestamiseks ja rakendamiseks (Kohtuasi C-518/04). Milose saare rästik on Kreeka endeemiline ohustatud liik. Kreekal oli aega kaks kuud, et teavitada komisjoni kohtuotsusega vastavusse viivate meetmete võtmisest. Tähtaeg lõppes, kuid komisjon ei ole Kreeka ametiasutustelt teavet saanud.

Komisjon saatis Iirimaale viimase kirjaliku hoiatuse elupaikade direktiivile mittevastavuse kohta. Tõstatatud teemad hõlmasid seda, et Iirimaa ei ole nõuetekohaselt sätestanud otsuste tegemise korda seoses Natura 2000 alasid mõjutavate maakasutuse ja muude kavadega, et kohaldamissätted on nõrgad, kui kaitstud elupaikadele on tekitatud kahju ebaseadusliku tegevusega, ning et puuduvad nõuetekohased sätted, millega oleks tagatud, et kaubanduslike okaspuude lageraie (kui metsaraie käigus raiutakse maha iga puu) ja taasistutuse käigus ei seataks ohtu selliseid õrnu liike nagu ohustatud ebapärlikarp Margaritifera margaritifera.

Austriale otsustas komisjon saata viimase hoiatuse seoses sellega, et Austria ei ole pakkunud välja piisavalt riiklikke looduslikke alasid ELi Natura 2000 võrgustiku kaitsealadeks. 11 aastat pärast elupaikade direktiiviga ettenähtud ja liikmesriikide võetud kohustust koostada riiklikud nimekirjad Natura 2000 võrgustikku pakutavate alade kohta ei ole Austria pakutud alade võrgustik ikka veel täielikult valmis. Austria pakutud nimekirjas on ühtekokku on 15 elupaigatüüpi ja 10 liiki ikka veel ebapiisavalt hõlmatud.

Seoses riiklike looduslike alade määramisega märgib komisjon, et Prantsusmaale tehtud viimasele kirjalikule hoiatusele detsembris 2004 reageeris riik 87 uue ala määramisega ja 119 ala laiendamisega elupaikade direktiivi raames. Pärast seda, kui Euroopa Kohus oli novembris 2002 teinud otsuse, et Prantsusmaa ei ole määranud piisavalt eri linnukaitsealasid, on riigis esitanud ühtlasi ettepanekud 77 uue ala loomiseks ja 32 ala laiendamiseks linnustikudirektiivi raames. Kuid mõlemal juhul komisjon veel uurib Prantsusmaa ettepanekut.

Juriidiline menetlus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 226 kohaselt on komisjonil õigus võtta õiguslikke meetmeid kohustusi mittetäitva liikmesriigi suhtes.

Kui komisjon leiab, et toimunud on selline ELi õigusaktide rikkumine, mis nõuab rikkumismenetluse alustamist, saadab ta asjaomasele liikmesriigile ametliku kirja (esimene kirjalik hoiatus), milles palub esitada oma tähelepanekud kindlaksmääratud kuupäevaks, s.o tavaliselt kahe kuu jooksul.

Sõltuvalt sellest, kas ja kuidas asjaomane liikmesriik hoiatusele vastab, võib komisjon otsustada saata sellele liikmesriigile põhjendatud arvamuse (lõplik kirjalik hoiatus). Selles sätestatakse selgelt ja lõplikult põhjused, mille alusel komisjon leiab, et ELi õigusakti on rikutud, ning kutsub liikmesriiki üles oma kohustusi täitma kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, mis on tavaliselt kaks kuud.

Kui liikmesriik ei täida põhjendatud arvamuses esitatud nõudeid, võib komisjon otsustada asja Euroopa Kohtusse anda. Kui Euroopa Kohus leiab, et asutamislepingut on rikutud, peab seda rikkunud liikmesriik võtma vajalikud meetmed talle esitatud nõuete täitmiseks.

Asutamislepingu artikli 228 kohaselt võib komisjon alustada menetlust Euroopa Kohtu eelmist otsust mittetäitva liikmesriigi suhtes. Kõnealuse artikli kohaselt on komisjonil samuti õigus paluda Euroopa Kohtul määrata asjaomasele liikmesriigile rahatrahv.
Täiendav teave ELi looduskaitsepoliitika kohta on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/environment/nature/home.htm
Praegune rikkumisi käsitlev statistika on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/secretariat_general/sgb/droit_com/index_en.htm#infractions


[1] Direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta.

[2] Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website