Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/06/779

Brüssel, 13. juuni 2006

Riigi rahandus 2006. aastal: uuel stabiilsuse ja kasvu paktil on olnud alguses edu, kuid ees ootavad olulised väljakutsed

Reformitud stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamise esimese aasta tulemus on üldiselt positiivne, kuid ees ootavad veel olulised väljakutsed. Uue pakti kohaselt on liikmesriikidel eelarvedistsipliini eeskirjade täitmisel suurem vastutus, kuna arvestatakse rohkem majanduslikke põhjusi, mistõttu pööratakse rohkem tähelepanu riikidevahelistele majanduslikele erinevustele. Tasakaalustamispüüdlused on struktuurilisemad, kestvamad ja kvaliteetsemad. Kuid keerulisem on hinnata pakti ennetavat osa, s.t tasakaalustatud eelarvebilansside saavutamist keskpikas perspektiivis. See on väga murettekitav, kuna Euroopa Liidus, sealhulgas euroalal toimuv majanduse taastumine looks eeldused veelgi suurematele tasakaalustamispüüdlustele. Kõnealused järeldused sisalduvad parlamendile ja nõukogule esitatavas täna vastuvõetud teatises, mis põhineb aastaaruandel riigi rahanduse olukorra kohta Euroopa Liidus.

„Reform on majandushinnangute ulatuslikuma arvestamise kaudu ergutanud ELi tasemel konstruktiivsemat ja läbipaistvamat majanduspoliitilist dialoogi. See on tugevdanud vastastikust toetust ja survet ning aidanud kaasa pakti sujuvale ja tõhusale toimimisele. Kuid kõige raskem on minna ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimisest kaugemale ja tagada keskpikas perspektiivis sobiv eelarveseisund, suurendades tasakaalustamispüüdlusi nüüd, mil olukord muutub paremaks,“ sõnas majandus- ja rahandusvolinik Joaquín Almunia. „Me ei tohi korrata minevikuvigu, kui soovime luua endale ohutu liikumisruumi halvemateks aegadeks ja ära hoida ülemääraseid võlgu.“

Täna võttis komisjon vastu teatise, milles tuuakse välja 2006. aasta aruande „Riigi rahandus Euroopa majandus- ja rahaliidus“ poliitilised põhijäreldused. Teatises antakse ka esmane ülevaade eelmise aasta juunis muudetud stabiilsuse ja kasvu pakti kohaldamisest ja eelseisvatest ülesannetest.

2005. aasta stabiilsuse ja kasvu pakti reform tõi kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse oluliselt parema kohaldamise.

Reform on aidanud rohkem arvestada konkreetsetele riikidele eriomaseid kaalutlusi, mis seonduvad majanduskasvu ja kõnealuse riigi rahanduse olukorraga, jätkates samas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohaldamist kõigi üle 3%lise võlaga riikide puhul.

Ülemääraste eelarvepuudujääkide korrigeerimiseks on seatud reaalsed tähtajad, võttes arvesse nõrka majanduskasvu, kuid soovitatud struktuuriline eelarvekohandus on esmatähtis. See on veelgi olulisem nüüd, kui kohandus tehakse ilma ühekordsete ja ajutiste mõjudeta, tagades sellega ülemääraste eelarvepuudujääkide korrigeerimine püsivamal viisil.

Paindlikkust ja vabadust hinnangute andmisel suurendati, ilma et see piiraks eeskirjadel põhineva süsteemi elluviimist eelarvepoliitika puhul, mis tagab võrdse kohtlemise kõigis liikmesriikides.

2005. aasta eelarvetulemuste kohaselt vähenes ELis nominaalpuudujääk 2004. aasta 2,6 protsendilt SKTst 2,3 protsendini SKTst (euroalal vastavalt 2,8% ja 2,4%). See tähendab struktuurse tasakaalu paranemist ¾ protsenti SKTst, mis on suurim eelarvekohandus alates 1997. aastast

Ennetav osa

Kuid loomulikult ei tähenda pakt ainult ülemääraste eelarvepuudujääkide korrigeerimist. Põhieesmärk on tagada riikide rahanduses sobivad keskpika perspektiivi eesmärgid, mis on nüüd soovituslikult vahemikus -1% SKTst madala võlataseme / kiire majanduskasvupotentsiaaliga riikide puhul ja tasakaalu lähedal või ülejäägis kõrge võlataseme / aeglase majanduskasvupotentsiaaliga riikide puhul.

Esimeste pärast pakti reformi esitatud stabiilsus- ja lähenemisprogrammide läbivaatamine näitab, et liikmesriigid on seadnud endale keskpika perspektiivi eesmärgid, mis on üldjoontes kokkulepitud põhimõtetega kooskõlas. Teine positiivne areng on see, et eelarveprognoosid põhinevad peaaegu alati reaalsetel kasvueeldustel ning ühekordseid ja ajutisi meetmeid kasutatakse vähe. Siiski puudub mõnedel juhtudel keskpika perspektiivi eelarvekavadel vajalik püüe vähendada lõhet käesoleva eelarvelise olukorra ja keskpika perspektiivi eelarve-eesmärkide vahel. Laiaulatuslikumad eelarvekohandused tuleks teha 2006. ja 2007. aastal majanduse taastumise raames.

2006. aasta aruanne „Riigi rahandus Euroopa majandus- ja rahaliidus“ sisaldab ka kahte analüütilist osa, mis keskenduvad a) riikide eelarvepoliitiliste eeskirjade (nt kulutuste ülemmäärad, riikide kokkulepped) ning riigiasutuste rollile stabiilsuse ja kasvu pakti täitmisel b) eelarvepoliitikale „headel aegadel“. Hiljutised arengud ja komisjoni 2006. aasta kevade prognoos kinnitavad, et euroalal ja ELis on alanud majanduse taastumine. Selleks et tõhustada eelarve tasakaalustamise püüdlusi, peavad liikmesriigid vältima minevikuvigu ja kasutama tõhusalt ära häid aegu.

Taustandmed

Stabiilsuse ja kasvu pakt koosneb ELi asutamislepingu majandus- ja rahapoliitika (VII jaotis) sätetest ning kahest 1997. aasta määrusest eelarveseisundi järelevalve ning ülemääraste eelarvepuudujääkide korrigeerimise kohta. Kõnealuseid määrusi muudeti 2005. aasta juunis. Stabiilsuse ja kasvu pakti täiustav aruanne, mille võtsid vastu ELi rahandusministrid 2005. aasta märtsis, on samuti ELi eelarve järelevalvesüsteemi põhiosa.
Täielik aruanne on saadaval aadressil:

http://ec.europa.eu/economy_finance/publications/publicfinance_en.htm


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website