Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/06/71

Brüssel, 25. jaanuar 2006

[ ]

„Aeg on lükata sisse kiirem käik“ – komisjoni president Barroso esitleb majanduskasvu ja tööhõive edendamise iga-aastast arenguaruannet

Täna avaldas Euroopa Komisjon järjekordse iga-aastase arenguaruande Lissaboni strateegiast. See strateegia on ELi ja tema liikmesriikide koostöö majanduskasvu suurendamiseks ning suurema hulga ja paremate töökohtade loomiseks. Iga-aastane arenguaruande eesmärk on seda protsessi tugevdada ja kiirendada. Arenguaruanne koosneb kolmest peamisest osast. Esiteks analüüsitakse aruandes liikmesriikide poolt 2005. aasta oktoobris esitatud 25 uut riiklikku reformikava. Teiseks tuuakse selles esile erinevate riiklike kavade tugevad küljed eesmärgiga edendada heade ideede vahetamist. Kolmandaks juhitakse selles tähelepanu valdkondadele, kus esineb puudusi, ning pakutakse välja ELi ja liikmesriikide tasandil konkreetseid meetmeid nende kõrvaldamiseks. Määratletud on neli prioriteetset tegevussuunda: investeerimine haridusse, teadusuuringutesse ja innovatsiooni, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse edendamine, tööhõivepoliitika arendamine, et kannustada töötegemist ning kindla ja säästliku energiavarustuse tagamine. Iga nimetatud valdkonna kohta on komisjoni kevadaruandes esitanud Euroopa juhtidele selged ettepanekud eesmärkidest, mis nad peaksid endale märtsis Brüsseli tippkohtumisel sihiks seadma, ning rakendama 2007. aastaks (vt allpool).

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: „Mu üldine sõnum on selge — on aeg lükata sisse kiirem käik. Brüsselis ja liikmesriikide pealinnades on puhunud muutuste tuuled sellest ajast, kui me eelmisel aastal andsime Lissaboni strateegiale uue hoo. Tegevuses on toimunud suuri muutusi. Aasta jooksul on palju tehtud ning õiged alused on praeguseks loodud. Asjaolu, et 25 liikmesriigi reformikavad on laual, räägib paljugi liikmesriikide pühendumuse uuest tasemest. Nüüd keskendutakse elluviimisele. Nüüd peavad liikmesriigid istuma juhiistmele ning reformidele kiiruse sisse saama. 95% nende aruannete sisust juhindub kainest mõistusest, liikmesriigid peavad muutma selle tavapraktikaks. Nad peavad leidma endas poliitilist tahet panna sõnade kõrvale teod — on aeg lükata sisse kiirem käik.

Meie püüdlused on selged. Meie sihiks on tipp-ülikoolid, hea väljaõppega ja haritud tööjõud, tugev sotsiaalkindlustus- ja pensionisüsteem, kõige konkurentsivõimelisem tööstus ja puhtaim keskkond. Neile, kes väidavad, et seda ei ole võimalik saavutada, ütlen ma, et kes oleks kümme aastat tagasi arvanud, et Iirimaast saab üks Euroopa Liidu jõukamaim riik, või et Poola tööviljakus võiks ületada Lõuna-Korea oma? Me suudame ja peame andma rohkem majanduskasvuks ja tööhõive arendamiseks.

Neli prioriteetset tegevussuunda, kus Euroopa juhtidelt soovitatakse ELi tippkohtumisel märtsis võtta täiendavaid (riigi ja Euroopa tasandi) meetmeid

1. Investeerimine haridusse ja teadusuuringutesse

- Investeeringud kõrgharidusse peaksid kasvama praeguselt 1,28%-lt 2010. aastaks 2%-le SKTst. Samuti tuleb kõrvaldada takistused, mis raskendavad ülikoolidel täiendava erakapitali leidmist.

- Juba käesoleva aasta märtsis peaks iga liikmesriik kinnitama 2010. aasta teadus- ja arendustegevuse kulutuste selge sihi.

- Teadus- ja arendustegevusele tuleb kulutada senisest suurem osa riigiabist (25%) ja tõukefondide rahalistest vahenditest.

- 2007. aasta lõpuks peab olema loodud Euroopa Tehnoloogiainstituut.

- Matemaatika ja võõrkeelte õpetamisele koolides tuleb pöörata rohkem rõhku, et kodanikud omandaksid rohkem vajalikke oskusi.

2. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete tegevuse edendamine ning äripotentsiaali avamine

- 2007. aastaks peaks iga liikmesriik looma tulevaste ettevõtjate abistamiseks asutuse, kus ettevõtjad saaksid täita kõik haldusformaalsused ühes kohas.

- Ettevõtte loomiseks vajalik keskmine aeg peaks vähenema 2007. aasta lõpuks poole võrra, seejärel ühe nädala või veel lühema ajani.

- Ettevõtlust tuleks õpetada kooli õppekava raames kõigile õpilastele.

- Iga liikmesriik peaks kehtestama süsteemi halduskoormuse õigeks mõõtmiseks. Komisjon käivitab oma ulatuslikud meetmed, et teha kindlaks ning esitada ettepanekud, kuidas vähendada ELi eeskirjadest või nende riiklikul tasandil rakendamisest tulenevaid kulusid.

- Komisjon kaotab kohustuse teavitada teatavatest väikestest riigiabi kategooriatest. Sellest peaks olema abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

3. Töötegemise kannustamine

- Et aidata suurendada tööhõivet ja rahastada elanikkonna eaka osa pensioneid ja tervishoidu, peaksid liikmesriigid võtma vastu elutsükli kohase lähenemise tööhõivele, mille puhul pakutakse igas vanuses inimestele tuge, mida nad vajavad.

- Igale kooli või ülikooli lõpetanud noorele tuleks 2007. aasta lõpuks pakkuda tööd, õppeaega või täiendõpet kuue kuu jooksul pärast töötuksjäämist, ning 2010. aastaks 100 päeva jooksul pärast töötuksjäämist.

- Tuleks teha suuremaid jõupingutusi, et täita taskukohase kvaliteetse lastehoolduse tagamise ning tööl meeste ja naiste suurema võrdõiguslikkuse saavutamise meetmete riiklikud eesmärgid ning edendada tasakaalu töö ja eraelu vahel.

- Tuleks rakendada „aktiivset vananemist“, pakkudes rohkem väljaõpet üle 45 aasta vanustele, rahalisi stiimuleid tööea pikendamiseks ning osaajatöö võimaluse kasutamiseks.

- Komisjon aasta sügisel erakorralise tippkohtumise sotsiaalteemadel ning esitab 2007. aasta lõpuks aruande tasakaalu kohta paindlikkuse ja tööturvalisuse vahel.

4. Tõhus, kindel ja säästlik energiavarustus

Komisjon lubab aruandes anda Euroopa tegevusele uut hoogu, et astuda vastu nafta ja gaasi hinnatõusu ning saaste vähendamise väljakutsetele. ELi juhtidele edastatud sõnum on selge: energiaga seotud probleem on ülemaailmne ning Euroopa peab sellele reageerima. See tähendab:

- Euroopa elektrivõrkude ja gaasitorustikesüsteemide paremat koordineerimist, energiaturgude paremat reguleerimist ja suuremat konkurentsi.

- Rohkem maksu- ja muid stiimuleid säästliku energiakasutuse edendamiseks ning tõhusa energiakasutuse, puhtama energia ning taastuvate energiaallikate alaste teadusuuringute ergutamiseks.

- Üha enam meie kasutatavast energiast tarnivate välistarnijatega läbirääkimistel „ühehäälselt kõnelevat“ Euroopat.

- Komisjon avaldab 2006. aasta varakevadel rohelise raamatu üksikasjalike ettepanekutega.

Taustateavet

Riiklikud reformikavad

Komisjon hindab kevadaruandes esmakordselt kõiki liikmesriikide poolt koostatud riiklikke reformikavasid. Riiklikel reformikavadel on ühine alus — nõukogu poolt kinnitatud 24 ühendatud poliitika suunised (vt MEMO/05/123). Iga liikmesriigi teadmiste, kogemuste ja heade mõtete ärakasutamine nii, et igaüks saaks õppida teistelt, on partnerluspõhimõtte tuum ning peamine viis asju tõeliselt parandada. Komisjon teeb kindlaks valdkonnad, kus vastastikkuse õppimise võimalused on suurimad, ning aitab liikmesriikidel kasutusele võtta teiste riiklike reformikavade paljulubavaid poliitilisi ideid.

President Barroso ütles riiklike reformikavade kohta: „Inspiratsioon tuleb kodust. On tore, et kõikidel liikmesriikidel on ideid, mida teised saavad kohandada ja rakendada. Kuid edusammud on siiski erinevad ning komisjon suurendab jõupingutusi progressi hoogustamiseks. Juba käesolev aruanne näitab, et me oleme aktiivne partner. Kiidame, kui see on õigustatud, ning pakume konstruktiivset kriitikat, kui see võib aidata.“

Järgmised sammud

Komisjoni aruanne esitatakse märtsis Euroopa Ülemkogu kevadistungil, kus komisjon õhutab riikide ja valitsuste juhte võtma vajalikke kohustusi.

Komisjon teeb koostööd liikmesriikidega, et toetada nende jõupingutusi riiklike reformikavade rakendamisel, et arutada kavade tugevdamise võimalusi ning tagada, et muud ELi vahendeid, nagu ühtekuuluvusfondi rahalisi vahendeid, kasutataks tõhusalt majanduskasvu ja tööhõive arengu toetamiseks.

Komisjon ajakohastab ka ühenduse Lissaboni kava (vt IP/05/973). Komisjon on juba vastu võtnud üle poole ELi tasandil ettenähtud meetmetest, kuid nende praktiline mõju tuleb ilmsiks alles pärast nende kinnitamist Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

Täiendavaid üksikasju kevadaruande ning makromajandust, mikromajandust ja tööhõive probleeme käsitlevate konkreetsete lisade kohta vaadake MEMO/06/23

Aruande tervikteksti, mida on võrreldes varasemate aastatega oluliselt ühtlustatud, leiate komisjoni majanduskasvu ja tööhõive arendamise veebilehelt http://ec.europa.eu/growthandjobs/index_en.htm
Kõik riiklikud reformikavad leiate veebilehelt:

http://ec.europa.eu/growthandjobs/pdf/nrp_2005_en.pdf


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website