IP/06/1862

Brüssel, 20. detsember 2006

Kliimamuutused: Komisjon teeb ettepaneku õhutranspordi lisamiseks ELi heitkogustega kauplemise süsteemi

Euroopa Komisjon rõhutas täna oma kindlat kohustust võidelda kliimamuutusega, tehes ettepaneku õigusakti vastuvõtmiseks, et lülitada tsiviillennuliiklusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogused ELi heitkogustega kauplemise süsteemi. Euroopa Liidus kasvavad rahvusvahelise õhutranspordi tekitatud heitkogused kiiremini kui üheski teises sektoris. See kasv ähvardab vähendada ELi edu kasvuhoonegaaside heitkoguste üldisel vähendamisel. Tsiviillennuliikluse lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi on kõnealusele sektorile kulutasuv viis oma heitkoguste kontrollimiseks ning järgib Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni (ICAO) poolt heaks kiidetud lähenemisviisi. Kavandatav direktiiv hõlmab ELi piires toimuvate lendude heitkoguseid alates 2011. aastast ja kõigi ELi lennujaamadesse suunduvate ja neist väljuvate lendude heitkoguseid alates 2012. aastast. Hõlmatakse nii ELi kui ka välisriikide lennuettevõtjad. Samuti nagu tööstusettevõtted, mida ELi heitkogustega kauplemise süsteem juba hõlmab, võivad lennuliinid müüa saastekvoodi ülejäägi, kui nad vähendavad oma heitkoguseid, ja peavad ostma täiendavaid saastekvoote, kui nende heitkogused suurenevad. Kõnealusest kavast tulenev piletihinna tõus arvatakse olevat väike, tunduvalt väiksem kui naftahinna muutusest põhjustatud kallinemine viimastel aastatel.

Keskkonnavolinik Stavros Dimas ütles: „Ka lennundus peaks aitama kaasa meie püüdlustele vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Komisjon jätkab tööd oma rahvusvaheliste partneritega, et saavutada lennuliiklust käsitleva ülemaailmse kokkuleppe eesmärke. Lennuliiklusest tulenevate heitkoguste lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi on kulutasuv lahendus, mis on hea keskkonnale ning kohtleb kõiki lennuliine võrdselt.”

Lennuliiklusest tulenevate heitkoguste kasv

Kyoto protokolli eesmärgid hõlmavad siseriiklike lendude tekitatud heitkoguseid, kuid mitte rahvusvahelise õhutranspordi omi. Lisaks on rahvusvahelisteks lendudeks kasutatav lennukikütus tavapäraselt olnud maksudest vabastatud. Kahepoolseid kokkuleppeid õhutranspordi valdkonnas ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel muudetakse, et kõnealune võimalus oleks, kuid selle rakendamine võtab aega.

Praegu moodustavad õhutranspordi tekitatud heitkogused umbes 3% ELi kasvuhoonegaaside üldisest heitkogusest, kuid see suureneb kiiresti – 87% võrra alates 1990. aastast – kuna ilma keskkonnakulusid arvestamata muutuvad lennureisid odavamaks. Näiteks tekitab Londonist New Yorki ja tagasi lendav inimene ligikaudu sama heitkoguste taseme, mis keskmine ELi elanik tekitab oma maja kütmisega terve aasta vältel.

Lennuliiklusest tulenevate heitkoguste kiire kasv vastandub edule paljudes muudes majandussektorites, kus heitkoguseid vähendatakse. Kui ei võeta meetmeid, siis ELi lennujaamadest väljuvate lendude tekitatud heitkoguste suurenemine tühistab 2012. aastaks rohkem kui veerandi 8%-lisest heitkoguste vähendamisest, mille EL 15 peab saavutama Kyoto protokolliga seatud eesmärgini jõudmiseks. 2020. aastaks on lennuliiklusest tulenevad heitkogused ilmselt kasvanud rohkem kui kahekordseks võrreldes praeguse tasemega.

Kavandatav direktiiv

Ettepanek direktiivi kohta järgneb 2005. aasta septembri teatisele,^[1] milles tehti järeldus, et lennunduse lisamine ELi heitkogustega kauplemise süsteemi on nii majanduslikust kui ka keskkonna seisukohast parim lähenemisviis kõnealuse sektori heitkogustega võitlemisel. Seda toetasid seejärel nõukogu ja Euroopa Parlament.

Direktiiv kohtleb kõiki lennuliine võrdselt, nii Euroopa Liidus kui ka välisriikides paiknevaid. Direktiiv hõlmab kõik siseriiklikud ja rahvusvahelised lennud ELi lennuväljade vahel alates 2011. aastast ja alates 2012. aastast laiendatakse selle kohaldamisala kõigile ELi lennujaamadesse saabuvatele ja neist väljuvatele rahvusvahelistele lendudele. Eeldatakse, et 2020. aastaks võib vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid 46% või 183 miljonit tonni igal aastal – see on võrdne näiteks Austria kahekordse aastase kõikidest allikatest lähtuva kasvuhoonegaaside heitkogusega – võrreldes tavapärase tegevusega.

Lennuliiklusest tulenevate heitkoguste kiire kasvu piiramiseks kehtestatakse saadaolevate saastekvootide ülemmäär heitkoguste keskmisel tasemel, arvestatuna aastate 2004–2008 põhjal. Liikmesriigid panevad mõned saastekvoodid enampakkumisele, kuid suurem enamus väljastatakse tasuta, tõhususe ühtlustatud võrdlusnäitaja põhjal, mis kajastab iga ettevõtja senist osalust lennuliikluses.

Halduskulude vähendamiseks ei hõlma direktiiv ülikergeid õhusõidukeid ning iga lennuettevõtjat hakkab haldama ainult üks liikmesriik.

Kõnealune direktiiv on osa terviklikust lähenemisest õhutranspordi tekitatud heitkoguste arvesse võtmisel, mis hõlmab ka keskkonnasõbralikuma tehnoloogia arvukamaid uuringuid ning lennuliikluse juhtimise parandamist.

Mõju piletihindadele

Oletades, et lennuliinid kannavad kõik lisakulud täielikult reisijate arvele, võib tüüpilise ELi piires edasi-tagasi lennu hind tõusta 1,8–9 euro võrra. Kauglennureisid võivad suurema keskkonnamõju tõttu kallineda mõnevõrra enam, sõltuvalt teekonna täpsest pikkusest. Siiski on eeldatav piletihinna tõus igal juhul tunduvalt väiksem kui lisakulud, mis kanti edasi reisijate arvele naftahinna tõusu tõttu viimastel aastatel.

Vt ka MEMO/06/506
Lisateave on kättesaadav:

http://ec.europa.eu/environment/climat/aviation_en.htm

^[1] Lennunduse mõju vähendamine kliimamuutustele. KOM(2005)459 (lõplik).