Navigation path

Left navigation

Additional tools

Olukord Euroopa Liidu tööturul paraneb, kuid 2010. aasta eesmärkideni jõudmine nõuab uusi reforme

European Commission - IP/06/1506   06/11/2006

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL

IP/06/1506

Brüssel, 6. november 2006

Olukord Euroopa Liidu tööturul paraneb, kuid 2010. aasta eesmärkideni jõudmine nõuab uusi reforme

Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruandest "Tööhõive Euroopas 2006" selgub, et vaatamata majanduskasvu ajutisele aeglustumisele jätkas tööhõive ELis 2005. aastal tõusuteed. Reformid on hakanud vilja kandma. Töötuse tase ELis langes ligi pool protsendipunkti (8,7%-ni võrreldes eelmise aasta 9,1%-ga), samas kui majanduskasv peaaegu kahekordistus (+0,9%). Siiski jääb Euroopa Liit nii tööhõive kui tootlikkuse kasvult alla seatud eesmärkidele. Sellepärast tuleb kiiresti asuda läbi viima laiaulatuslikke reforme.

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla tervitas edusamme, aga pidas vajalikuks rõhutada: "Paranenud on küll naiste ja eakate tööhõive, aga üldise tööhõive tõstmine 70% tasemele kulgeb liiga aeglaselt." Ta lisas: "On ilmne, et selle eesmärgi saavutamine nõuab enamikult liikmesriikidelt senisest suuremaid pingutusi. Nad peavad jätkama reformide ranget elluviimist vastavalt Euroopa tööhõivesuunistele".

Aruandes tuuakse esile naiste ja eakate tööhõive säilitamise ja edendamise poliitika edusammud, mille tulemusena on naiste ja eakate (vanuses 55–64 aastat) tööhõive jätkuvalt paranenud. Alates 2000. aastast on naiste tööhõive tõusnud Küprosel, Eestis, Lätis ja Itaalias ligi 5 protsendipunkti või rohkem, Hispaanias koguni peaaegu 10 protsendipunkti. Eakate tööhõive on tõusnud kuueteistkümnes liikmesriigis 5 protsendipunkti või rohkem, kusjuures Soomes, Ungaris ja Lätis on tõus olnud eriti silmatorkav (üle 10 protsendipunkti). Neid positiivseid tulemusi eakate tööhõive vallas on aidanud saavutada aktiivset vananemist toetavad meetmed ja pensionisüsteemide reformid.

Siiski pole areng kulgenud kõikides liikmesriikides ühtemoodi. Tööhõive osas on suured erinevused naiste ja meeste, Euroopa Liidu kodanike ja kolmandate riikide kodanike vahel ning piirkonniti. Näiteks naiste tööhõive näitaja, mis ületab 70% Taanis ja Rootsis, jääb Maltal vaid 34% ligidale. ELi piirkondlikud tööhõivemäärad, mis ulatuvad napilt üle 40% teatavates Itaalia regioonides, küünivad Ühendkuningriigi mõnes piirkonnas peaaegu 80%-ni.

Paindlikkuse ja turvalisuse ühendamine

Kasvava globaalse konkurentsi, töötava elanikkonna vähenemise ja ebakindlate töötingimuste kontekstis nõuab tööhõive ja majanduskasvu stimuleerimine reformide elluviimist kõikides liikmesriikides. Käesolevas aruandes vaadeldakse, kuidas mõned liikmesriigid kombineerivad oma tööturgudel paindlikke töölepinguid ja turvalisust, mis saavutatakse elukestva õppe, aktiivse tööturupoliitika ja kõrgendatud sotsiaalse kaitse kaudu. Seda nimetatakse paindlikkuse ja turvalisuse ühendamiseks.

Aruandest ilmneb, et paindlikkus ja turvalised töötingimused loovad positiivse kombinatsiooni, mis aitab luua uusi ja paremaid töökohti. Taani, Hispaania, Soome, Austria ja Madalmaad pakuvad head näidet selle kohta, kuidas paindlikkus ja turvalisus annavad eduka ja vastastikku täiendava ühenduse. Samas tõendavad need näited, et pole olemas ühtainsat mudelit, mis sobiks kõigile. Paindlikkuse ja turvalisuse ühendamine aitab ületada ka poliitilist ja sotsiaalset vastuseisu reformidele.

Samuti nähtub aruandest, et paindliku ja turvalise tööhõive soodsat kombinatsiooni aitab saavutada eeskätt aktiivne tööturupoliitika. Tööotsijate aktiveerimiseks tehtavad kulutused on liikmesriikides väga erinevad – Tšehhis, Eestis, Lätis, Slovakkias ja Ühendkuningriigis jääb see näitaja alla ¼% SKP-st, ulatudes Taanis suhteliselt kõrge 1,5%-ni SKP-st. Vaja on ka rangemat hindamiskultuuri, kuna edukust ei näita ainult see, kui palju me investeerimine, vaid kui tõhusalt me investeerime sellistesse valdkondadesse nagu kutseõpe ja tööturuasutused.

Prioriteet: kõrgelt kvalifitseeritud, kohanemisvõimeline ja liikuv tööjõud

Alates 2000. aastast on ELis tunduvalt kasvanud kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtade arv. Sellest positiivsest tendentsist hoolimata on kvalifitseeritud töötajate osakaal töötajate koguarvus ELis märgatavalt väiksem kui USAs. Pealegi eraldab EL kõrgharidusele vaid 1,2% SKPst ehk vähem kui pool Ühendriikide sarnasest näitajast.

Aruandes rõhutatakse, et haritud ja kohanemisvõimeliste töötajate olemasolu on möödapääsmatult vajalik, et saavutada tehnoloogilise progressi abil tootlikkuse kasv. Kõrgelt kvalifitseeritud ja kohanemisvõimeline tööjõud aitab ühest küljest töötada kohapeal välja uusi tehnoloogiaid, tõstes samas riigi suutlikkust üle võtta ja rakendada mujal väljatöötatud ja edukaks osutunud tehnoloogiaid.

Aruandes tõstetakse esile tööjõu geograafilist liikuvust kui olulist tegurit, mis aitab tulla toime laienenud ELi tööturu väljakutsetega. Olukorras, kus vaevalt 2% ELi tööealistest kodanikest elab mõnes teises liikmesriigis, tuleb tõelise liikuvuse tagamiseks teha veel jõupingutusi. Ei piisa ainuüksi liikuvust takistavate halduslike ja õiguslike tõkete likvideerimisest, vaja on vähendada ka sotsiaalseid, kultuurilisi, haridus- ja infrastruktuuritõkkeid.

Aruande täisversioon on kättesaadav järgmisel aadressil:

http://ec.europa.eu/employment_social/news/2006/nov/employment_europe_en.pdf


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website