Navigation path

Left navigation

Additional tools

Other available languages: EN FR DE IT SV EL CS

IP/06/14

Brüssel, 10. jaanuar 2006

Siseturg: komisjon võtab meetmeid, et tagada seitsmes liikmesriigis Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine

Euroopa Komisjon on otsustanud algatada rikkumismenetluse seitsme liikmesriigi suhtes, kes ei ole siseriiklikku õigusse üle võtnud üht või mitut kaheksast siseturgu käsitlevast direktiivist. Komisjon on otsustanud esitada Euroopa Kohtule kaebuse järgmiste liikmesriikide peale seoses sellega, et nad ei ole teatanud direktiivide rakendamiseks võetavatest siseriiklikest meetmetest: Tšehhi Vabariik seoses hambaarstide ja arstide kvalifikatsiooni tunnustamist käsitlevate direktiividega, Eesti seoses direktiiviga postiteenuste kohta, Kreeka ja Itaalia seoses raamatupidamise kaasajastamise direktiiviga, Luksemburg ja Rootsi seoses finantskonglomeraatide täiendavat järelevalvet käsitleva direktiiviga ning Kreeka seoses krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise direktiiviga. Lisaks otsustas komisjon vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 228 saata põhjendatud arvamuse ka Prantsusmaale, paludes tal täita viivitamata kohtu varasem otsus autoriõigust käsitleva 2001. aasta direktiivi rakendamatajätmise kohta, ja Luksemburgile, paludes tal viivitamata täita kohtu varasem otsus, mille kohaselt Luksemburg peab rakendama Euroopa Liidu õigusaktid biotehnoloogiliste leiutiste õiguskaitse kohta. Kui Prantsusmaa ja Luksemburg neid nõudmisi ei täida, võib komisjon paluda kohtul neile trahvi määrata.

Siseturu ja teenuste volinik Charlie McCreevy kommenteeris olukorda järgmiselt: „Liikmesriikide viimase aja edusammud ühisturgu käsitlevate õigusaktide rakendamisel on olnud muljetavaldavad ning ma loodan, et ka järgmiste kuude tulemustabelites võib näha samasuguseid suundumusi. Mõned liikmesriigid on siiski teistest maha jäänud ning seega ei lase nad Euroopa kodanikel ja ettevõtjatel ühisturust ja riikide valitsuste kokkulepitud meetmetest täit kasu saada. Kordan, et komisjon teeb kõik, mis tema võimuses, et aidata liikmesriikidel õigusaktid õigeaegselt rakendada, kuid on vajaduse korral ka edaspidi valmis võtma täiendavaid meetmeid.“

Tšehhi Vabariik: hambaarstide ja arstide kvalifikatsiooni tunnustamine.

Komisjon on otsustanud esitada Euroopa Kohtule kaebuse seoses sellega, et Tšehhi Vabariik on vaid osaliselt teavitanud komisjoni meetmetest, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle direktiivid 78/686/EMÜ ja 93/16/EMÜ vastavalt hambaarstide ja arstide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise kohta.

Vastavalt ühinemislepingule pidi Tšehhi Vabariik võtma kõik nende direktiivide rakendamiseks vajalikud meetmed hiljemalt 1. mail 2004.

Kõnealuseid direktiive kohaldatakse nii asutamisõiguse kui ka ajutise teenuste osutamise vabaduse suhtes. Hõlbustamaks teenuste vaba osutamist asjaomastel kutsealadel on ette nähtud menetlus, mis on lihtsam kui asutamise puhul nõutav menetlus.

Kuigi Tšehhi Vabariik on nimetatud direktiivide rakendamiseks võtnud vastu mitmesuguseid meetmeid ja neist ka komisjonile teatanud, ei ole võetud selliseid meetmeid, mis hõlbustaksid teenuste ajutist osutamist teistes liikmesriikides registreeritud spetsialistide poolt.

Postiteenused: Eesti

Komisjon on otsustanud esitada Euroopa Kohtule kaebuse Eesti vastu seoses sellega, et Eesti ei ole teavitanud komisjoni õigusaktidest, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste konkurentsile avamise jätkamise kohta.

Raamatupidamise kaasajastamise direktiiv: Kreeka ja Itaalia

Komisjon on otsustanud esitada Euroopa Kohtule kaebuse Kreeka ja Itaalia vastu seoses raamatupidamise kaasajastamise direktiivi (2003/51/EÜ) ülevõtmata jätmisega. Rakendamistähtaeg oli 1. jaanuar 2005. Kuigi 2005. aasta juulis esitati põhjendatud arvamus (vt IP/05/1037), ei ole komisjonile seni rakendamismeetmetest teatatud.

Kaasajastamisdirektiivi vastuvõtmine moodustas osa finantsteenuste tegevuskavast. Kõnealuse direktiiviga muudeti neljandat äriühinguõiguse direktiivi (78/660/EMÜ) raamatupidamise aastaaruannete kohta ja seitsmendat äriühinguõiguse direktiivi (83/349/EÜ) konsolideeritud aastaaruannete kohta. Kaasajastamisdirektiiviga ajakohastati hulk raamatupidamiskategooriaid ning muudeti raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete koostamine ettevõtjate jaoks paindlikumaks. Direktiivide ülevõtmata jätmine võtab teatavatelt Itaalia ja Kreeka äriühingutelt võimaluse kasutada ajakohast raamatupidamisraamistikku ning kahjustab nende raamatupidamisaruannete võrreldavust teiste Euroopa Majanduspiirkonnas tegutsevate konkurentide omadega.

Finantskonglomeraatide täiendav järelevalve: Luksemburg ja Rootsi

Euroopa Komisjon on otsustanud esitada Euroopa Kohtule kaebuse Luksemburgi ja Rootsi vastu seoses sellega, et nad ei ole teatanud meetmetest, millega võetakse üle direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet. Kõnealuse direktiiviga on ette nähtud finantskonglomeraatide, s.t nii pangandus-/investeerimisteenuste valdkonnas kui ka kindlustussektoris tegutsevate finantsgruppide usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve erimeetmed. Kui kõik liikmesriigid kõnealust direktiivi nõuetekohaselt rakendavad, on see kasulik nii Euroopa Liidu tarbijatele, hoiustajatele kui ka investoritele, suurendades finantsturgude tõhusust ja konkurentsivõimet. Selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli 11. august 2004. Ei Luksemburg ega Rootsi ole seni teatanud komisjonile kõnealuse direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise meetmetest, kuigi mõlemale riigile saadeti 2005. aasta juulis põhjendatud arvamus.

Krediidiasutuste saneerimine ja likvideerimine: Kreeka

Komisjon on otsustanud esitada Euroopa Kohtule kaebuse Kreeka vastu seoses direktiivi 2001/24/EÜ (krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta) ülevõtmata jätmisega. Direktiivis on sätestatud, et sellise krediidiasutuse pankroti puhul, millel on filiaalid eri liikmesriikides, toimub likvideerimismenetlus vastavalt ühele pankrotimenetlusele, mis algatatakse liikmesriigis, kus krediidiasutus on registreeritud (päritoluliikmesriik) ning see toimub päritoluliikmesriigi pankrotiõiguse kohaselt. Kuni kõik liikmesriigid ei rakenda direktiivi nõuetekohaselt, võib ette tulla kohtualluvuskonflikte ning võlausaldajate võrdne kohtlemine eri liikmesriikides ei ole tagatud. Kreeka ei ole direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise meetmetest komisjonile seni teatanud, kuigi ülevõtmise tähtaeg oli 5. mail 2004 ning 2005. aasta juulis saadeti Kreekale põhjendatud arvamus.

Autoriõigust käsitlev 2001. aasta direktiiv: Prantsusmaa

Komisjon on otsustanud saata Prantsusmaale EÜ asutamislepingu artikli 228 alusel põhjendatud arvamuse, paludes tal viivitamata täita Euroopa Kohtu varasem otsus autoriõigust käsitleva 2001. aasta direktiivi rakendamatajätmise kohta.

Autoriõigust käsitlev 2001. aasta direktiiv on oluline samm Euroopa Liidu autoriõiguse ajakohastamises, pakkudes autoritele ja muudele õiguse valdajatele autoriõiguste piisavat kaitset digitaalses keskkonnas. Autoriõiguse direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tagama piisava õigusliku kaitse häkkimise või kopeerimist takistavate seadmete ja digitaalselt avaldatud teoste autoriõiguse kaitsmise vahendite muul moel blokeerimise vastu. Seega on kahetsusväärne, et Prantsusmaa ei ole selle direktiivi sätteid seni oma riigi õigusesse üle võtnud.

Lisaks on kõnealune direktiiv vahend, mille abil Euroopa Liit ja selle liikmesriigid rakendavad Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni kaht 1996. aasta nn Interneti-lepingut, mille abil viidi autoriõiguse kaitse vastavusse digitaaltehnoloogiaga. Seepärast on kõnealuse direktiivi kiire rakendamine riiklike õigusaktidega eriti oluline.

Biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse: Luksemburg

Komisjon on otsustanud saata Luksemburgile EÜ asutamislepingu artikli 228 alusel põhjendatud arvamuse, paludes tal viivitamata täita Euroopa Kohtu varasem otsus, mille kohaselt Luksemburg peab võtma siseriiklikku õigusesse üle direktiivi 98/44/EÜ biotehnoloogialeiutiste õiguskaitse kohta (kohtuasi C-450/03, 9. september 2004). Nimetatud direktiiv oleks tulnud siseriiklikku õigusesse üle võtta 30. juuliks 2000. Direktiivi eesmärk on selgitada teatavaid patendiõiguse põhimõtteid, mida kohaldatakse biotehnoloogiliste leiutiste suhtes, tagades samas kooskõla rangete eetikanõuetega. Selleks et biotehnoloogia meditsiinilist, ökoloogilist ja majanduslikku potentsiaali täielikult ära kasutada ja tagada samal ajal kooskõla kõrgete eetikanormidega, on selline selgitus osutunud hädavajalikuks. Ainult kahel liikmesriigil on kõnealune direktiiv siiani veel rakendamata: Luksemburgil ja Lätil. Kui direktiivi ei rakendata, toob see endaga kaasa kaubandustõkked ja takistused siseturul ning asetab Euroopa biotehnoloogiasektori väga ebasoodsasse olukorda


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website