Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/05/130

Brüssel, 2. veebruar 2005

Komisjon käivitab ELi ambitsioonika majanduskasvu ja töökohtade loomise strateegia

Euroopa Komisjon tutvustas täna oma uut strateegiat suurema majanduskasvu ja töökohtade loomiseks ELis. Selle eesmärk on taaselustada nn Lissaboni strateegia, mis on alates 2000. aastast olnud aluseks ELi majandusreformidele. Kõnealune komisjoni ettepanek võib tõsta 2010. aastaks SKTd 3% võrra ja luua üle 6 miljoni töökoha. Kiireks tegutsemiseks on tungiv vajadus. Lissaboni strateegia ei ole viis aastat pärast selle algust graafikus, mis lubaks oodata ettenähtud tulemusi. Et ELi säästva arengu mudel säiliks, tuleb tugevdada liidu konkurentsivõimet ja muuta tema majandus dünaamilisemaks. Komisjon on ELi ja liikmesriikide jaoks välja töötanud konkreetse tegevuskava, et tekiks säästev majanduskasv ning rohkem ja paremaid töökohti. Komisjon kutsub liikmesriike üles käivitama kevadisel Euroopa Ülemkogu kohtumisel (22.–23. märts) uue Euroopa Liidu partnerluse majanduskasvu ja töökohtade loomiseks.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: “Euroopa tulemused peavad paranema. Meie tänase ettepaneku eesmärk on avada tee Euroopa tohutule majanduspotentsiaalile. Seda on vaja meile niivõrd tähtsa Euroopa ühiskonnamudeli säilimiseks. Komisjoni ettepanek paneb aluse sotsiaalsele õiglusele ja pakub kõigile võimalusi. Me ei ole oma eesmärkidest loobunud. Lissaboni üldeesmärgid olid õiged, kuid nende rakendamine jättis soovida. Viimased viis aastat on meile õpetanud, et tulemuste saavutamiseks tuleb muuta strateegia rõhuasetust. Usun, et see uus põhimõte annab meile vajalikud vahendid sihile jõudmiseks. Küsimus ei ole niivõrd faktides või arvudes kui selles, kuidas need mõjutavad inimeste elu: hariduskulusid, pensioneid, sotsiaalteenuseid ja tervishoidu. Tänased ettepanekud on sundinud meid tegema raskeid valikuid ja otsuseid. Meie eesmärk on ja saab ka tulevikus olema säästev areng. Komisjon ei lase enda kõigutada oma püüetes ELi majanduse taaselustamiseks.“

Asepresident Günter Verheugen lisas: “Me ei tohi seekord eksida. Peame ühendama jõud ja täitma oma kodanike kõige tähtsama vajaduse - vajaduse töökohtade järele. Meie sõnum täna on, et imelahendusi ei ole olemas. Peame asuma ühiselt tööle ja panema paika töökohtade loomise ja majanduskasvu poliitilise raamistiku. Komisjon lubab teha kõik, et lihtsustada ettevõtjatevahelist suhtlemist.”

Euroopa Komisjon tutvustas täna oma poliitilisi soovitusi seoses nn Lissaboni strateegia vahekokkuvõttega. Komisjon leiab, et strateegia muutmisest sõnadest tegelikkuseks on vaja anda sellele uus tõuge ja keskenduda väiksemale arvule ja saavutatavatele eesmärkidele. Majanduslikud tingimused, ebakindel välispoliitiline olukord, liikmesriikide aeglased edusammud ja poliitilise tahte järkjärguline nõrgenemine on üheskoos Lissaboni strateegia kursilt kõrvale kallutanud.

Seistes silmitsi oma elanikkonna vananemisega ja hoogustunud rahvusvahelise konkurentsiga selliste riikide poolt nagu India ja Hiina, peab Euroopa tõstma oma tootlikkust ja pakkuma tööd suuremale arvule inimestele.

Komisjon on esitanud konkreetse tegevuskava, milles keskendutakse järgmistele eesmärkidele:

Euroopa muutmine atraktiivsemaks investeerimis- ja töökohaks

  • Ühisturu väljaarendamine valdkondades, kus see toob tegelikku kasu majanduskasvu ja töökohtade näol ning on otseselt tarbijate huvides (teenused, reguleeritud kutsealad, energeetika, avalikud hanked ja finantsteenused, tasakaalustatud kokkulepe uue keemiliste ainete kontrolli raamistiku REACH kohta, mis arvestab konkurentsivõime ja uuenduste mõju ning VKEsid).
  • Turgude avatuse ja konkurentsi tagamine Euroopas ja väljaspool: riigiabi ümbersuunamine kõrge kasvupotentsiaaliga valdkondadesse, VKEde jaoks soodsa ärikeskkonna loomine, juurdepääsu tagamine kolmandatele turgudele, Euroopa ja siseriiklike õigusaktide lihtsustamine.
  • Euroopa ja siseriiklike õigusaktide täiustamine halduskulude vähendamiseks.
  • Euroopa infrastruktuuri laiendamine ja parandamine.
  • Jätkuva surve avaldamine Euroopa patendi loomiseks ja liikumine ettevõtete konsolideeritud tulumaksubaasi suunas.

Teadmised ja uuendused kasvutegurina

  • Uurimis- ja arendustegevuse kulude tõstmine 3%le SKTst.
  • Info- ja arvutitehnoloogia alaste oskuste omandamise soodustamine.
  • Piirkondlikke keskusi, ülikoole ja ettevõtjaid ühendavate uuenduskeskuste arendamise toetamine.
  • Euroopa tehnoloogiaalgatuste edendamine avaliku ja erasektori ettevõtete partnerluse kaudu.
  • Heitgaaside vähendamise ja energiasäästlikkusega seotud keskkonnaalaste uuenduste toetamine.
  • Kaasaaitamine tugeva Euroopa tööstusbaasi kujunemisele avaliku ja erasektori ettevõtjate partnerluse elavdamise teel.
  • Komisjon teeb ettepaneku luua Euroopa Tehnoloogiainstituut, mis tooks parimad teadlased, ideed ja ettevõtjad Euroopasse.

Suurema hulga ja paremate töökohtade loomine

  • Tööhõive suurendamine, eriti meetmete teel, mis on mõeldud tööpuuduse vähendamiseks noorte seas (algatus Euroopa Noored) ja sotsiaalkaitsesüsteemi kaasajastamiseks.
  • Töötajate ja ettevõtjate kohanemisvõime ja tööturu paindlikkuse suurendamine tööjõu liikumist takistavate tegurite kõrvaldamise teel.
  • Inimkapitali tehtavate investeeringute suurendamine hariduse ja oskuste parandamise teel ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi reformi kaudu.

Partnerlus: Partnerlus on vajalik, kuna Euroopa Liit ja liikmesriigid vastutavad ühiselt ulatuslike poliitikavaldkondade eest nagu tööhõive, makromajanduspoliitika ja struktuurireformid. Tegevuskavas tehakse siseturu programmi kogemuste põhjal selgelt vahet liikmesriikide ja ELi tasandil teostatavatel meetmetel, määrates kindlaks kohustused, kehtestades tähtajad ja mõõtes edusamme. Valitsused peaksid nimetama Lissaboni tugiisiku, kes vastutaks tegevuskava rakendamise eest.

See lihtsustab rakendusmehhanismi, kuna pärast kõigi osapooltega konsulteerimist kehtestatakse ühine siseriiklik tegevuskava ja rakendusaruanne.

Edul on oma hind: Euroopa Liidul on võimalik saavutada oma eesmärgid investeeringute ja sotsiaalse ühtekuuluvuse alal üksnes juhul, kui liikmesriigid on nõus eraldama tema eelarvesse vahendid, mis võimaldavad järgida põhilisi majanduslikke ja sotsiaalseid prioriteete ning täita ühistelt võetud kohustusi.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website