Navigation path

Left navigation

Additional tools

Keskkond: komisjon toetab 71 miljoni euroga 89 uuendusprojekti 17 riigis

European Commission - IP/05/1157   19/09/2005

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL

IP/05/1157

Brüssel, 19. september 2005

Keskkond: komisjon toetab 71 miljoni euroga 89 uuendusprojekti 17 riigis

Euroopa Komisjon kiitis 2005. aasta keskkonna LIFE-abi programmi alusel heaks 89 uuendusliku keskkonnaprojekti rahastamise 17 riigis. Kõnealuste projektidega tutvustatakse uusi meetodeid ja tehnikaid mitmesuguste keskkonnaprobleemidega tegelemiseks, aidates sellega kaasa Euroopa keskkonnatingimuste parandamisele. Projektide läbiviijateks on abisaajad või projekti elluviijad Belgias, Taanis, Eestis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Madalmaades, Portugalis, Rumeenias, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Investeeringu kogusumma neisse projektidesse on 220 miljonit eurot, millest EL annab 71 miljonit eurot.

Keskkonnavolinik Stavros Dimas on öelnud järgmist: „Keskkonna LIFE-abi programmiga toetatakse veelgi tõhusamate ja uudsemate tehnoloogiate väljaarendamist keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Ühtlasi on need uuendused abiks ELi konkurentsivõime ja majanduskasvu eesmärkide saavutamisel.“

Komisjon sai sellel aastal arvukatelt avalik-õiguslikelt ja eraorganisatsioonidelt 534 ettepanekut keskkonna LIFE-abi programmi kaudu rahastamiseks. Komisjon valis nende hulgast välja 89 projekti, millega rakendatakse keskkonnaprobleemide lahendamiseks läbimurdelist tehnoloogiat.

Sellel aastal on nii valitud projektide arvult (31) kui ka ELi eraldatud summade poolest (27 miljonit eurot, mis moodustab 39% kogusummast) esikohal jäätmehooldus. Populaarsuselt teisel kohal on 22 projektiga (17 miljonit eurot) majandustegevuse keskkonnamõju vähendamine. Peaaegu viiendik ELi rahastamisest (14 miljonit eurot) eraldatakse põhjavee ja pinnavee säästlikku majandamist käsitlevale 17 projektile. Kaheteistkümne projektiga käsitletakse säästliku maakasutuse arengut ja planeerimist, jagades umbes 9 miljonit eurot (st 10%) saadaolevatest ELi rahalistest vahenditest. Seitsme projektiga (5 miljonit eurot) keskendutakse toodete ja teenuste keskkonnamõjude vähendamisele.

LIFE-abi programm

LIFE-abi on ELi rahastamisvahend, millega toetatakse keskkonna- ja looduskaitseprojekte nii kogu ELis kui ka mõnes kandidaatriigis, ühinejariigis ja naaberriigis. Programmi eesmärgiks on konkreetsete meetmete rahastamise kaudu kaasa aidata ELi keskkonnapoliitika arendamisele ja rakendamisele. 1992. aastast alates on LIFE-abi kaudu kaasrahastatud ligikaudu 2500 projekti, eraldades keskkonnakaitsele 1500 miljonit eurot.

Keskkonna LIFE-abi, mille kaudu rahastatakse uuenduslikke katse- ja näidisprojekte, on üks kolmest LIFE-abi programmi temaatilisest osast. Teised kaks osa on looduse LIFE-abi ja kolmandate riikide LIFE-abi.

Looduse LIFE-abi eesmärgiks on kaasa aidata loodusliku linnustiku kaitse kohta ja looduslike elupaikade kaitse kohta käivate ELi direktiivide, eelkõige viimase direktiivi alusel loodud Natura 2000 kaitsealade võrgustiku rakendamisele. Kolmandate riikide LIFE-abi aitab Vahemere- ja Läänemere-äärseid kolmandaid riike keskkonnakaitsealase suutlikkuse arendamisel. Looduse LIFE-abi ja kolmandate riikide LIFE-abi alusel heakskiidetud projektide kohta vt pressiteateid IP/05/1155 ja IP/05/1156.

Praegune LIFE programm (LIFE III) lõpeb 2006. aastaga. Komisjon tegi ettepaneku uue programmi „LIFE +“ loomiseks, mida rakendataks aastatel 2007-2013 eelarvega 219 miljardit eurot. Seda ettepanekut arutatakse praegu ministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Lisainformatsioon

Vt lisas esitatud kokkuvõtet 88 keskkonna LIFE-abi programmi alusel rahastatud projekti kohta. Üksikasjalisemat teavet iga projekti kohta võib leida aadressil:
http://ec.europa.eu/environment/life/project/index.htm.

LISA

Keskkonna LIFE-abi projektide 2005 ülevaade riikide kaupa

Belgia – 2 projekti

Mõlema projektiga käsitletakse veemajandust. Esimeses projektis rakendatakse taimekaitsevahendite ohutuks kasutamiseks heade majandamistavade juhiseid, et vältida pinnase- ja põhjavee saastumist.

Teise projektiga näidatakse, et „metalli kohapeal sadestamisena“ tuntud tehnika (on site metal precipitation) on säästlik lahendus värviliste metallidega saastatud põhjavee puhastamiseks.

Taani – 6 projekti

Kaks projekti on seotud veemajandusega. Neist ühe eesmärgiks on vähendada kooskõlas ELi veepoliitika raamdirektiiviga[1] põllumajandusliku tegevuse tulemusena tekkivaid lämmastiku- ja fosforikadusid Odense jõgikonnas.

Teise projektiga käsitletakse pinnavee ja põhjavee integreeritud kaitset Jüütimaa kolmes idapoolses piirkonnas.

Kahe projekti eesmärgiks on majandustegevuse keskkonnamõju leevendamine. Esimene neist on prooviuuring, et katsetada uuenduslike „biokatete” kasutamist prügilatest kasvuhoonegaasi heite vähendamisel.

Teise projektiga demonstreeritakse kaubakeskustele mõeldud külmutussüsteemi prototüübi ja külmutusainena süsinikdioksiidi kasutavate muude samalaadsete rakenduste eeliseid keskkonna, ohutuse ja ärilisest seisukohast.

Jäätmehoolduse alal on ühe projekti eesmärgiks põletamisprotsessil tekkivate reoveejääkide kasutamine betooni tootmisel. Teise projektiga katsetatakse reovee- ja kanalisatsioonijääkide kasutamist toorainena Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis asuvates kivivilla tootmise tehastes.

Eesti – 1 projekt

Projekti eesmärk on majandustegevuse keskkonnamõju vähendamine. Projektiga näidatakse, et sealäga on võimalik töötada täielikult ümber energiaks ja sekundaarseteks tooraineteks (vesi ja väetis), kasutades selleks uut tehnoloogiat, mis seisneb läga kääritamises, biogaasi töötlemises, et muuta see roheliseks energiaks ja soojuseks, ning ringlussevõtmiseks sobivate ja sobimatute koostisosade täielikus eraldamises.

Soome – 2 projekti

Mõlema projektiga käsitletakse jäätmehooldust. Ühe projektiga uuritakse kooskõlas ELi õigusaktidega[2] elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ringlussevõtu võimalusi, keskendudes eeskätt maapiirkondadele.

Teise projekti sihtrühmaks on Helsingi kodumajapidamised, koolid ja päevakeskused, et tõsta seal keskkonnateadlikkust ja tagada, et tekitatud jäätmete kogus ei ületaks 2003. aasta taset.

Prantsusmaa – 11 projekti

Veemajanduse projekti sisuks on pihustatavate tõrjevahendites pestitsiidide koguse tõhusama kontrollimise abil taimekaitsemeetodeid täiustades vähendada pestitsiidide poolt tekitatavat veereostust. Kogemusi jagatakse partneritega Itaalias ja Hispaanias.

Kolme projektiga käsitletakse keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid. Ühega neist tutvustatakse lennunduses ja kosmosetööstuses kasutatava ebakorrapärase kujuga paneelide keemilise lagundamise mehaanilist ja ühtlasi keskkonnasõbralikku alternatiivi.

Teise projekti eesmärgiks on elektroflokulatsiooni baasil tekstiili viimistlusprotsesside jaoks keskkonnasäästlikuma tehnoloogia väljaarendamine.

Kolmanda projekti üldiseks eesmärgiks on keraamilisel terrakotal põhineva toodangu kuivatamisprotsessil eralduva CO2 hulga vähendamine 30% võrra.

Kuue projektiga hõlmatakse jäätmehooldust. Esimesega neist aidatakse kaasa uudsete pliivabade tööstusliku montaaži liinide projekteerimisele, väljaarendamisele ja valideerimisele, uurides uute pliivabade sulamite töökindlust niisugustes seadmetes vastavuses Euroopa elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid2 ning ohtlike ainete (RoHS) kasutamise piiramist[3] käsitlevate direktiividega.

Teise projektiga arendatakse välja aegunud õhusõidukite käitlemise kord. Vaatamata tegevuse lõpetanud lennukite kasvavale hulgale (aastas umbes 250) ei ole üldtunnustatud korda lennukite ohutul ja keskkonna suhtes vastutustundlikul viisil kasutuselt kõrvaldamiseks.

Kolmanda projektiga, mille läbiviimise kohaks on Deux-Sèvres’i departemang, püütakse jäätmete teket vähendada ergutades elanikkonda ja ettevõtjaid tarbimistsükli kõikides osades.

Neljanda projektiga demonstreeritakse ultrahelitehnoloogia juurutamise tehnilist teostatavust reoveepuhastusjaamas tekkivate setete vähendamiseks.

Viienda projektiga tutvustatakse eeskätt mobiiltelefonides, sülearvutites, fotoaparaatides, mänguasjades jne kasutatavate liitiumioonpatareide ringlussevõtu uuendusliku tehnoloogia otstarbekust.

Kuuendas projektis asendatakse plii teiste sulamitega, et toota lennunduse ja sõjaväe sidesüsteemidele rohelist elektroonikat. See aitab saavutada vastavust RoHS direktiivi nõuetele, mis alates 1. juulist 2006 keelab elektroonikaseadmetes plii kasutamise.

Viimase Prantsusmaa projektiga käsitletakse õhu kvaliteedi juhtimist ja selle raames paigaldatakse õhuproovide saamiseks proovivõtuseade, kasutades õhus oleva õietolmu seireks uut lähenemisviisi. Morfoloogia alusel õietolmuterade koguse määramise asemel kasutatakse antigeensuse/allergeensuse sidusmõõtmisi.

Saksamaa – 6 projekti

Kahe projektiga käsitletakse veemajandust. Esimeses neist kasutatakse veepoliitika raamdirektiivi1 toetavat integreeritud lähenemisviisi põllumajanduse tekitatud hajureostuse vähendamiseks.

Teise projektiga keskendutakse reovee puhastamise tehnoloogia edasiarendustele, muutes kanalisatsioonijääkide orgaanilised koostisosad uuenduslikku tehnoloogiat kasutades lahustuvateks, mis sobib biogaasi tootmiseks.

Kahe projektiga käsitletakse keskkonnasäästlikke tehnoloogiaid, et kaasa aidata majandustegevuse keskkonnamõju vähendamisele. Ühe projektiga tutvustatakse alumiiniumist mootoriplokkide valamiseks kasutatava uue anorgaanilise sideaine tehnilist ja keskkonnakaitselist mõjusust. Kõnesolev protsess peaks vähendama energiakulu kuni 30% ja oluliselt kahandama jäätmekoguseid.

Teise projektiga käsitletakse villa eeltöötlust lõnga tootmisel. Peamiseks eesmärgiks on absorbeeruvate orgaaniliste halogeniitide (AOX) heite kõrvaldamine ja puhastusprotsessis kemikaalide kasutamise tunduv vähendamine, kasutades säästlikku plasma eeltöötlusprotsessi.

Ühe projektiga käsitletakse jäätmehooldust ja jäätmete vältimist, koostades väljaõppekava pliivaba pehmejoodisjootmise juurutamiseks Euroopa elektroonikatööstuses.

Kuuenda projektiga püütakse vähendada keskkonnamõjusid, mida tekitab terasetööstus, kus praegu kasutatakse külmvaltsitud tahvlite puhastamiseks ohtlikke happeid. Kasutatakse uut kõrgsurve vaakumtehnoloogial põhinevat kemikaalidevaba protsessi.

Kreeka – 4 projekti

Esimene projekt on seotud maakasutuse arendamise ja planeerimisega, juurutades laia osalusega lähenemisviisi Elefsina Bay linnapiirkonna sotsiaalkeskkonna regenereerimise ambitsioonikale kavale 2020. aastaks..

Teise, õhu kvaliteedi juhtimist käsitleva projekti eesmärgiks on tervikliku süsteemi väljaarendamine õhusaaste hindamiseks, seireks ja juhtimiseks Kozani prefektuuris (Lääne-Makedoonia), kus asub riigi suurim pruunsöeküttel töötav elektrijaam.

Kolmanda projektiga käsitletakse toodete ja teenuste keskkonnamõju ja rakendatakse, kasutades säästva ehitamise põhimõtet, kõiki sidusrühmi kaasavat integreeritud tootepoliitika lähenemisviisi.

Viimase projektiga käsitletakse veemajandust ja töötatakse põllumajandusmaadelt pärinevate hajureostusallikate miinimumini viimiseks välja pakett keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid. Kõnesolevad tehnoloogiad integreeritakse Evrotase jõe oru ja selle kaldaalade kaitsekorralduskavasse.

Ungari – 1 projekt

Veemajandust käsitlev projekt hindab Ungari lõunaosas arseenisaaste ulatust põhjavees. Projektiga töötatakse välja katseline majanduskava, kaasates sellesse arseeni eemaldamise uue tehnoloogia.

Iirimaa – 2 projekti

Mõlema projektiga käsitletakse jäätmehooldust. Ühe projektiga töötatakse autotööstussektorile välja näidisvahend niisuguste detailide ja sõlmede projekteerimiseks, mis vastaksid keskkonnakaitse nõuetele kasutuselt kõrvaldatud sõidukite direktiivi[4] arvestades.

Teise projektiga näidatakse niisuguse kaubaaluse keskkonnatulu ja konkurentsieeliseid, mille valmistamiseks taaskasutatakse rehvidest saadud jäätmematerjale koos saeveskijääkide ja käibelt kõrvaldatud kaubaalustest pärit puukildudega.

Itaalia – 15 projekti

Viie projekti eesmärgiks on majandustegevuse keskkonnamõju vähendamine kasvuhoonegaasi heite piiramise või parima võimaliku tehnika abil. Esimese projektiga arendatakse välja näidisala, kus uue tehnoloogia abil genereeritakse energiat biomassist biosüsiniku tootmiseks.

Teise projektiga katsetatakse süsinikdioksiidi heite kogumist tahkete olmejäätmete prügilast, pidades silmas selle protsessi laiaulatuslikuma kasutamise arenguvõimalusi.

Kolmanda projektiga näidatakse, kuidas atmosfäärirõhul ilma jahutamata kontrollida õhuniiskust. Tegemist on jahutusseadmetes energia tarbimist tunduvalt vähendava tehnoloogiaga, mis on paljudes tööstusharudes laialdaselt kasutusel.

Neljanda projektiga käsitletakse parkimisprotsesside jäätmete uuesti kasutusele võtmist reovee puhastamise ja taaskasutamise ning kasulike ainete eraldamise teel.

Viienda projektiga hinnatakse näidistehase ehitamise abil parima võimaliku standardtehnika kohaldatavust tekstiilitööstuse väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Kahe järgmise projektiga käsitletakse toodete ja teenuste keskkonnamõju vähendamist. Esimese eesmärgiks on keraamikatoodetele kaunistuste pealekandmisel ja nende kujundamisel ohtlike ainete kasutamisest loobumine.

Teise projektiga töötatakse välja põllumajandustoodangus GMO saaduste tekitatud saaste väljaselgitamise ja seire tehnikad ning määratakse turustusahelas ja toiduainete tootmises kindlaks mitte-GMO saaduste eraldamise ja säilitamise standardid.

Kolme projektiga käsitletakse säästva maakasutuse arendamist ja planeerimist. Ühes neist ühendatakse keskkonnajuhtimise integreeritud lähenemisviisi saavutamiseks neljas katsealuses linnas keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemid (EMAS) teiste roheliste raamatupidamissüsteemidega.

Kahe projektiga töötatakse välja keskkonnasõbralikke transpordisüsteeme. Ühega neist rajatakse Lucca ajaloolises linnasüdames keskkonnasõbralik kaubavedude keskus ja teisega töötatakse välja kompleksseid kaupade transpordi planeerimise ja juhtimise vahendeid linnapiirkondades.

Kahe projekti eesmärgiks on parandada uute veepuhastustehnoloogiate väljaarendamise abil veemajandust. Ühe projektiga töötatakse välja prototüüp uue keskkonnasõbraliku reoveepuhastusmeetodi demonstreerimiseks.

Teise projektiga käsitletakse sadevete voolu puhastamist enne selle jõudmist suublatesse, nagu drenaažid, jõed ja sadamad.

Viimaste kolme projektiga keskendutakse jäätmehooldusele. Neist kaks on suunatud keraamika- ja marmoritööstuse reoveesetete puhastamisele.

Kolmanda projekti eesmärgiks on õlipressimisettevõtte heitvete ringlussevõtuga tegelnud eelmise keskkonna LIFE-abi projekti tulemuste silumine ja laiendamine.

Luksemburg – 1 projekt

Projekt rakendab puidul põhinevate paneelide jaoks uut kuivatussüsteemi, mille tulemusena väheneb oluliselt nende tootmise ja kasutamise vältel lenduvate orgaaniliste ainete, CO2 ja süsinikmonooksiidi heide.

Madalmaad – 7 projekti

Kolmes Madalmaade projektis tegeletakse jäätmehooldusega. Esimeses projektis katsetatakse suletud ahela blanšeerimistehnoloogiat, mis on keskkonnasõbralikum kartulisaaduste töötlemisel üldiselt kasutatavast tehnikast – kuuma veega blanšeerimisest.

Teise projektiga muudetakse jäätmepõletusel tekkiv koldetuhk kvaliteetseks sekundaarseks tooraineks, mille järgi on nõudmine betooni-, kaltsiumsilikaattellise- ja metallurgiatööstuses.

Kolmandas projektis näidatakse vana bituumenist katusepapi ringlussevõtu võimalust.

Neljanda projektiga käsitletakse linnade säästvat arengut, vähendades vastavuses müradirektiiviga[5] vähemalt 25% võrra sadama tööstuspiirkondade mürataset ning sellega seonduvaid hädasid müra kaardistamise ja kontrollimise süsteemi ja vastava heade tavade käsiraamatu loomise abil.

Viienda projektiga keskendutakse kõrgepingeliinide keskkonnamõju vähendamisele. Selle raames paigaldatakse uut tüüpi vähendatud magnetväljaga kõrgepingeliin.

Kuuenda projektiga käsitletakse kasvuhoonegaasi heite, konkreetsemalt külmutusseadmetes ringleva vesinikfluoriidkarbonaadi (HFC), vähendamist, kasutades CO2 põhinevat külmutussüsteemi.

Viimase projektiga käsitletakse säästvat veemajandust, eriti aiandussektoris, ja vähendab põllukultuuride seiresüsteemi kasutades oluliselt pestitsiidide kasutamise vajadust taimedel.

Portugal – 2 projekti

Mõlema projektiga käsitletakse jäätmehooldust. Ühe eesmärgiks on suurendada erinevate plastide segu, kummi ja joogipakendite ringlussevõtu määra selleks, et kujundada uusi tooteid autokasutajatele.

Teises projektis keskendutakse praadimisõlide taaskasutamisele, et toota biodiislit kohalikule transpordile Oeirases.

Rumeenia – 1 projekt

Õhu kvaliteedi juhtimise projekt Rumeenias selgitab välja õhusaaste allikad Bukarestis ja selle ümbruses ning teavitab ametiasutusi ja elanikkonda õhusaaste tasemest.

Hispaania – 16 projekti

Kolm projekti on suunatud veemajandusele. Esimeses määratletakse integreeritud juhtimismudel plaatimistööstuse vedelate jäätmetega tegelemiseks.

Teise projektiga töötatakse välja kombineeritud niisutus- ja väetamistehnikaid eesmärgiga vähendada pinnase ja põhjavee saastumist ning parandada tootlikkust.

Kolmanda projektiga tutvustatakse automatiseeritud niisutussüsteemi kasutamist niisutusühenduses El Vicario (Guadiana).

Kolm projekti on seotud maakasutuse arendamise ja planeerimisega. Neist esimese eesmärgiks on juhtimismehhanismide rajamise ja ühistranspordi, jalgrataste ning auto ühiskasutuse propageerimise teel kuues tööstuspiirkonnas säästva liikluse edendamine.

Teise projektiga käsitletakse kõrge erosioonitasemega Vahemere piirkondade pinnasekaitset. Selles tutvustatakse uute karmides tingimustes kasvada suutvate mandlipuusortide kultiveerimise eeliseid.

Kolmanda projekti eesmärgiks on mägipiirkondade viinamarjakasvatuse säästva majandamissüsteemi määratlemine, et vähendada selle tegevusala keskkonnamõjusid maastikule, pinnasele ja veeressurssidele.

Nelja projektiga käsitletakse keskkonnasäästlike tehnoloogiaid. Esimesega vähendatakse, osooni kasutamisega tavapäraste keemiliste puhastusainete asemel, toiduainete töötlemise tehaste negatiivset keskkonnamõju seal läbiviidavate puhastusprotseduuride käigus, mis vajavad reeglina suurtes kogustes vett ja tekitavad tugevalt saastatud reovett.

Teise projektiga näidatakse prügila biogaasist energia tootmise tehnilist, majanduslikku ja keskkonnakaitselist elujõulisust, kasutades mikroturbiine ja vesiniksulfiidi ning siloksaanide bioloogilist eemaldamist

Kolmanda projekti käigus ehitatakse katseseade lenduvate orgaaniliste saasteainete (VOC) heite vähendamiseks. Süsteem on mõeldud pindade töötlemiseks lahusteid kasutavale tehasele ja võimaldab õhku paisatava VOC heidet vähendada viiendikuni VOC direktiiviga[6] kehtestatud piirmäärast.

Neljanda projektiga näidatakse, et päikesepatareidest saadavat energiat on võimalik tõhusalt vesinikuna ladustada, et seda hiljem valgustus- või jahutussüsteemile ette nähtud kütuseelementidega mootorites kasutada.

Kuus projekti on seotud jäätmehooldusega. Esimese projektiga vähendatakse Los Serranose ümbruses Valencia autonoomses piirkonnas seafarmide tekitatud läga mõju keskkonnale. Jäätmemass lagundatakse putukate abil ja muudetakse orgaaniliseks väetiseks.

Teises projektis püütakse ühtse jäätmehoolduskorra kehtestamise kaudu vähendada tekstiilitööstuse jäätmekoguseid.

Kolmanda projektiga töötatakse Baena linnas (Andalusia) välja katseseadet, mis muudaks oliiviõli tootmisprotsessis tekkivad vedelad jäätmed lisandväärtuse omandanud kõrvalsaadusteks.

Neljanda projektiga kahandatakse kohaseid käitlus- ja ringlussevõtutehnikaid, rakendades reoveekäitlusseadmete tekitatud setete keskkonnamõju.

Viienda projekti eesmärgiks on kalatööstuse jäätmetest põhjustatud negatiivsete keskkonnamõjude kahandamine, soovitades selleks tõhusaid ja integreeritud jäätmehooldusmenetlusi, mis aitaksid kaasa selle sektori jäätmete ringlussevõtmisele ja nende koguse vähendamisele.

Viimase projektiga näidatakse kõrge puhtusastmega metallisulamite (>90%) eraldamiseks väljatöötatud uue suure jõudlusega protsessi tehnilist ja majanduslikku teostatavust. Seda protsessi kasutatakse romusõidukitest raua, alumiiniumi ja raskemetallide eraldamiseks ja see annab võimaluse metallide taaskasutamiseks, muu hulgas ka uute mootorite tarbeks autotööstussektoris.

Rootsi – 2 projekti

Kõnesoleva kahe projekti sihiks on majandustegevuse keskkonnamõju leevendamine. Esimesega tutvustatakse uuendusliku ART® tehnoloogial (kõrgtasemel reaktortehnoloogia) põhineva ahelreaktortehnoloogia kasutamist säästva toodangu andmiseks keemiasektoris.

Teise projektiga vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet, katsetades ja demonstreerides dimetüüleetril (DME) töötavaid raskeveokeid. DME kütuse tootmine on peaaegu CO2 vaba ja seetõttu nafta baasil toodetud kütusele paljutõotavaks alternatiiviks.

Ühendkuningriik – 10 projekti

Nelja Ühendkuningriigi projektiga käsitletakse jäätmehooldust. Esimese projekti eesmärgiks on tutvustada kõrgtasemelise ülikõrgsurvevee tehnoloogia rakendamist vanadelt rehvidelt saadava materjali taaskasutamiseks.

Teise projektiga esitletakse uuenduslikke tehnoloogiaid, et suunata ringlusse klaasijäätmevooge, mis on enamiku protsesside jaoks klaasitootmises praegu sobimatud ja satuvad seetõttu prügilatesse.

Ühe jäätmete vältimise projektiga demonstreeritakse, et ensüümide hüdrolüüsina tuntud protsess on ohutu ja keskkonnasõbralik viis puhastada taaskasutamiseks kanalisatsioonijääke.

Neljanda projekti eesmärk on vähendada meditsiiniasutuste mittesteriilsete jäätmete saatmist prügilatesse, propageerides nende kasutamise võimalusi ümbertöötatud toodete toormaterjalina.

Kahe projektiga püütakse leevendada majandustegevuse keskkonnamõju. Ühega näidatakse vee ringlussevõtu efektiivsust uue reaktori abil, mis on tehtud reovee aeroobseks kääritamiseks.

Teise projekti eesmärgiks on võtta energeetiliste põllukultuuride biomassi kasvatamiseks uuesti kasutusele saastunud maa-alad, teha maaparandus ja kasutada taastuvenergia allikaid soojuse ja energia tootmiseks.

Kahe projekti valdkonnaks on veemajandus. Ühe projektiga esitletakse uut tehnoloogiat liimide, puidutoodete, konservantide jne tootmisel kasutatava formaldehüüdi töötlemiseks, mille abil see muudetakse mürgivabadeks suhkruteks. Eesmärgiks on formaldehüüdi sisalduse vähendamine Ühendkuningriigi Severni jõe suudmelahte voolavas heitvees 100%.

Teise projektiga käsitletakse põllumajandustegevusest tuleneva pinnavete nitraadireostuse kõrvaldamist, et saavutada nitraadisisalduse alanemine vähemalt 85% kõige tõhusamal viisil.

Ühe projekti sisuks on kvaliteetse linnakeskkonna arendamine ja korraldamine, pidades silmas jõe transpordikoridori kasutajaid ja muid sidusrühmi.

Viimase projektiga käsitletakse toodete ja teenuste keskkonnamõju ja

keskendutakse kasvuhoonete integreerimise võimalusele muudesse ehitistesse, näiteks büroohoonetesse. Selle projektiga näidatakse nii keskkonna suhtes säästlike kasvuhoonete ja ehituskomplekside projekteerimise, ehitamise ja haldamise eeliseid kui ka nendes teostatava aiasaaduste tootmise võimalikku vähest mõju keskkonnale.


[1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik.
[2] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta.

[3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes.

[4] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta.
[5] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega.

[6] Nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website