Navigation path

Left navigation

Additional tools

Kolmandate riikide LIFE-abi 2005: komisjon rahastab keskkonnaprojekte kolmandates riikides enam kui 6 miljoni euroga

European Commission - IP/05/1156   19/09/2005

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL

IP/05/1156

Brüssel, 19. september 2005

Kolmandate riikide LIFE-abi 2005: komisjon rahastab keskkonnaprojekte kolmandates riikides enam kui 6 miljoni euroga

Euroopa Komisjon kiitis kolmandate riikide LIFE-abi programmi 2005 alusel heaks 15 uue keskkonnaprojekti rahastamise Vahemere- ja Läänemere- äärsetes piirkondades. Need projektid keskenduvad suutlikkuse suurendamisele. Investeeringu kogusumma neisse projektidesse on 9 223 000 eurot, millest EL annab 6 348 240 eurot.

„Säästev areng on võimalik ainult juhul, kui seda tunnustatakse ühise eesmärgina: kõik, mida tehakse ühes riigis või ühes piirkonnas, avaldab mõju laiemale keskkonnale,“ ütles keskkonnavolinik Stavros Dimas. „Me saame vastastikuse abi ja koostöö alusel toetada niisuguse keskkonnapoliitika arendamist ja rakendamist naaberriikides, mis vastab elanikkonna vajadustele praegu ja tulevikus.“

Euroopa Komisjon valis kolmandate riikide LIFE-abi programmi abil rahastamiseks välja 15 projekti, mis viiakse ellu Alžeerias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Horvaatias, Iisraelis, Jordaanias, Liibanonis, Marokos, Venemaal, Tuneesias, Türgis, Jordani Läänekaldal ja Gaza sektoris.

Nende projektide eesmärgiks on parandada keskkonda ja saavutada säästev areng asjakohaste asutuste, poliitikavaldkondade, seirevahendite, koolituse, võrgustiku ja andmebaaside loomise ja tugevdamise toetamise abil.

Projektid hõlmavad laialdast probleemideringi jäätmekäitlusest, tööstuses tekkivate jäätmete vältimisest ning kontrollist kuni pinnaseseire ja kliimamuutusteni. Mõned projektid propageerivad lähenemist ELi keskkonnaalastele määrustele või siis koostööd piirkondlikul ja riikidevahelisel tasandil.

Projektide kogumaksumus on kuni 9 223 000 eurot. ELi finantseering moodustab sellest umbes 69%.

Kolmandate riikide LIFE-abi on LIFE-abi programmi üks osa. LIFE-abi on ELi rahastamisvahend, millega toetatakse keskkonna- ja looduskaitseprojekte nii kogu ELis kui ka mõnes kandidaatriigis, ühinejariigis ja naaberriigis. Programmi eesmärgiks on konkreetsete meetmete rahastamise kaudu kaasa aidata ELi keskkonnapoliitika arendamisele ja rakendamisele. 1992. aastast alates on LIFE-abi kaudu kaasrahastatud ligikaudu 2500 projekti, eraldades keskkonnakaitsele 1500 miljonit eurot.

Kolmandate riikide LIFE-abi kaudu toetatakse eeskätt suutlikkuse ja haldusstruktuuride loomist ning keskkonnapoliitika ja tegevusprogrammide väljaarendamise abistamist Vahemere- ja Läänemere-äärsetes kolmandates riikides.[1]

Ülejäänud kaks LIFE-abi osa, looduse LIFE-abi ja keskkonna LIFE-abi, keskenduvad looduskaitsele ja keskkonnakaitsemeetmete uuendamisele. Looduse LIFE-abi ja keskkonna LIFE-abi alusel heakskiidetud projektide kohta vt pressiteateid IP/05/1157 ja IP/05/1155.

Praegune LIFE-abi programm (LIFE III) lõpeb 2006. aasta lõpus. Komisjon tegi ettepaneku uue programmi „LIFE +“ loomiseks, mida rakendataks aastatel 2007–2013, eelarvega 2,190 miljonit eurot. Selle lõplik vastuvõtmine ja eelarve arutamine on ministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis praegu pooleli.

Käesoleva pressiteate lisas on ära toodud 15 kolmandatest riikidest valitud projekti kokkuvõtted. Üksikasjalikumat teavet iga projekti kohta võib leida aadressil:
http://ec.europa.eu/environment/life/project/index.htm

LISA

Kolmandate riikide LIFE-abi projektide 2005 ülevaade riikide kaupa

Bosnia ja Hertsegoviina – 1 projekt

Projekti alusel on abisaajaks Sarajevo Hüdrotehnika Instituudi tsiviilehituse teaduskond (Hydro Engineering Institute of Civil Engineering Faculty) ja EL kaasrahastab projekti 299 250 euro ulatuses. Projekti eesmärgiks on keskkonnakomplekslubade korra rakendamine, keskendudes toiduaine- ja joogitööstustuse jaoks kõige parema saadaoleva tehnika kasutamisele. Sõjajärgsele langusele tööstuses vaatamata on Bosnias ja Hertsegoviinas tööstuses tekkivatel jäätmetel keskkonnale siiski veel suur mõju.

Horvaatia – 4 projekti

Esimese projekti alusel on abisaajaks Horvaatia Keskkonnaamet (Croatian Environment Agency); EL kaasrahastab projekti 533 700 euro ulatuses. Projekti eesmärk on luua ELi nõuetele vastava pinnaseseireprogrammi siseriiklikud standardid ja meetodid. Samuti püütakse määrata kindlaks üleriigiliste pinnaseseirejaamade asukohad nii põllumajandusmaa, metsamaa kui ka saastatud alade jaoks ning leida andmete kogumiseks ja analüüsimiseks sobivad võrdluskeskused ja esitada ettepanekud pinnaseseiresüsteemi loomise kohta, kaasa arvatud süsteemi edasise rakendamise finantskava.

Teise projekti alusel on abisaajaks riigi veemajandusamet Horvaatia Veed (Croatian Waters) ja EL kaasrahastab projekti 211 571 euro ulatuses. Projekti eesmärgiks on uue laboratooriumi rajamine reovee biolagunduvusanalüüside jaoks. Projekt toetab siseriiklikku veekaitsestrateegiat ja aitab järgida ELi veepoliitika raamdirektiivi nõudeid.

Kolmanda projekti alusel on abisaajaks Lonsjko Polje looduspargi avaliku teenuse osakond (Lonsjko Polje Nature Park Public Service) ja EL kaasrahastab projekti 496 845 euro ulatuses. Projekti eesmärk on kõiki sidusrühmi hõlmavate konsultatsioonide abil arendada ja täiustada vesikonna terviklikku majandamist. Majandamiskavaga tagatakse märgalade vajaduste arvesse võtmine. Töötatakse välja säästva kasutuse põhimõtteid järgiv külastuskord ja luuakse Horvaatia kaitsealade valvurkond.

Neljanda projekti alusel on abisaajaks Zagrebi Ülikooli tsiviilehituse teaduskond (University of Zagreb, Faculty of Civil Engineering) ja EL kaasrahastab projekti 492 584 euro ulatuses. Projekt seisneb keskkonnakaitseministeeriumi territoriaalse planeerimise ja ehituse osakonna abistamises ehitus- ja lammutusprahiga toimetulekuks säästliku süsteemi loomisel. Analüüsitakse ehitus- ja lammutusprahi kogust ning liike prügilate ja jäätmete ladestuskohtade andmete alusel, et saada ülevaade hetkeseisust ja määrata kindlaks piirkonnad, mille kohta andmed puuduvad. Valitakse välja tüüpilised kohad, kus on kogu mitmekesisuses näha jäätmete suurus, jäätmeliigid ja kasutatud logistikasüsteemid. Kogutud materjal töötatakse ümber Zagrebi katsepiirkonnas Jakusevaci prügilas asuvas katseseadmes. Horvaatia ehitussektor tekitab aastas 2 miljonit tonni ehitus- ja lammutusprahti. Praegu võetakse vähem kui 5% nendest jäätmetest ringlusse ja korduvkasutusse.

Gaza sektor ja Jordani Läänekallas – 2 projekti

Esimese projekti alusel on abisaajaks Hebroni omavalitsus. EL kaasrahastab projekti 770 000 euro ulatuses. Projekt seab eesmärgiks kehtestada Hebroni omavalitsuse piirkonnas marmoriprahi, reoveesetete ja tööstustsükli läbinud vee käitlemiseks uus keskkonnakaitse eeskiri. Luuakse Palestiina ja Itaalia marmoriassotsiatsioonide võrgustik ja ehitatakse katsekeskus tööstusliku reovee puhastamiseks ja kaltsiumkarbonaadi eraldamiseks.

Teise projekti alusel on abisaajaks Jeruusalemma Rakendusuuringute Instituut (Applied Research Institute, Jerusalem) ja EL kaasrahastab projekti 200 819 euro ulatuses. Projekti eesmärk on kaasa aidata kohaliku säästva arengu strateegiate arendamisele ja levitada eelneva uurimistöö tulemusena saadud teadmisi. Praktilisel tasandil on selle projekti sihiks kindlustada ja säilitada eesmärgipäraselt teatavate kohalike ja siseriiklike ametiasutuste kaasamine, luua geograafilise informatsiooni süsteem (GIS on kogum arvutipõhiseid kaarte ja muid vaateid, mis näitavad erijooni maa pinnal ja nendevahelisi seoseid) ja tugevdada kõnesolevate omavalitsuste ja maapiirkondade nõukogude tehnilist suutlikkust. Projekti abil saadud teadmisi jagatakse teiste Läänekalda kohalike ametiasutustega eesmärgiga julgustada neid samalaadseid säästvusalgatusi läbi viima.

Iisrael – 2 projekti

Esimese projekti alusel on abisaajaks Ülem-Galilea piirkondlik nõukogu (Upper Galilee Regional Council) ja EL kaasrahastab projekti 369 442 euro ulatuses. Projekti eesmärgiks on luua Ülem-Galilea piirkonna tasakaalustatud arenguks ja keskkonnavajadusteks raamistik, mis võimaldab ressursse säästlikult kasutada. Koostatakse üldplaan maakasutuse määramiseks, keskkonnajuhtimiseks, üleujutuste ärahoidmiseks ja nõuetekohase drenaažisüsteemi loomiseks. Projekt julgustab üldsust osa võtma planeerimise ja otsuste langetamise protsessidest, arendab kõrvuti loodusressursside kaitsmisega ökoturismi, muudab haridusprogrammide ja survemeetmete abil destruktiivseid käitumismalle, propageerib keskkonnasõbralikku põlluharimist ja loob haldusraamistiku üldplaani rakendamiseks, juhtimiseks ja haldamiseks.

Teise projekti alusel on abisaajaks keskkonnateabe ja -juhtimise Hescheli keskus (Heschel Center for Environmental Learning and Leadership) ja EL kaasrahastab projekti 334 934 euro ulatuses. Projekti eesmärgiks on panna alus ulatuslikule keskkonnaalase suutlikkuse suurendamisele Iisraeli kohalikes omavalitsustes. Viiakse läbi koolitusi advokaatidele, omavalitsuse spetsialistidele ja linnapeadele ning luuakse neid ühendavad võrgustikud. Säästvara arengu suurendamiseks töötatakse välja omavalitsuse tasandil planeerimise, juhtimise ja seadusandlikud vahendid (kohalikud määrused) ja luuakse Iisraeli algatusi ühendav tugivõrgustik.

Jordaania – 1 projekt

Projekti alusel on abisaaja Hašimiidi ülikool (Hashemite University) ja EL kaasrahastab projekti 473 701 euro ulatuses. Selle projekti eesmärgiks on strateegiate ja vahendite väljaarendamine tegelemiseks järjest kasvava turismi tõttu tekkivate probleemidega. Koostöös turismitööstusega rakendatakse kahes hotellis keskkonnategevuse tulemuslikkuse täiustamiseks katsemeetmeid ja –uuringuid. Projekti käigus saadud tulemusi, väljatöötatud strateegiaid ja vahendeid tutvustatakse mitmete õpikodade kaudu kõikidele sidusrühmadele. Keskkonnajuhtimise propageerimiseks turismisektoris tervikuna koostatakse juhend ja e-õppe moodul.

Maroko – 1 projekt

Projekti läbiviijaks on Chouaib Doukkali ülikool (University of Chouaib Doukkali) ja EL kaasrahastab seda 438 228 euro ulatuses. Projekti eesmärgiks on Marokos kõrgekvaliteedilise komposti tootmiseks efektiivse katsemahus komposteerimissüsteemi väljatöötamine, et puhastada reoveepuhastite ja joogiveeseadmete poolt tekitatud setteid. Aastaga tekib Marokos umbes 430 000 tonni kanalisatsioonijääke ja nende kogus kasvab järsult. Jäägid ladustatakse peamiselt reoveepuhastite lähedusse ja seejärel kasutatakse maa väetamiseks ilma neid eelnevalt töötlemata või ladestatakse registreerimata prügilatesse.

Liibanon – 1 projekt

Projekti alusel on abisaajaks Arcenciel. EL kaasrahastab projekti 449 697 euro ulatuses. Selle projektiga kavatsetakse Liibanonis käiku lasta nakkusohtlike haiglajäätmete juhtimise ja käitlemise siseriiklik poliitika. Meetmed hõlmavad haiglajäätmete käitlemist Mont Libani lõunaosas, haiglapersonali koolitust ja kampaania käivitamist niisuguste jäätmete kohta teadlikkuse tõstmiseks.

Venemaa – 1 projekt

Projekti alusel on abisaajaks munitsipaalasutus Keskkonnakeskus ECAT Kaliningrad (Municipal Institution Environment Center ECAT Kaliningrad). EL kaasrahastab projekti 492 837 euro ulatuses. Projekt edendab ja lihtsustab Kaliningradi tööstussektori keskkonna- ja ohutustaseme paranemist. Selle ülesandeks on kindlustada pädevate ametiasutuste poolt läbiviidav tõhus kontroll ja järelevalve tööstustegevuse üle. Nimetatud eesmärk saavutatakse saastamise kompleksse vältimise ja kontrollimise soodustamisega ning keskkonna ja ohutuse juhtimissüsteemide arendamise ja rakendamisega. Seminaride ja õpikodade korraldamise abil teavitatakse ja koolitatakse kõiki piirkonna tööstustegevusega seotud ettevõtjaid. Asjakohast teavet saab veebipõhisest inforaamatukogust. 300 suure või keskmise ja 40 000 väikese tööstusettevõttega Kaliningradis paikneb piirkondlikust omamaisest tööstusest umbes 80%.

Tuneesia, Alžeeria ja Maroko – 1 ühine projekt

Selle ühise projekti alusel on abisaajaks Sahara ja Sahel´i vaatluskeskus (Observatoire du Sahara et du Sahel) ja EL kaasrahastab projekti 526 144 euro ulatuses. Projekti peamine eesmärk on Vahemere lõunakalda selles osas põuahäda ärahoidmine, rakendades varajast hoiatussüsteemi ja tugevdades riikide toimevõimet. Põudade kohta töötatakse välja ühine teabesüsteem ja lisaks veel rida ühiseid varajase hindamise metoodikaid. Kõnesolevate riikide territooriumid jagatakse ökopiirkondadeks ja hinnatakse nende struktuuri kahjustatavust. Projekti abil saadud andmed ja oskusteave antakse edasi otsestele kasutajatele, otsusetegijatele ja kõigi kolme riigi ametiasutustele.

Türgi – 1 projekt

Projekti alusel on abisaajaks piirkondliku keskkonnakeskuse Türgi kontor (Turkey Office of the Regional Environmental Centre) ja EL kaasrahastab projekti 252 488 euro ulatuses. See on kliimamuutusega seotud suutlikkuse suurendamise projekt, mis mõjutab siseriiklikke ametiasutusi, soodustab valitsusesisest koostööd, tõstab sidusrühmade teadlikkust ja parandab nende osakaalu debatis kliimamuutuste kohta. Projekt toetab otseselt esmatähtsate valdkondade kliimamuutuste poliitika arendamist ja suurendab avalikkuse osalemist ning juurdepääsu keskkonnateabele.
Barbara Helfferich: 02 2982010 või 0496 583829
Lone Mikkelsen: 02 2960567 või 498 960567


[1] Kolmandate riikide LIFE-abi programmi alusel on abikõlblikud: Albaania, Alžeeria, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Egiptus, Iisrael, Jordaania, Liibanon, Maroko, Süüria, Tuneesia, Türgi, Jordani Läänekallas ja Gaza sektor ning Venemaa Läänemere-äärsed alad (Kaliningradi ja Leningradi oblast).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website