Navigation path

Left navigation

Additional tools

IP/05/1155

Brüssel, 19 september 2005

Looduse LIFE-abi 2005: komisjon näeb ette 69 miljonit eurot 54 looduskaitseprojekti jaoks 20 riigis

Euroopa komisjon on kinnitanud 54 looduskaitseprojekti rahastamise 20 liikmesriigis või ühinevas riigis looduse LIFE-abi programmi raames. Projektidega taastatakse kaitsealuseid looduslikke piirkondi ning nende loomastikku ja taimestikku, rajatakse säästvaid juhtimisstruktuure ning tõstetakse üldist teadlikkust ja tugevdatakse koostööd sidusrühmadega. Kõnealuste projektidega aidatakse edaspidigi kaasa üleeuroopalise looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 loomisele. Projekte viiakse läbi Austrias, Belgias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Madalmaades, Poolas, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis, Ühendkuningriigis ja Rumeenias. Projektide koguinvesteering on 125,7 miljonit eurot, millest 69 miljonit katab EL.

Keskkonnavolinik Stavros Dimas kommenteeris: „Mul on hea meel näha Euroopa fonde toetamas kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke jõupingutusi, et kaitsta looduslikke liike ja elupaigatüüpe. Olles ise külastanud looduse LIFE-abi alasid, olen näinud muutusi, mida sellise dünaamilise koostööga võib saavutada.”

Käesoleval aastal sai komisjon looduse LIFE-abi programmi kaudu 183 rahastamisettepanekut eri kaitseorganitelt, valitsusasutustelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt, kalameeste ja jahimeeste ühendustelt jt. Komisjon valis neist projektidest 54, millest üheksas osalevad kaks või enam riiki.

Enamike projektide eesmärk on Natura 2000 alade või alade võrgustike kaitsmine või taastamine, juhtimis- või tegevuskavade väljatöötamine ja rakendamine, vooluveekogude parandamine, alade taastamine, fondide asutamine ala pikaajaliseks haldamiseks ja sissetungivate liikide hävitamine. Lisaks on mitme projekti eesmärk ohustatud liikide kasvatamine ja loodusesse laskmine või kalastamisel kaaspüügi vähendamine.

2500 kaasrahastatud projekti alates 1992. aastast

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitsealuste piirkondade võrgustik. See asutati ELi elupaikade direktiivi[1] alusel ja see hõlmab ka alasid, mis on määratletud linnustiku direktiivis.[2] Kokku hõlmab see üle 18 000 ala ja katab ligikaudu 17,5% esimese viieteistkümne ELi liikmesriigi (EL-15) territooriumist – see on piirkond, mis on peaaegu sama suur kui Prantsusmaa ja mida nüüd laiendatakse uutesse liikmesriikidesse.

LIFE on ELi fond keskkonna- ja looduskaitse projektide toetamiseks kogu ELis, samuti mõnes kandidaat-, ühinevas ja naaberriigis. Selle eesmärk on aidata kaasa ELi keskkonnapoliitika arengule ja rakendamisele, rahastades konkreetseid meetmeid. Alates 1992. aastast on LIFE kaasrahastanud umbes 2500 projekti, panustades 1500 miljonit eurot keskkonnakaitsele.

Looduse LIFE-abi aitab eelkõige kaasa linnustiku ja elupaikade direktiivi rakendamisele ja Natura 2000 Euroopa võrgustikule. Teised kaks kõnealuse programmi osa, keskkonna LIFE-abi ja kolmandate riikide LIFE-abi, keskenduvad vastavalt uudse keskkonnaalase metoodika esitlemisele ning keskkonnateadlikkuse tõstmisele Vahemere ja Läänemerega piirnevates riikides. Keskkonna LIFE-abi ja kolmandate riikide LIFE-abi alusel kinnitatud projektidest antakse ülevaade pressiteadetega IP/05/1156 ja IP/05/1157

Praegu kestev LIFE-programm („LIFE III”) jõuab lõpule 2006. aasta lõpus. Komisjon on teinud ettepaneku luua uus programm nimega „LIFE +”, mis kestaks 2007–2013 ning mille eelarve oleks 2,19 miljonit eurot. Selle lõplik vastuvõtmine ja eelarve kinnitamine on hetkel menetluses ministrite nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Lisateave
Looduse LIFE-abi raames rahastatud projektide kokkuvõte on esitatud lisas. Lisateavet iga projekti kohta saab järgmiselt veebilehelt:

http://ec.europa.eu/environment/life/project/index.htm
Lisateavet Natura 2000 võrgustiku kohta saab järgmiselt veebilehelt:

http://ec.europa.eu/environment/nature/home.htm

LISA

Ülevaade 2005. aasta looduse LIFE-abi projektidest riikide kaupa

Austria – kaks projekti

Põhja- ja Ida-Viini kolmes piirkonnas elavad suurtrapid (Otis tarda). Tänu aastaid kestnud pingutustele neid kaitsta ja hooldada, on kombineeritud populatsioonides kokku umbes 140 lindu. Suur osa elupaikade ja pesade iga-aastase kaitsetöö tulemusel paljunenud lindudest siiski hukkub, sest paljud neist lendavad elektriliinidesse – 2003. aastal hukkus sellistes kokkupõrgetes 20% täiskasvanud populatsioonist. Esimene projekt tegeleb selle probleemiga, viies 43 km elektriliine maa alla ja märgistades veel 125 km hästi nähtavate hoiatusseadmetega.

Teine projekt on käigus Steiermarkis, Gesäuse rahvuspargis. See tegeleb mitme taastamistööga, sealhulgas paisu ja betoontammide kõrvaldamisega Ennsi jõelt ja tema lisajõgedelt ning karjatamise taastamisega mahajäetud mägikarjamaadel.

Belgia – kuus projekti

Hollandi ja Belgia looduskaitsealaste valitsusväliste organisatsioonide vahelise ühisprojekti eesmärk on taastada degradeerunud elupaigad Dommeli jõe kaldail (Limburgi provints Belgias ja Noord-Brabantise provints, Madalmaades) ja ühendada killustunud alad, liites ja taastades 60 hektarit maad.

Teine projekt hõlmab kolme sõjaväepolügooni Valloonias (Marche-en-Famenne’s, Elsenbornis, Laglandis) ja integreerib sõjalist kasutust looduse kaitsmisega, puhastades 380 hektarit kuivi nõmmesid ja tõstes veetasemeid madalsoodes ja soodes.

Kahe projektiga taastatakse kõrgsood ja kuuski täis istutatud märjad nõmmed Plateau de Taille’s Kesk-Ardennides ja Gedinne’i lähistel (Croix Scaille’s) Lääne-Ardennides.

Tasandikud Grote Nete’ jõe ääres Geel’ ja Mol’ vahel (Põhja-Belgias) on mitmesuguste elupaikade asukohad. Need on siiski killustatud ja külgneva intensiivse maakasutuse mõjude surve all. Kõnealune Belgia looduse LIFE-abi viies projekt ühendab ja taastab 70 hektarit maad suuremate ja sidusamate plokkide loomiseks.

Kuues, piiriülene projekt ühendab Belgia, Luksemburgi ja Saksamaa (Rheinland-Pfalz) piirialadel asuvate looduskaitsealade haldused. Kõnealuse projektiga luuakse programm, et teostada järelevalvet saarmaste üle ja loendada mööda jõge asuvaid nn pudelikaelu, mida kasutavad rändavad saarmad (nt tiheda liiklusega maanteeüleminekukohad, truubid jne). Projekti alusel vähendatakse taolisi tõkkeid ning taastatakse jõekaldaid.

Taani – kolm projekti

Esimese projektiga püütakse taastada kõrgsoid rohkem kui kümnel alal üle Taani, peamiselt Jüütimaal. Sellega blokeeritakse kraavid, et peatada vee äravool kõrgsoodest.

Teise projekti objekt on haruldane liblikas, Euphydryas aurinia, kelle arv on Taanis vähenenud, kuna talupidajad kas ei kasutanud enam selle rohumaast elupaika, mille tulemusel see kasvas umbe, või kasutasid seda liiga intensiivselt.

Finantsiliselt on kolmas projekt suurim kõigist selle aasta looduse LIFE-abi projektidest. LIFE rahastab kõnealust projekti 8 miljoni euroga 15-miljonilisest kogueelarvest.

Projekti objekt on kala lõhilaste sugukonnast, järvesiig (Coregonus oxyrhynchus), kes on ohtlikult lähedal väljasuremisele. Ainus järelejäänud põhjendatult elujõuline populatsioon maailmas on leitud Edela-Jüütimaa jõgedest, kust järvesiiad rändavad Waddenzee lahte kudema. Nende mereelupaik on turvaline, aga muutused jõgede morfoloogias ja selles piirkonnas teostatav poolkaubanduslik võrgupüük on viinud nende vähenemiseni.

Soome – kaks projekti

1200 hektari suurusel sõjaväepolügoonil Vattajas, Põhjalahel (Ostrobothnia), asub Soome üks olulisemaid luidete piirkondi. Esimene projekt integreerib Natura 2000 nõuded sõjalisse treeningtegevusse, taastades kahjustatud luited ja taasalustades karjatamist umbekasvanud heina- ja karjamaadel. Piirkonna turismialast kasutust püütakse takistada külastajate eemalejuhtimisega ja sissepääsu keelamisega kõige tundlikumatesse piirkondadesse.

Väike laukhani (Anser erythropus) on ohustatud liik. Teist projekti juhib WWF Finland koos üheksa partneriga Norrras, Eestis, Ungaris ja Kreekas. Selle projekti raames tehakse kindlaks kõige tähtsamad haudepiirkonnad Lapimaal ja kaitstakse neid ning jälgitakse ka rändavaid hanesid, et teada saada kõik senitundmatud toitumis-/peatuspaigad, samuti taastuvad peatuspaigad Eestis ja ohutud toitumispaigad Ungaris.

Prantsusmaa – neli projekti

Kolmes projektis neljast tegeletakse haruldaste lindude kaitsega. Kõiki kolme projekti juhivad valitsusvälised organisatsioonid nagu LPO ja Bretagne Vivante. Eesmärk on stabiliseerida või suurendada praeguseid populatsioone ja parandada liikide seisundit. Kehtestatakse ka hoiumeetmed.

Ida-Corbières’ (Languedoc-Roussillon’ piirkonnas) elab 13 asjaomast linnuliiki.

Teise projekti objekt on roosatiir (Sterna dougallii) Bretagne’s.

Kolmas on riikidevaheline projekt väikese tuuletallaja populatsiooni suurendamiseks ja säilitamiseks Aude’is (Prantsusmaal) ja Extremaduras (Hispaanias), mis teostub Prantsusmaa ja Hispaania valitsusväliste organisatsioonide rahvusvahelises koostöös.

Neljanda, samuti valitsusvälise organisatsiooni juhitud projekti raames tegeletakse nõmme-, turbamaade ja Montselgues’ nahkhiirte säilitamisega Rhône’i-Alpide piirkonnas.

Saksamaa – seitse projekti

Esimese projekti raames taastatakse looduslik tulvavesi üle 10 km pikkusel alal mööda Lippe’i jõge Hammi (Nordrhein-Westfaleni) lähedal, mõjutades 600 hektarit.

Teise projekti objektid on sood ja märjad rohumaad Rosenheimi (Baieri) lähedal. 1100 hektari suurusel alal taastatakse 450 hektarit kõrgsood, tammistades äravoolukraavid ja puhastades alad liigsetest puudest ja põõsastest.

Kolmanda projekti objektid on mitmesugused elupaigad (jussheinaga (Nardus) mäestikurohumaad, mägiheinamaad, nõmmed, metsad ja kõrgsood) 2000 hektaril Hotzenwaldis, Schwarzwaldi lõunaosas.

Neljanda projekti objekt on elupaiga tüüp, mis on Euroopas väga haruldane – mandriline sooldunud märgala, mida leidub mineraalveeallikate ümber. Projektis käsitletakse viit mandrilise sooldunud märgala allpiirkonda Brandenburgi piirkonnas.

Projekt Eifeli mägimaal Ida-Koblenzis (Rheinland-Pfalzis) keskendub jussheinaga (Nardus) mäestikurohumaadele ja nõmmedele. Arendatakse ja soodustatakse ökoturismi.

Kuuenda projekti objekt on suletud sõjaväepolügoon Cuxhafeni lähedal, mis koosneb rannaluidetest ja nende taga asuvatest tammepuusaludest, mis vahelduvad rohumaadest elupaikadega. Projekti abil luuakse suurte rohusööjate (Hecki veiste, piisonite, Konik’ ponide) karjamaa, et kasutada 350 hektarit puiskarjamaana.

Viimane projekt on riikidevaheline ja selle raames tegeletakse rannaniitudega 34 alal Läänemere ääres, peamiselt Taanis, aga ka Rootsis, Schleswig-Holsteinis (Saksamaa) ja Eestis, sealhulgas Saltholmi saarel Kopenhaageni lähedal, mida on põlvkondi hallanud selle linna elanike ühistu.

Kreeka – üks projekt

Projekt keskendub vastuoludele kalamajanduses ja Euroopa Liidu suurima populatsiooniga kriitiliselt ohustatud Vahemere munkhülge (Monachus monachus) kaitsmisele Kreeka vetes. Projekti on algatanud valitsusväline organisatsioon nimega MOM tihedas koostöös kohalike kaluritega.

Ungari – kaks projekti

Esimeses projektis käsitletakse kuut ala kokku 720 hektaril, mis on hajutatud mööda Doonau koridori ja riigi edelapiirkondi, kus leidub kõikjal mitmesuguseid rohumaid. Projekti eesmärk on välja töötada nõuetekohased põllumajandusliku keskkonnapoliitika kavad rohumaadest elupaigatüüpidele.

Teine, piiriülene projekt Rumeeniaga, keskendub punajalg-pistrikule (Falco vespertinus). Projekt hõlmab 90% Euroopa populatsioonist, v.a Venemaa, ning laieneb Ida-Doonaust üle Ungari Rumeenia Satu Mare piirkonda.

Iirimaa – üks projekt

Iirimaal on märkimisväärseid näiteid mitmest eelistatud Euroopa metsamaa elupaigatüübist. Iiri metsaamet teeb ettepaneku metsamaa kvaliteedi taastamiseks nelja-aastase perioodi jooksul üheksal alal, mis hõlmavad 560 hektarit. Keskendutakse üldsuse teadlikkuse tõstmisele ja haridustööle.

Itaalia – neli projekti

Kaks projekti hõlmavad Apuulia maakonda Lõuna-Itaalias: esimese objekt on Fortore jõgi, mis voolab läbi kolme maakonna Apenniinidest kuni Aadria mereni. Nimetatud projekti raames koostatakse juhtimiskava SCI ala jaoks (Site of Community Importance, „ühenduse tähtsusega ala“ Natura 2000 raamprogrammis). Seda osa teostab vesikonnaasutus. Esimest korda Itaalias on selline asutus koostanud Natura 2000 juhtimiskava. Kohalike talupidajate seas soodustatakse ka keskkonnasõbralikuma põllumajanduse viljelemist. Teise projekti eesmärk on kaitsta rannaelupaiku Natura 2000 alal Torre Guacetos. Seal asub looduskaitsealune merepiirkond, mida intensiivne põllumajanduslik tegevus eriti ohustab.

Samuti Lõuna-Itaalias, kuid Matera provintsis osaletakse projektis, mille raames tegeletakse ohustatud röövlindude kaitsega. Matera ja Montescaglioso linnades taastatakse ja suurendatakse vanade hoonete katustel asuvaid pesapaiku. Muude meetmete hulgas püütakse projektiga rakendada muudetud ehituseeskirja, mille eesmärk on pesade kahjustamise vältimine ja tuuletallajatele paremate võimaluste loomine.

Toscana projektiga tagatakse ja suurendatakse ranna ökosüsteemi kaitset Migliarino San Rossore Massaciuccoli Rahvuspargis, mida ohustavad sissetungivad eksootilised taimed ja külastajate ülemäärasest mõjust põhjustatud erosioon. Külastajaid lubatakse vaid vähestele radadele.

Läti – üks projekt

Kõnealuse projektiga on hõlmatud ka Leedu ja Eesti. Sellega püütakse rajada aluspõhi kaitsealustele merepiirkondadele Natura 2000 võrgustikus. Projektis osaleb ka Venemaa, et omandada teadmisi looduskaitse all olevatest merepiirkondadest. Projekt hõlmab kolmeteistkümmet ala Läänemere idaosas Kaliningradi ja Soome lahe vahel. Projekt ühendab 19 partnerit: valitsusasutused, valitsusvälised organisatsioonid ja uurimisinstituudid. Laevad tarnib Läti kaitseministeerium.

Leedu – kaks projekti

Leedu valitsusväline organisatsioon juhib projekti koos partneritega Poolast ja Brandenburgist (Saksamaalt). Sellega püütakse kaitsta Euroopa sookilpkonna Emys orbicularis ja ka kahepaikseid Bombina bombina’t (punakõht-unk) ja Triturus cristatus’t (harivesilik). Projekt hõlmab Kagu-Lätit, Bielowieza Rahvusparki, Masuuriat, Poznan-Odra piirkonda ja Uckermarki, mis on sookilpkonna leviku põhjapiiriks.

Kura maasäär ja laht, mida see ümbritseb, on üks Läänemere omapärasemaid maastikke. See on külastajate hulgas väga populaarne, mis aga põhjustab probleeme nagu luiteliste elupaikade erosioon. Teine, Kuramaa rahvuspargi, Vilniuse ülikooli ja looduskaitsealase valitsusvälise organisatsiooni ühisprojekt, kontrollib külastajate voolu spetsiaalsete radade ja tarade loomise teel. Uuritakse kalanduse mõju merelindudele ja antakse soovitusi ning taastatakse 1600 hektarit halvenenud olukorraga luiteid ja rohumaid.

Luksemburg – üks projekt

Our’ jõgi Kirde-Luksemburgis on ikka veel asupaigaks ohustatud hariliku ebapärlikarbi populatsioonile, kuid selle paljunemisvõime on väike ja isendid on üldjuhul vanad. Looduskaitsealase valitsusvälise organisatsiooni ja keskkonnaministeeriumi vahelise koostööprojektiga rajatakse vangistatud kasvatamise keskus Tšehhi kogemuse põhjal.

Madalmaad – üks projekt

Projekt hõlmab luitelisi rohumaid, luidetevahelisi nõgusid ja luitelisi nõmmemaid Waddenzees asuvatel Terschellingi, Texeli ja Vlielandi saartel, viiel maismaa ranniku alal (Põhja-Hollandis, Lõuna-Hollandis, Uus-Meremaal). Kõik need asupaigad halvenevad umbekasvamise, eutrofeerumise ja veetustamise tõttu. Luiterannad on põhilised mereäärsed puhkamiskohad, seega peetakse projekti puhul tähtsaks teabe vahetamist ja levitamist ning samuti luidete taastamist 1100 hektaril ja karjatamise taasalustamist täiendaval 1550 hektaril.

Poola – üks projekt

Saksamaa ja Poola ühisprojekt keskendub ohustatud värvulise, Acrocephalus paludicola kaitsele, kes on elupaiga kadumise ja lagunemise tõttu kadunud enamikult oma seniselt levialalt Põhja-Saksamaal ja Poolas. Et hoida ära populatsiooni väljasuremist, teeb toetusesaaja, Poola valitsusväline organisatsioon (Poola Linnukaitseühing – OTOP) koostööd mitmete teiste valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusparkidega, tõstes teadlikkust, taastades ja laiendades halvenenud olukorraga elupaiku ning seades sisse pikaajalised juhtimismehhanismid.

Rumeenia – viis projekti

Viiest Rumeenia projektist neljas on tegu looduslike liikidega.

Esimese raames tegeletakse stepirästiku (Vipera ursini rakosiensis) populatsiooni väikese järelejäänud osaga Transilvaanias. See roomaja on peaaegu välja surnud – ainukesed teised populatsioonid maailmas, mis on samuti väikesed ja ohustatud, asuvad Ungaris.

Teise projektiga püütakse lahendada suurte lihasööjate nagu hundi (Canis lupus), karu (Ursus arctos) ja ilvese (Lynx lynx) probleemi Vrancea maakonnas.

Kahes projektis tegeletakse linnuliikidega, esimese eesmärk on madalama Prut lammi veelindude populatsioon ja teise objekt on käharpelikani populatsioon (Pelecanus crispus) – mõlemad on LIFE-i rahastamisel eelistatud liigid Doonau deltas.

Viies projekt keskendub elupaikadele kogu Rumeenia territooriumil. Selle eesmärk on metsade ning alpiinsete ja lähisalpiinsete elupaikade kaitse. See vähendab ökoturismi riske kohalikes ühendustes ja koolitab kohalikke elanikke giidideks. Kõnealuses projektis sõnastatakse ka ettepanekud nende eramaaomanike toetuseks, kes tahavad majandada oma metsi Natura 2000 eesmärkide järgi ja propageerida neid pädevates asutustes.

Slovakkia – kaks projekti

Esimene projekt keskendub suurtrappide (Otis tarda) väikesele populatsioonile, mis on leitud kahel alal Bratislava ja Ungari piiri vahel.

Teine projekt käsitleb Zahorie märgalasid riigi lääneosas. Märkimisväärne osa neist aladest asub sõjaväepolügoonil. Projektiga nähakse ette selliseid taastamistöid nagu äravoolukraavide blokeerimine või täitmine, umbekasvanud heinamaade puhastamine ja soode hüdroloogia parandamine.

Hispaania – neli projekti

Projekti, mis hõlmab Põhja-Hispaania atlantilisi pöögimetsi (Fagus sylvatica) happelisel mullal ning hariliku tamme ja pürenee tamme metsi (Quercus robur ja Quercus pyrenaica) Aiako Harria SCI-s (Gipuzkoas, Baskimaal), juhivad üheskoos neli kohalikku asutust: veeamet, metsanduse sihtasutus, bioloogilise mitmekesisuse sihtasutus ja piirkondlik looduskaitseameti ühing. Koos rakendavad nad säästva metsanduse kava.

Teine projekt käsitleb nelja elupaikade direktiiviga kaitstud kahepaiksete liiki. Projekt hõlmab kogu nende levilat Valencia piirkonnas.

Põhja-Hispaanias on kolmanda projekti raames esitatud nägemus vesikonna majandamisest, et parandada Euroopa naaritsa (Mustela lutreola) populatsiooni Ebro jõe vesikonna harus Navarra piirkonnas.

Neljanda projekti raames tegeletakse ajutiste tiikide kaitsega Baleaari saarestiku Menorca saarel, Vahemeres. Algeesmärk on parandada teadmisi selle hapra asupaiga dünaamikast ja arenemisest ning luua nende pikaajaliseks kaitseks vajalikud tehnilised ja seadusandlikud vahendid.

Rootsi – kaks projekti

Östergötlandi maakond teostab projekti, et taastada puiskarjamaid, kus asuvad suured vanad tammepuud, mis on elupaigaks ohustatud mardikale Osmoderma eremite’le.

Teine projekt käsitleb Moälveni jõge Põhja-Rootsis. Selle eesmärk on taastada lõhe kudemispaigad ja paigaldada kalatrepid, et avada jõgi taas rändeks. Sellest tegevusest saab kasu ka harilik ebapärlikarp.

Ühendkuningriik – kolm projekti

Esimene projekt on taastamisprogramm, mille raames tegeletakse Avoni jõega Lõuna-Inglismaal. Selle eesmärk on taastada vooluveekogust elupaik ja tingimused sellega seotud liikide jaoks kuuel jõeäärsel näidisalal.

Teise projekti ülesandeks on elutähtis kaitsetegevus stepi-händpardi (Oxyura leucocephala) Euroopa populatsiooni kaitseks, mida ohustab valgepõsk-händpart. Viieaastase programmiga hävitatakse valgepõsk-händpart Ühendkuningriigis ja antakse nõu, kuidas hävitada see liik ülejäänud Euroopas.

Kolmas projekt tegeleb ohtudega, mis avalduvad saartel pesitsevatele lindudele pärast röövloomade juhuslikku sissetoomist. Kohalike elanike, laevandusettevõtete ja külastajate toetusega puhastatakse Canna saar Lääne-Šotimaa lähedal rottidest ja seatakse sisse tõhusad seiresüsteemid, et tagada saare jäämine rotivabaks.


[1] Direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

[2] Nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website