Navigation path

Left navigation

Additional tools

Pressiteade

ECA/14/30

Luxembourg, 2. juuli 2014

ELi audiitorite sõnul Euroopa pangandusjärelevalve areneb

Euroopa Kontrollikoja täna avaldatud aruanne näitab, et komisjonipoolne pangandussektori õigusaktide reform ning Euroopa Pangandusjärelevalve loomine olid esimesteks olulisteks sammudeks pärast finantskriisi. Euroopa Pangandusjärelevalve on oma ressursside ja piiratud õiguslike volituste piires loonud pangandussektori uue regulatiiv- ja järelevalvekorra esimesed elemendid. Sellele vaatamata leiti puudusi piiriülese pangandusjärelevalves, ELi pankade vastupidavuse hindamises ning ELi finantstoodete ja -teenuste turul tarbijakaitse edendamises.

Finantskriis paiskas ELi pangandussektori segi, põhjustades majandus- ja riigivõlakriisi ning EL võttis meetmeid olukorra stabiliseerimiseks”, ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Milan Martin Cvikl, „Euroopa Pangandusjärelevalvel ei ole aga volitusi järelevalve ühtlustamisega seotud otsuste vastuvõtmiseks või jõustamiseks ning tal olid 2011. aasta stressitesti tegemiseks piiratud seaduslikud volitused ja inimvara. Pärast ühtse järelevalvemehhanismi ja muude pangandusliidu elementide alase kokkuleppe saavutamist hakatakse ellu viima edasisi olulisi meetmeid.

Finants- ja majanduskriisist tingitud olukorra käsitlemiseks võeti erakorralisi meetmeid, et taastada usaldus finantseerimisasutuste vastu ning sellele järgnesid õiguslikud ja järelevalvealased reformid. Kontrollikoda vaatas tehtu läbi, keskendudes ajavahemikule alates 2011. aastast kuni 2013. aasta alguseni. Kontrollikoda leidis, et komisjon ja Euroopa Pangandusjärelevalve reageerisid finantskriisile laiaulatusliku seadusandliku kavaga. Sellele vaatamata ei olnud sidusrühmadega konsulteerimiseks piisavalt aega ja valdkondadevahelist mõju ei hinnatud.

Järelevalvereformi ühe osana on Euroopa Pangandusjärelevalve riiklike järelevalveasutuste tegevuse vahendaja ja koordinaatorina aidanud kaasa pankade piiriülese järelevalve parandamisele. Pankade igapäevast järelevalvet teevad siiski riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa Pangandusjärelevalve finantseerimisasutustega otse ei tegele. Järelevalveasutuste kolleegiumide abil saavutatav järelevalvealase töö ühtlustamine on piiratud ning riskide käsitlemise asemel kulutavad kolleegiumid liiga palju aega protseduuridega seotud aruteludele. Euroopa Pangandusjärelevalvel ei ole volitusi järelevalve ühtlustamist puudutavate otsuste vastuvõtmiseks või jõustamiseks, ega riiklike järelevalveasutuste vaheliste vaidluste lahendamiseks.

Euroopa Pangandusjärelevalvel oli 2011. aasta stressitesti tegemiseks piiratud seaduslikud volitused ja inimvara. Stressitest tehti ilma finantssektori kaitsemeetmeid sisaldavate ELi tasandi meetmeteta. Kuigi stressitestid aitasid kaasa paljude pankade rekapitaliseerimise algatamisele, näitasid need samuti, et ilma samaaegse varade kvaliteedi hindamiseta annavad stressitestid vaid piiratud tulemusi.

ELi audiitorid esitasid mitmeid soovitusi, mis on suunatud järelevalveasutuste kolleegiumide mõjususe ja pankade stressitestide usaldusväärsuse suurendamisele ning eduka pangandusliidu ja mõjusa pangandusjärelevalve tagamisele.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Käesolevas eriaruandes nr 5/2014 pealkirjaga „Euroopa pangandusjärelevalve areng – Euroopa Pangandusjärelevalve ja selle muutuv kontekst” hinnati, kas komisjon ja Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) olid täitnud rahuldavalt oma ülesandeid, mis puudutasid pangandussektori reguleerimis- ja järelevalvesüsteemi uue korra loomist, ning uurida, kui edukalt see uus kord toimis.

Kontrollikoda leidis, et komisjon ja EBA reageerisid finantskriisile laiaulatusliku seadusandliku kavaga. Komisjon on pangandussektori õigusaktide koostamisel üldiselt ajakavas püsinud. G20 riikide ja Baseli komitee ülemaailmsete kokkulepetega kehtestatud ranged tähtajad ja poliitilistest läbirääkimistest johtuvad viivitused on siiski vähendanud välistele sidusrühmadele võimaldatavat aega avaliku konsultatsiooni kaudu oma arvamuse esitamiseks. Lisaks on selle tagajärjel EBA-le tehniliste standardite koostamiseks kehtestatud lühikesed tähtajad ning EBA-l ei ole olnud võimalik õigusloomeprotsessiga seotud volitusi ja õigeaegsust süstemaatiliselt kommenteerida. Kuigi viimastel aastatel on tehtud palju õigusaktide ettepanekud (ja palju on veel koostamisel), ei ole koostatud kogu ettepanekute paketi mõju valdkondadevahelist hindamist.

Järelevalvereformi ühe osana on EBA riiklike järelevalveasutuste tegevuse vahendaja ja koordinaatorina aidanud kaasa pankade piiriülese järelevalve parandamisele. Tema pangandusjärelevalve alane roll on aga mitmes valdkonnas olnud piiratud. Pankade igapäevane järelevalve on ikka veel riiklike järelevalveasutuste pädevuses ning EBA ei tegele finantseerimisasutuste otsese järelevalvega. Järelevalveasutuste kolleegiumide abil saavutatav järelevalvealase töö ühtlustamine on piiratud ning riskide käsitlemise asemel kulutavad kolleegiumid liiga palju aega protseduuridega seotud aruteludele.

EBA-l ei ole volitusi järelevalve ühtlustamist puudutavate otsuste vastuvõtmiseks või jõustamiseks, ega riiklike järelevalveasutuste vaheliste vaidluste lahendamiseks. Kuigi EBA on teinud suuri jõupingutusi riiklike järelevalveasutuste vaheliste vaidluste lahendamiseks, on tal vahendamistegevuseks vaid piiratud õiguslikud volitused. EBA ülesandeks oli 2011. aasta stressitestide vahendamine ja koordineerimine, kuid tal ei olnud ei töötajaid ega vajalikke volitusi stressitestide usaldusväärsuse tagamiseks. Lisaks tehti stressitestid ilma finantssektori kaitsemeetmeid sisaldavate ELi tasandi meetmeteta. Kuigi 2011. aasta stressitestid aitas kaasa paljude pankade rekapitaliseerimise algatamisele, näitas see samuti, et ilma samaaegse varade kvaliteedi hindamiseta annavad stressitestid vaid piiratud tulemusi.

Alates 2014. aasta sügisest on Euroopa Keskpangal volitused pangandussektori järelevalve tegemiseks kõikides euroala liikmesriikides ja teistes osaleda soovivates liikmesriikides. Ühtne järelevalvemehhanism hõlmab EKP ja riiklike järelevalveasutuste vahelist koostööd, mille raames EKP vastutab ühtse järelevalvemehhanismi üldise toimimise eest. Oma regulatiivsetest ülesannetest tulenevalt on EBA-l volitused tehniliste standardite välja töötamiseks ning ta võiks oma ekspertteadmisi kasutades seda ka edaspidi teha. Küsimusi tekitab aga EBA edasine pankade järelevalve alane roll, kuna see piirdub vaid riiklike järelevalveasutuste tegevuse vahendamise ja koordineerimisega ning tal ei ole õigust riiklikele järelevalveasutustele konkreetsete otsuste määramiseks. Selle tagajärjel võivad ülesanded ja vastutusvaldkonnad jääda ebaselgeks ning EBA ja EKP rollid kattuda.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogu ELi hõlmava pangandusjärelevalve edukaks toimimiseks vajatakse selget ülesannete ja vastutuse jaotust EBA, EKP ning nii ühtsesse järelevalvemehhanismi kuuluvate kui ka mittekuuluvate riiklike järelevalveasutuste vahel. EKP, riiklike järelevalveasutuste ja EBA vahelise ülesannete kattumise ja mõne valdkonna puhul ebaselgete kohustuste vältimiseks soovitab kontrollikoda ülesandeid ja vastutusvaldkondi veelgi enam täpsustada õigusaktides või vastastikuse mõistmise memorandumites. Lisaks soovitab kontrollikoda kehtestada protseduurid, mis tagaksid erinevate asutuste vahel tiheda ja sagedase koostöö ja teabevahetuse, ning pöörata erilist tähelepanu üleminekuperioodile, mis eelneb ühtse järelevalvemehhanismi täielikule rakendamisele.

Lühivideot aruande eest vastutava kontrollikoja liikme intervjuust saab vaadata aadressil: https://www.youtube.com/user/EUAuditorsECA


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website