Navigation path

Left navigation

Additional tools


EUROOPA KONTROLLIKODA KÕNE

Luxembourg, 10. detsember 2013

ECA/13/45

Euroopa Kontrollikoja presidendi

Vítor Caldeira kõne

2012. aasta aastaaruande esitlemine Euroopa Liidu Nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused)

Brüssel, 10. detsember 2013


Kehtib esitatud tekst. Erinevuste korral tuleb lähtuda suulisest tekstist.

President

ministrid

volinik Šemeta.

Mul on suur au esitleda Euroopa Liidu Nõukogule kontrollikoja aastaaruannet Euroopa Liidu 2012. aasta eelarve täitmise kohta.

Euroopa kodanikel on õigus teada, kuidas nende raha kasutatakse ja kas seda tehakse õigesti. Samuti on neil õigus teada, kas kulutused annavad tulemusi; eelkõige on see tähtis praeguses olukorras, kus avaliku sektori vahendid on tugeva surve all.

Kontrollikoja aastaaruanne aitab anda ELi institutsioonidele ja ELi kodanikele ülevaate ELi finantsjuhtimise olukorrast.

Kontrollikoja hinnangul on 2012. aasta olukord sarnane eelmiste aastate omaga. 2012. aastat kajastava kontrollikoja aastaaruande sõnumid on kokkuvõtlikult järgmised:

  • me teame, milleks ELi raha kasutati – komisjoni koostatud ELi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ja on seda olnud juba 2007. aastast alates;

  • samuti teame me, et mitte kõiki vahendeid ei ole kasutatud õigesti – kontrollikoja hinnangul on ELi eelarvest tehtud maksed olulisel määral vigadest mõjutatud;

  • puudub aga küllaldane teave selle kohta, kui palju kasu toob ELi eelarve liidu kodanikele. ELi eelarve juhtimis- ja aruandlussüsteemid ei suuda veel anda küllaldast, asjakohast ja usaldusväärset teavet ELi vahenditega saavutatud tulemuste kohta.

Maksete seaduslikkuse ja korrektsuse osas on kontrollikoja hinnangul ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kuludena kajastatud maksete kõige tõenäolisem veamäär 4,8%.

2012. aasta aastaaruanne annab põhjaliku ülevaate nii leitud vigade olemuse ja tekkimiskoha kui ka põhjuste kohta, miks neid endiselt esineb. Tahaksin juhtida teie tähelepanu aruande kolmele põhipunktile.

Esiteks on oluline selgeks teha, mida kontrollikoja aruandes käsitletavad vead endast kujutavad. Tegemist on juhtumitega, kus ELi vahendeid kasutati õigusaktide vastaselt ning seega vastupidiselt parlamendi ja nõukogu kui seadusandjate ja eelarvepädevate institutsioonide soovidele. Teisisõnu, need on juhtumid, kus ELi vahendeid ei oleks tulnud välja maksta.

Enam kui kaks kolmandikku hinnangulisest veamäärast tuleneb väljamaksetaotluste rahastamiskõlbmatusest ja hanke-eeskirjade täitmisega seotud tõsistest rikkumistest.

Teiseks tahan ma rõhutada, et vead ei piirdu mõne konkreetse eelarvevaldkonnaga. Kõik tegevuskulusid sisaldavad poliitikavaldkondade rühmad on olulisel määral vigadest mõjutatud. Halduskulud on ainus valdkond, mis ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Kontrollikoja hinnanguline kõige tõenäolisem veamäär kõigi tegevusvaldkondade kulutuste peale kokku kasvas 2012. aastal ning moodustas 4,8% (2011. aastal 3,9%).

Kolmandaks: nagu ka varasematel aastatel, on kontrollikoja hinnanguline veamäär kõrgem neis valdkondades, mida haldab komisjon koostöös liikmesriikidega. Selle aasta aastaaruandes oli aga tänu kontrollikoja metoodika täiustamisele esmakordselt võimalik erinevaid haldusviise õiglaselt võrrelda.

Kontrollikoja arvutuste kohaselt oli koostöös liikmesriikidega hallatavate kulutuste hinnanguline veamäär 5,3% ja muul viisil hallatavate tegevuskulude veamäär 4,3%.

Kõige rohkem vigu esineb aga ühiselt hallatavates valdkondades. Maaelu areng on jätkuvalt kõige enam vigadest mõjutatud kuluvaldkond (hinnanguline veamäär 7,9%), millele järgneb regionaalpoliitika (hinnanguline veamäär 6,8%).

Siiski ei tähenda kontrollikoja leiud, et koostöös liikmesriikidega hallatavates valdkondades esinevad vead puudutaksid vaid mõnda konkreetset liikmesriiki. Kontrollikoja poolt 2012. ja varasematel aastatel läbi vaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamine on näidanud puudusi paljudes riiklikes ja piirkondlikes ametiasutustes.

ELi vahendite haldamise eest vastutavad riiklikud ja piirkondlikud ametiasutused saaksid vigade vältimiseks rohkem ära teha. Tehingute testimine kontrollikoja poolt näitab ka seda, et üle poole kontrollikoja leitud vigadest oleksid riiklikud ametiasutused saanud parandada enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist.

Finantskorrektsioonide rakendamine annab komisjonile võimaluse ELi eelarvet kaitsta. Nende rakendamise süsteem on aga keeruline ning finantskorrektsioonide mõju liikmesriikidele ja toetusesaajatele sõltub kohaldatavatest määrustest.

Näiteks põllumajanduse valdkonnas ei nõua liikmesriigid enamiku finantskorrektsioonide puhul toetusesaajalt raha tagasi maksmist, ühtekuuluvuspoliitikas on aga suurem osa korrektsioonidest kindlasummalised finantskorrektsioonid, mille puhul ei tehta üksikasjalikke korrektsioone projektide tasandil.

President, ministrid.

Peamine probleem on see, et praegused ELi kuluprogramme reguleerivad õigusraamistikud ei ärgita piisavalt rahalisi vahendeid paremini kasutama. Liidu ees seisab keeruline ülesanne olukorda uue finantsraamistiku perioodi vältel muuta.

Selleks on aga võimalus, ning selle järele on ka üha kasvav vajadus. Avaliku sektori vahendid on nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil järjest tugevama surve all, mistõttu soovitab kontrollikoda pöörata rohkem tähelepanu ELi kuluprogrammide tulemuslikkusele.

Selleks tuleb kõigi kuluprogrammide jaoks kõigil asjassepuutuvatel tasanditel kehtestada selged eesmärgid, asjakohased näitajad ja oodatavad tulemused. Nagu selgub aruande 10. peatükist, ei tehta seda kontrollikoja hinnangul praegu piisava järjekindlusega, mis looks küllaldase aluse nende tulemuslikkuse juhtimiseks ja sellealaseks aruandluseks.

Kui ELi raha soovitakse tulevikus paremini kasutada, tuleb lihtsustada juhtimis- ja kontrollisüsteeme riiklikul tasandil ning tagada, et süsteemid toimiksid mõjusalt juba alates uue programmitöö perioodi algusest.

Lühidalt: selleks, et järgmise põlvkonna kuluprogrammid annaksid Euroopale ja selle kodanikele lisaväärtust, ning et seda ka märgataks, peab liit looma tulemuslikkusele suunatud töökultuuri.

President, ministrid.

ELi institutsioonid peavad ELi tulemuslikkuse ja aruandekohustuse täitmise parandamiseks tulevastel aastatel koostööd tegema.

Kontrollikojal on hea meel täita koostöös nõukogu, parlamendi ja komisjoniga oma osa selle eesmärgi saavutamisel ELi kodanike hüvanguks.

Tänan teid tähelepanu eest.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website