Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

ELi audiitorite sõnul „esineb põllumajanduse eritoetuse rakendamise raamistikus puudusi”

Cour des comptes - ECA/13/41   26/11/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR


EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/13/41

Luxembourg, 26. november 2013

ELi audiitorite sõnul „esineb põllumajanduse eritoetuse rakendamise raamistikus puudusi”

Euroopa Kontrollikoja täna avaldatud aruandest selgub, et puuduvad piisavad tõendid selle kohta, kas artikli 68 raames kehtestatud meetmed on vajalikud või asjakohased

Kui ühtne otsemaksete kava 2003. aastal kasutusele võeti, võisid liikmesriigid säilitada maksimaalselt 10% ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) siseriiklikest ülemmääradest eritoetuse maksmiseks ning eelkõige jätkata põllumajandustootjatele mõeldud teatud tootmiskohustusega seotud toetusmeetmeid. Seda eritoetust laiendati määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 68, suurendades eesmärkide või tegevuste hulka, mille eest võib toetust eraldada.

Kakskümmend neli liikmesriiki on otsustanud artiklit 68 kasutada, tehes seda 113 täiesti erineva meetme kaudu. Ajavahemiku 2010–2013 kogueelarve on 6,4 miljardit eurot. Audit viidi läbi komisjoni talitustes ja neljas liikmesriigis, mis said ligi 70% vastavatele meetmetele eraldatud eelarvevahenditest. Ajavahemikuks 2010–2013 eraldati neile meetmetele 2,686 miljardit eurot, mis moodustab veidi üle 40% artikli 68 kogueelarvest.

Auditiga leiti, et raamistik, mida kasutatakse selle tagamiseks, et toetust antakse üksnes selgelt määratletud juhtudel, on ebapiisav. Komisjonil on selliste juhtumite põhjendamise üle piiratud kontroll ja liikmesriikidel oli tootmisega seotud otsetoetuste rakendamisel suur otsustusvabadus. Enamikul juhtudel ei saa komisjon võtta õiguslikult siduvaid meetmeid ja liikmesriikide ainus kohustus on komisjoni oma otsustest teavitada. Seetõttu ei olnud artikli 68 kohaldamine alati ÜPP-ga kooskõlas ning puudusid piisavad tõendid selle kohta, kas artikli 68 raames kehtestatud meetmed on vajalikud või asjakohased, arvestades nii vajadust nende järele, nende kavandamise mõjusust kui ka eraldatud toetuse määra.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Kõnealune eriaruanne (nr 10/2013) kannab pealkirja: „Ühine põllumajanduspoliitika: kas nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 68 sätestatud eritoetuse kavandamine ja rakendamine oli asjakohane?” Kontrollikoda uuris, kas artikliga 68 ette nähtud toetuse kasutuselevõtt ja selle rakendamine 2010. ja 2011. aastal (haldus- ja kontrollikord) oli kooskõlas ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP), kas see oli vajalik, asjakohane ja nõuetekohase kontrollisüsteemiga reguleeritud.

Audit viidi läbi komisjoni talitustes ning Kreekas, Hispaanias (Aragón, Galicia, Castilla la Mancha), Prantsusmaal ja Itaalias (Emilia Romagna, Lazio) – liikmesriikides, millele eraldati 68% ajavahemiku 2010–2013 eelarvest ja mis kulutasid 73% esimeseks kaheks aastaks kavandatud eelarvest. Audit keskendus 13 meetmele: toetus kõva nisu tootmiseks (Kreeka), lammaste/kitsede kasvatamise toetus vähemsoodsates piirkondades (Kreeka), uued otsetoetuse õigused vähemsoodsates piirkondades või mägipiirkondades (Kreeka), külvikorra toetus mitteniisutatavates piirkondades (Hispaania), piimatööstuse toetus vähemsoodsates piirkondades (Hispaania), lamba- ja kitseliha sektori toetus (Hispaania), valgurikaste taimede lisatoetus (Prantsusmaa), mahepõllunduse säilitamise toetus (Prantsusmaa), lammaste/kitsede kasvatamise toetus (Prantsusmaa), saagi kindlustamine (Prantsusmaa), külvikord (Itaalia), põllumajandustoodete kvaliteedi parandamine veisekasvatussektoris (Itaalia), kindlustamine (Itaalia).

Lisaks eelmainitud puudustele ilmnes auditi käigus, et artiklile 68 vastavate toetusmeetmete rakendamist mõjutavad mitmed probleemid, nagu puudujäägid haldus- ja kontrollisüsteemides, mis olid kehtestatud eesmärgiga tagada olemasolevate meetmete nõuetekohane rakendamine. Sama oli olukord ka juhtimissüsteemide, halduskontrolli ja kohapealse kontrolliga, mõnikord vaatamata juba niigi suurele haldus- ja kontrollikoormusele. Neid ja teisi aruandes välja toodud puudusi tuleks käsitleda uue ÜPP raames, mis näeb ette eritoetuse säilitamise tootmiskohustusega seotud toetuste näol.

Oma leidudele tuginedes esitab kontrollikoda eelkõige järgmised soovitused:

  • teatavate põllumajanduslike tegevuste eritoetus peaks põhinema artikli 68 sätete rangel tõlgendusel ning kõnealuse toetuse eraldamist tuleks komisjonile asjakohaselt põhjendada ja komisjon peaks seda kontrollima;

  • selleks, et tagada koostöös liikmesriikidega tehtava halduse raames vastutus viimase instantsina, peaks komisjon meetmete rakendamise kriteeriumide kehtestamisel aktiivsema rolli võtma;

  • liikmesriikidel peaks olema kohustus tõendada, et iga eritoetuse meede, mida nad kavatsevad rakendada, on vajalik (et eksisteerib vajadus selle järele ja et eranditel põhinev lähenemisviis loob lisaväärtust), asjakohane (rakenduskorra, toetuse andmise kriteeriumide ja toetuse taseme mõttes) ja täidab usaldusväärse finantsjuhtimise kriteeriume.

Ülejäänud soovitused leiab aruandest ja selle kommenteeritud kokkuvõttest aadressil www.eca.europa.eu.

Kontakt:

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410 Mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site