Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Kontrollikoja täna avaldatud aruandes leitakse, et praegune järelevalve- ja hindamiskord ei ole andnud õigeaegselt teavet, mille alusel teha otsuseid selle kohta, millised on kõige mõjusamad ja tõhusamad meetmed perioodi 2014–2020 maaelu arengu poliitika ettevalmistamiseks

Court of Auditors - ECA/13/40   22/11/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR


EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/13/40

Luxembourg, 22. november 2013

Euroopa Kontrollikoja täna avaldatud aruandes leitakse, et praegune järelevalve- ja hindamiskord ei ole andnud õigeaegselt teavet, mille alusel teha otsuseid selle kohta, millised on kõige mõjusamad ja tõhusamad meetmed perioodi 2014–2020 maaelu arengu poliitika ettevalmistamiseks

Maaelu arengu eesmärkide saavutamiseks eraldas EL finantsperioodiks 2007–2013 ligi 100 miljardit eurot. Lisaks eraldasid liikmesriigid maaelu arengukavade kaasrahastamiseks omavahenditest 58 miljardit eurot. Liikmesriigid töötavad maaelu arengukavad välja. Kui komisjon on kavad heaks kiitnud, viivad liikmesriigid need ellu.

„Liikmesriigid ja Euroopa Komisjon on liiga palju keskendunud maaelu arengu eelarve kulutamisele ja liiga vähe tõhusate tulemuste saavutamisele”, ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Jan Kinšt.

Euroopa Ülemkogu on rõhutanud, et ELi eelarve igat eurot tuleb kasutada mitte ainult korrektselt, vaid ka otstarbekalt. Kontrollikoja auditiga leiti aga, et liikmesriigid näitasid üles vähe huvi maaelu arengukavadega saavutatud tulemuste vastu. Komisjon kiitis heaks liikmesriikide arengukavad, kus esitati üldsõnalised, laialivalguvad eesmärgid, mis ei väljendanud selgelt, mida kavaga saavutada soovitakse.

ELi audiitorid leidsid, et puudused liikmesriikide tehtavas järelevalves ja hindamises viisid selleni, et esitatud teave ei olnud piisavalt usaldusväärne, järjepidev ja asjakohane, näitamaks, milliseid tulemusi on eesmärkide täitmisel saavutatud. Saavutatud tulemuste alane aruandlus on olnud ebapiisav. Samuti ei ole komisjon ja liikmesriigid otstarbekalt kasutanud tulemuste kohta saadaolevat teavet, et parandada maaelu arengu kulutuste tõhusust ja mõjusust.

Praeguse finantsperioodi järelejäänud aja jooksul (kuni 2015. aasta lõpuni) saab ja tuleb teha järelevalves ning hindamises parandusi, et tagada ELi eelarve otstarbekas kasutamine. Lisaks on komisjonil ja liikmesriikidel võimalus järgmise programmitöö perioodi jooksul (2014–2020) seada uue rahastamispoliitika keskmesse mõjusus ja tõhusus, võttes seda arvesse ka rahastatavate tegevuste ja projektide valimisel. Seejuures on esmatähtis täpsemate eesmärkide seadmine ning tulemuste järelevalve ja hindamise tõhustamine. ELi audiitorid esitavad eelöeldut arvestades aruandes mitu soovitust.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Kõnealune eriaruanne (nr 12/2013) kannab pealkirja: „Kas komisjon ja liikmesriigid suudavad tõendada, et ELi eelarvest maaelu arengu poliitikale eraldatud vahendeid kasutatakse otstarbekalt?” Kontrollikoda uuris, kas tulemused, mida maaelu arengu kuludega saavutada kavatsetakse, on selgelt sõnastatud, kas on avaldatud usaldusväärne teave selle kohta, milliseid tulemusi kulude abil on saavutatud, ja kui tõhus on see tegevus olnud. Peamine abivahend selleks on järelevalve- ja hindamissüsteem, mida nimetatakse ka ühiseks seire- ja hindamisraamistikuks.

Süsteem peaks andma teavet selle kohta, millised kulutused on mõjusad ja tõhusad ning millised mitte. Selline teave on vajalik aruandluseks: selleks, et anda Euroopa Parlamendile, nõukogule ja avalikkusele teavet selle kohta, mida ELi eelarvevahendite abil on saavutatud, ning näidata, et vahendid on kulutatud tõhusalt ja mõjusalt vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. Järelevalve ja hindamine võimaldab tuvastada puudusi ning teha muudatusi nii seitsmeaastase programmitöö kestel kui ka tulevasi tegevuspõhimõtteid, õigusakte ja kuluprogramme kavandades.

Auditi põhjal järeldati, et komisjon ja liikmesriigid ei ole piisavalt hästi näidanud, millised maaelu arengu poliitika eesmärgid on saavutatud, ja ühtlasi puudub kindlus, et ELi eelarvevahendeid on otstarbekalt kasutatud.

Leidudele tuginedes esitab kontrollikoda järgmised soovitused:

  • komisjon ja liikmesriigid peaksid kasutama hindamist ja järelevalvet, et pöörata rohkem tähelepanu tulemuste saavutamisele;

  • komisjon ja liikmesriigid peaksid tegutsema kohe, et tagada kvaliteetse ja võrreldava teabe saamine 2015. aastal tehtaval programmitöö perioodi 2007–2013 järelhindamisel;

  • komisjon peaks parandama ühise seire- ja hindamisraamistiku ülesehitust, et tagada õigeaegsem, asjakohasem, usaldusväärsem ja võrreldavam teave, eelkõige meetmete mõjususe ja tõhususe kohta tulemuste saavutamisel;

  • liikmesriigid ja komisjon peaksid tagama, et programmitöö perioodi 2014–2020 maaelu arengukavad annavad parema aluse usaldusväärsele finantsjuhtimisele, seades konkreetsed, mõõdetavad eesmärgid ning koostades maaelu arengukavade mõjususe ja tõhususe järelevalve- ja hindamiskavad;

  • liikmesriigid peaksid muutma tõhususe ja mõjususe osaks perioodi 2014–2020 maaelu arenduskavade rakendussüsteemidest, nii et taotluste esitamise, valiku- ja makseprotsesside käigus kogutud teavet kasutataks uuesti järelevalve ja hindamise käigus;

  • liikmesriigid ja komisjon peaksid aruandluskohustuse paremaks täitmiseks parandama aruandlust ELi vahendite abil saavutatud tulemuste kohta. See peaks hõlmama ka hindamistulemuste süstemaatilisemat järelkontrolli.

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410 Mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website