Navigation path

Left navigation

Additional tools

- Kehtib esitatud tekst –

- Kehtib esitatud tekst –


EUROOPA KONTROLLIKODA KÕNE

Brüssel, 5. november 2013. a.

ECA/13/38

Euroopa Kontrollikoja presidendi Vítor Caldeira kõne

2012. aasta aastaaruannete esitlemine

EUROOPA PARLAMENDI EELARVEKONTROLLIKOMISJON

Brüssel, 5. november 2013. a.

Kehtib esitatud tekst. Erinevuste korral tuleb lähtuda suulisest tekstist.

Esimees Theurer, austatud liikmed,

Ma sooviksin teid tänada võimaluse eest esitleda kontrollikoja aastaaruandeid Euroopa Liidu ja Euroopa Arengufondide eelarve täitmise kohta eelarveaastal 2012.

Euroopa kodanikel on õigus teada, kuidas nende raha kasutatakse ja kas seda kasutatakse õigesti. Samuti on neil õigus teada, kas kulutused annavad tulemusi; eelkõige on see tähtis praeguses olukorras, kus avaliku sektori vahendid on tugeva surve all.

Komisjon on ELi vahendite põhiline haldaja. Ta peab esitama teavet ELi rahaliste vahendite kasutuse, finantstehingute korrektsuse ja saavutatud tulemuste kohta ELi raamatupidamisaruannetes ja teistes aruannetes.

Kontrollikoja ülesanne on sõltumatult hinnata nimetatud kolme ELi finantsjuhtimise elementi vastavalt asutamislepingu sätetele, ametialaste auditistandarditele ja heale tavale.

Kontrollikoda esitab ELi eelarve täitmise hindamise tulemused oma aastaaruandes, et aidata Euroopa Parlamenti heakskiidu andmise menetluses.

Kontrollikoja aastaaruande 1. peatükk sisaldab kinnitavat avaldust raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. 2. –9. peatükk sisaldavad erihinnanguid tulude ja põhiliste kuluvaldkondade kohta. 10. peatükk on pealkirjaga „ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus”.

Millise hinnangu annab kontrollikoda ELi finantsjuhtimisele aastal 2012?

Üldine olukord on suures osas sarnane eelmise aasta aastaaruandes esitatuga. Siiski sisaldab aastaaruanne mitmeid konkreetseid punkte, millele ma sooviksin komisjoni liikmete tähelepanu juhtida. Need punktid on seotud järgmiste teemadega:

  1. maksete seaduslikkus ja korrektsus;

  2. finantskorrektsioonid ja sissenõuded;

  3. ELi rahalistele vahenditele avaldatav surve ning

  4. vajadus järgmise finantsraamistiku jooksul luua tulemustel põhinev töökultuur.

Alustaksin üldise olukorra kirjeldamisega:

  • ELi raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne. See on olnud usaldusväärne alates 2007. aastast. ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tulud ja kulukohustused on kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed, kuid maksed on olulisel määral vigadest mõjutatud.

  • „ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkuse” puhul ei ole komisjonil võimalik anda piisavaid, asjakohaseid ja usaldusväärseid tõendeid ELi poliitikatega saavutatu kohta viisil, mis oleks heakskiidu andmise menetlusele sobilik.

Kontrollikoja arvamus maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta on suures osas samaks jäänud, kuna see kajastab tegelikku olukorda, mis ei ole oluliselt muutunud.

Kontrollikoda esitab vastupidise arvamuse, mis põhineb auditi tõendusmaterjalil, mida saadakse järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamise ja tehingute valimite testimisega.

Sarnaselt eelmiste aastatega on kontrollikoja poolt läbivaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemid ELi kulude tekkimise hetkel maksete seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel osaliselt mõjusad.

Tehingute valimite testimise tulemusel on kontrollikoja hinnangul on ELi raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate kuludena kajastatud maksete kõige tõenäolisem veamäär 4,8%. Kontrollikojal on 95% kindlus, et maksete veamäär on vahemikus 3% ja 6%.

Need vead ei piirdu mõne konkreetse eelarvevaldkonnaga. Kõik tegevuskulusid hõlmavad poliitikavaldkondade rühmad on olulisel määral vigadest mõjutatud. Halduskulud on ainus valdkond, mis ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Komisjoni aruanded kinnitavad seda üldist olukorda. Komisjon tunnistab, et vead tekkivad terve eelarve ulatuses ning et üldine veamäär on tõenäoliselt oluline. Komisjoni 14 peadirektoraadi peadirektorit esitavad oma aasta tegevusaruannetes kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta reservatsioone ning koondaruande kohaselt jääb maksete kogusumma puhul vigade risk vahemikku 1,9% ja 2,6% – ka komisjon on arvamusel, et see on tõenäoliselt tegelikust väiksem näitaja.

1. peatükist võib näha, et kontrollikoja antav üldine hinnang kõige tõenäolisema veamäära puhul on suurenenud 3,9%-lt 2011. aastal 4,8%-le 2012. aastal.

Võrreldes 2011. aastaga olid kontrollikoja hinnangul kõige tõenäolisemad veamäärad kasvanud põllumajanduse, regionaalpoliitika, maaelu arengu ning tööhõive ja sotsiaalküsimuste kuluvaldkondades.

Maaelu areng on jätkuvalt kõige enam vigadest mõjutatud kuluvaldkond (hinnanguline veamäär 7,9%) ning sellele järgneb regionaalpoliitika (hinnanguline veamäär 6,8%).

Hinnangulised veamäärad kasvasid ka sellistes poliitikavaldkondades nagu teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad ning välissuhted, välisabi ja laienemine.

Viimatimainitud valdkondade puhul võib osa sellest kasvust panna kontrollikoja valimikontrolli metoodika muutmise arvele 2012. aastal

Kontrollikoja poolt nimetatud valdkondade tehingutest koostatavad valimid ei sisalda enam aasta jooksul tehtud ettemakseid. Teisiti öeldes sisaldavad nad eelarveaasta jooksul kontrollitud ja heaks kiidetud vahemakseid, lõppmakseid ja ettemakseid.

See muudatus on kooskõlas tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetega, mis kontrollikoja arvates annab parema ülevaate ELi finantsjuhtimise tegelikkusest.

Teine metoodikaalane muudatus puudutab hanke-eeskirjade kohaldamisega seotud tõsiste rikkumiste käsitlemist. Alates 2012. aastast koheldakse ELi institutsioone ja asutusi võrdselt liikmesriikide ametiasutuste ja muude rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Need muudatused parandavad erinevate poliitikavaldkondade vahelist võrreldavust ning täiustavad edaspidist võrreldavust. Need muudatused lisavad võrreldes 2011. aastaga vaid 0,3 protsendipunkti kontrollikoja hinnangulisele 2012. aasta kõige tõenäolisemale veamäärale.

Esimees, austatud liikmed,

Kontrollikoja aastaaruanne 2012 sisaldab mitmeid illustreeritud näiteid leitud vigade kohta ning põhjalikku analüüsi. Koos annavad nad mõningast teavet selle kohta, kus ja kuidas vead tekkivad ning miks nad olulised on. Esitaksin mõningad näited selle analüüsi kohta:

  • Esiteks, üle kahe kolmandiku hinnangulisest veamäärast on seotud maksenõuete toetuskõlbmatuse ja hanke-eeskirjade täitmisega seotud tõsiste rikkumistega.

  • Teiseks, veamäära mõjutavad kõige rohkem kõige suuremad kuluvaldkonnad, milleks on regionaalpoliitika, põllumajandus, maaelu areng ning tööhõive ja sotsiaalküsimused.

  • Kolmandaks, kontrollikoja poolne tehingute testimine näitab, et vigade esinemissagedus on nendes poliitikavaldkondades suur ning jääb vahemikku 35% ja 65%.

  • Neljandaks, kontrollikoja poolne tehingute testimine näitab, et üle poole liikmesriikidega koostöös tehtava halduse puhul leitud vigadest oleks riiklikud ametiasutused võinud parandada enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist.

Siiski ei tähenda kontrollikoja leiud, et vead piirduksid mõne konkreetse liikmesriigiga. Tegelikult näitasid kontrollikoja poolt läbivaadatud järelevalve- ja kontrollisüsteemide hindamised puudusi paljudes riiklikes ja piirkondlikes ametiasutustes.

Vead ei piirdu ka kulutustega, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega. Kontrollikoja arvutuste kohaselt oli koostöös liikmesriikidega hallatavate kulutuste vigade hinnanguline kogumäär 5,3% ja muul viisil hallatavate tegevuskulude veamäär 4,3%.

Kontrollikoja leitavad vead on olulised, kuna nad esindavad juhtumeid, kus ELi rahalisi vahendeid ei kasutatud vastavalt õigusaktidele ning seega vastupidiselt sellele, mida olid sätestanud parlament (ehk seadusandja) ja nõukogu (ehk eelarvevahendite käsutaja).

Vead on ka olulised seepärast, et nad esindavad summasid, mida ei oleks tohtinud välja maksta. Mõnikord on need summad võimalik tagasi saada. See toob mind finantskorrektsioonide ja sissenõuete teema juurde.

Kontrollikoda pühendab sellele teemale aastaaruandes 2012 mitmeid peatükke. See on keerukas teema, mida kontrollikoda ja komisjon käsitlevad küll erinevatest, kuid täiendavatest vaatenurkadest.

Komisjoni eesmärk on kaitsta eelarvet eeskirjade eiramise eest; kontrollikoda on kohustatud aru andma tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Kontrollikoja aastaaruandes 2012 uuritakse finantskorrektsioonide ja sissenõuete mõju liikmesriikidele, toetusesaajatele ja kinnitavale avaldusele.

Finantskorrektsioonide mõju liikmesriikidele sõltub kohaldatavatest määrustest. Põllumajanduse valdkonnas ei nõuta enamiku finantskorrektsioonide puhul toetusesaajalt tagasimakset, kuid ühtekuuluvuspoliitika kulutuste puhul on enamik korrektsioonidest kindlasummalised finantskorrektsioonid, mille puhul ei nõuta üksikasjalikke korrektsioone projekti tasandil.

Niisiis, tegelikkuses makstakse enamik finantskorrektsioonidest riiklike maksumaksjate taskust.

Kontrollikoda rõhutab seda aspekti, kuna aastaaruanne on suunatud ka riikide parlamentidele ja ametiasutustele.

Esimees, austatud liikmed,

ELi finantsjuhtimise parandamisel ei saa me eirata tõsiasja, et avaliku sektori vahendid on nii ELi kui ka riiklikul tasandil tugeva surve all.

Kontrollikoda tõstab aastaaruandes 2012 esile asjaolu, et ELi maksete eelarve puhul on täheldatud märke suurenevast survest.

Nagu te teate oli komisjonil juba 2012. aastal raskusi kõikide maksetaotluste täitmisega.

Maksete tegemise surve kajastub ka täitmata kulukohustuste summa suurenemises. 2012. aasta lõpuks moodustasid nad rohkem kui kaks aastat ELi eelarvesse kantud maksete kogumahust.

Komisjon peab rahastama ka makseid, millega täita liidu bilansis sisalduvaid kohustusi. Eelarveaasta 2012 lõpus moodustasid täitmata kulukohustused ja rahastamist vajavad kohustused kokku ligikaudu 313 miljardit eurot.

Kontrollikoja arvates peaks komisjon tulevikus oma rahavoonõuete täitmiseks koostama ja avaldama pikaajalise rahavoogude prognoosi.

Esimees, austatud liikmed,

Tulemuslikkuse kvaliteedi puhul ei saa alati töötegijaid süüdistada – mõnikord peitub probleem neile antud juhistes.

Praegused kulutusi käsitlevad õigusraamistikud ei suuda piisavalt julgustada rahaliste vahendite paremat kasutamist.

Uue finantsraamistiku periood annab selle muutmiseks võimaluse. Kontrollikoda on komisjoniga nõus, et tuleks luua tulemustel põhinev töökultuur.

See tähendaks kontrollikoja poolt praeguse tulemusalase juhtimis- ja aruandlussüsteemis leitavate puuduste käsitlemist. Näiteks seda, et:

  1. kuluprogrammides ei kasutata järjepidevalt SMART-eesmärke ja asjakohaseid näitajaid;

  2. tulemuslikkusega seotud andmed ei ole piisavalt head ning

  3. liiga tihti tuleb ette, et ELi rahastatavad projektid ei ole jätkusuutlikud.

Selleks, et Euroopale ja Euroopa kodanikele järgmiste rahastamiskavade puhul lisandväärtust anda ning et selle andmist ka märgataks, peab liit need probleemid lahendama.

Kontrollikoda soovitab järgmise programmitöö perioodil keskenduda tulemuslikkusele. Selleks tuleb kehtestada selged eesmärgid, asjakohased näitajad ja kavandatavad tulemused.

Esimees Theurer, austatud liikmed,

ELi institutsioonid peavad ELi tulemuslikkuse ja aruandluskohustuse edaspidiseks parandamiseks tegema koostööd.

Kontrollikoda ja tema aastaaruanded on selle ühise jõupingutuse nimel teinud olulise panuse ja jätkab selle tegemist ka edaspidi. Me oleme valmis oma ülesandeid täitma koostöös selle parlamendi ja teiste ELi institutsioonidega.

Tänan teid tähelepanu eest.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website