Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liidu audiitorite sõnul piiras toetusmeetmete puudulik rakendamine olmejäätmete käitlemisinfrastruktuuride ELi poolse rahastamise mõjusust.

Court of Auditors - ECA/13/2   31/01/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/13/02

Luxembourg, 31. jaanuar 2013

Euroopa Liidu audiitorite sõnul piiras toetusmeetmete puudulik rakendamine olmejäätmete käitlemisinfrastruktuuride ELi poolse rahastamise mõjusust.

2010 aastal tekitas iga ELi kodanik ligikaudu 500 kg olmejäätmeid. Kui neid jäätmeid asjakohaselt ei koguta, töödelda ega kõrvaldata, võib see keskkonnale negatiivset mõju avaldada. Asjakohane jäätmekäitlus võib aga aidata kaasa ressursside paremale ärakasutamisele, sest töödeldud olmejäätmed võivad olla ka tooraineallikaks. Sellest tulenevalt on EL võtnud kasutusele üldised standardid ja sihid olmejäätmete käitlemist käsitlevate direktiivide näol ning kaasrahastab jäätmekäitlusinfrastruktuure teatud piirkondades. ELi toetus jäätmekäitlustaristutele on märkimisväärne: struktuurimeetmetest eraldati jäätmekäitlustaristutele ajavahemikul 2000–2013 kokku 10,8 miljardit eurot.

ELi audiitorid leidsid, et olmejäätmete käitlustaristute rahastamine struktuurimeetmetest oli piiratud mõjususega. Rahuldava tulemuse saavutasid vaid need projektid, mille puhul kasutati jäätmete lahuskogumist nende tekkekohas. ELi jäätmepoliitika eesmärgid saavutati piirkondades, kus kasutati toetavaid meetmeid (nagu teavitus- ja teadlikkuse tõstmise kampaaniad, haldusmenetluste ümberkavandamine või rahaliste soodustuste või takistuste kasutamine), sealhulgas ka majandushoobasid. Teistes piirkondades paranes jäätmekäitlus ELi rahastamise toel vaid vähesel määral. Toetavate meetmete rakendamine ei olnud ELi toetuse saamise tingimuseks.

Kontrollikoda leidis olulisi puudusi seoses aruandlusega ELi sihtmärkide saavutamise kohta, mistõttu oli komisjonil keeruline tulemuslikkust kontrollida. Kuigi peaaegu kõikides piirkondades leiti, et jäätmekäitluses on tehtud mõningaid edusamme, suurenes jäätmete teke inimese kohta kaheksast auditeeritud piirkonnast kuues. Ainult veerand piirkondadest suurendasid oluliselt lahuskogumise määra, mille tulemusel vähenes prügilatesse ladestatavate jäätmete hulk ning täideti üldjoontes ELi eesmärgid. Üldiselt ladestati jäätmed prügilasse ilma igasuguse eelneva töötluseta või oli töötlus puudulik.

Aruande eest vastutava kontrollikoja liikme Ovidiu Ispiri sõnul eurooplaste tarbimine aina kasvab ning tekitatakse ka üha rohkem jäätmeid. ELi jäätmedirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid käitlema jäätmeid ilma vett, õhku ja pinnast ohustamata ning müra ja haisu tekitamata. Aruandest selgub, et nii see ei ole.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Eriaruandes nr 20/2012 „Kas olmejäätmete käitlemise taristute projektide rahastamine struktuurifondidest aitab liikmesriikidel mõjusalt ELi jäätmepoliitika eesmärke saavutada?” hinnati valimisse kuulunud 26 jäätmekäitlustaristu tulemuslikkust ning kontrolliti ELi jäätmekäitluspoliitika eesmärkide saavutamist ning toetavate meetmete rakendamist kaheksas piirkonnas, kus taristud paiknesid. Kontrolliti ka komisjoni rolli.

Kontrollikoja auditiga keskenduti jäätmekäitlusinfrastruktuuride ELi poolsele kaasrahastamisele ning uuriti, kas rahastamine aitas liikmesriikidel mõjusalt ELi jäätmepoliitika eesmärke saavutada.

Kontrollikoda järeldas, et kuigi peaaegu kõikides valimi piirkondades leiti, et jäätmekäitluses on tehtud mõningaid edusamme, ei olnud olmejäätmete käitlemise taristute rahastamiseks mõeldud struktuurimeetmed piisavalt mõjusad, sest toetusmeetmete rakendamine oli puudulik: a) kaasrahastatud struktuuride tulemuslikkus sõltus suurel määral jäätmekogumisstrateegiatest. Prügilates ladestati jäätmed ilma asjakohase töötlemiseta ning sulgemise ja järelhoolduse kulude katmiseks ei olnud varutud piisavalt raha; b) aruandlust ELi eesmärkide saavutamise kohta takistas andmete puudulik usaldusväärsus, mis muutis komisjonipoolse järelevalve keerukaks. Kuigi peaaegu kõikides piirkondades leiti, et jäätmekäitluses on tehtud mõningaid edusamme, suurenes jäätmete teke inimese kohta kaheksast auditeeritud piirkonnast kuues. Kahes piirkonnas, mis aitasid kaasa ELi eesmärkide saavutamisele, koguti biolagunevad jäätmed eraldi ning prügilamakse kohaldati laialdasemalt, mille tulemusena vähenes jäätmete prügilasse ladestamine. Jäätmed ladestati üldiselt ilma asjakohase töötluseta; c) ELi eraldatud rahastamine ei olnud maksimaalselt mõjus, sest toetavat teavet ning haldus- ja majandusmeetmeid kasutati puudulikult. Toetavate meetmete rakendamine ei olnud ELi toetuse saamise tingimuseks. Puudusi leiti ka ELi jäätmekäitluse alases õigusraamistikus ning ELi suunistes.

Kontrollikoda esitab järgmised soovitused: a) liikmesriigid peaksid keskenduma jäätmekäitlustaristutele, mis töötlevad eelnevalt tekkepaigas sorteeritud jäätmeid; b) liikmesriigid peaksid koostama usaldusväärsed ja täielikud jäätmekäitluse andmebaasid ning komisjon peaks kontrollima liikmesriikide edastatud andmete usaldusväärsust. Komisjon, parlament ja nõukogu peaksid kaaluma ELi rahalise toetuse sidumist ELi jäätmepoliitika eesmärkide saavutamisega; c) liikmesriigid peaksid pöörama suuremat tähelepanu üldsuse osalusele ja nõuete täitmisele, keskenduma jäätmete (sh biolagunevad jäätmed) lahuskogumisele, kui see on kulutõhus, ning rakendama prügilamakse, et vältida jäätmete tekkimist ning edendada jäätmete ringlussevõttu. Kui „saastaja maksab” põhimõtet ei kohaldata, tuleks toetusmäärasid vähendada; d) komisjon peaks tegema ELi toetuse eraldamise sõltuvaks liikmesriikide toetavate meetmete rakendamisest, esitama jäätmetekke vältimise eesmärgid ning selgitama jäätmete kõrvaldamisele eelneva töötlemise kontseptsiooni.

Komisjon peaks enne ELi rahalise toetuse andmist nõudma liikmesriikidelt

nende soovituste rakendamist.

Kontakt:

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410 Mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website