Navigation path

Left navigation

Additional tools

ELi audiitorite sõnul saavutatakse ELi maamajanduse mitmekesistamisele eraldatud vahenditega üksnes piiratud määral kulutustele vastavat tulu.

Court of Auditors - ECA/13/25   17/09/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO


EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/13/25

Luxembourg, 17. september 2013

ELi audiitorite sõnul saavutatakse ELi maamajanduse mitmekesistamisele eraldatud vahenditega üksnes piiratud määral kulutustele vastavat tulu.

Liikmesriigid lähtusid otsuste tegemisel tihti vajadusest kulutada eraldatud eelarvet, mitte mitmekesistamisprojektide asjakohasuse hindamisest. Mõnes liikmesriigis rahastati piisava eelarve olemasolul kõiki toetuskõlblikke projekte, sõltumata projekti mõjususele ja tõhususele antud hinnangust. Alles hiljem, kui rahalisi vahendeid jäi napimaks, hakati projekte valima ja lükati tagasi nii mõnigi projekt, mis oli varasematega võrreldes parem.

ELi maamajanduse mitmekesistamiseks eraldatud maaelu arengu kulutuste eesmärk on käsitleda maapiirkondade probleeme, nagu rahvastiku vähenemine, majanduslike võimaluste vähesus ja töötus. Maapiirkondade inimestele ja ettevõtetele eraldatakse rahalisi vahendeid selliste projektide elluviimiseks, mis aitavad toetada majanduskasvu, töökohtade loomist ja säästvat arengut. Ajavahemikul 2007–2013 ulatusid neile meetmetele kavandatud ELi kulutused 5 miljardi euroni, millele lisandus liikmesriikide riiklikest vahenditest ette nähtud 2 miljardit eurot. Audit hõlmas komisjoni ülesandeid ning kuut liikmesriiki (Tšehhi Vabariik, Prantsusmaa (Akvitaania), Itaalia (Campania), Poola, Rootsi (Västra Götaland) ning Ühendkuningriik (Yorkshire ja Humber Inglismaal).

Töökohtade loomise üldprioriteeti ei rakendatud sihipäraselt. Kasutatud järelevalve- ja hindamismeetodid ei andnud tõest ülevaadet kõnealuste meetmete abil loodud ja säilitatud töökohtadest. Auditeeritud projektide valim näitas, et projektid saavutasid kavandatud töökohtade loomise eesmärgi vaid piiratud ulatuses.

ELi audiitorid leidsid, et paljudel juhtudel oleks projektid käivitatud ka ilma ELi toetuseta, mis näitab ELi piiratud vahendite ebatõhusat kasutamist. Liikmesriikide kontrollid kulude põhjendatuse hindamiseks ei vähendanud piisavalt ülekulutamise ohtu. Lisaks esines näiteid ülemäärasest halduskoormusest ja makseviivitusi.

„Tõsiasi, et auditeeritud liikmesriigid ja piirkonnad ei ole selgelt väljendanud, mida nad soovivad saavutada, viitab pigem nõudlusest lähtuvale kui eesmärgipõhisele strateegiale. See põhjustas olukordi, kus peaaegu kõik projektid oli võimalik seatud eesmärkide alla liigitada,” ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Jan Kinšt.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Käesoleva eriaruande (nr 6/2013) pealkiri on: „Kas liikmesriigid ja komisjon saavutasid maamajanduse mitmekesistamise meetmetega kulutustele vastavat tulu?” Kontrollikoda hindas, kas meetmeid kavandati ja rakendati viisil, mis panustaks tõhusalt majanduskasvu ja töökohtade loomisesse, ning kas rahastamiseks valiti kõige mõjusamad ja tõhusamad projektid. Lisaks hindas kontrollikoda, kas järelevalve ja hindamise kohta kättesaadavad andmed pakkusid usaldusväärset, täielikku ja õigeaegset teavet meetmete tulemuste kohta.

Auditiga leiti, et komisjoni ja liikmesriikide maamajanduse mitmekesistamise meetmetele tehtavad kulutused on vaid piiratud ulatuses saavutanud kuludele vastavat tulu, sest toetus ei olnud järjekindlalt suunatud projektidele, mis oleksid kõige suurema tõenäosusega saavutanud meetmete eesmärgid.

Selle põhjustas selgete sekkumisvajaduste ja konkreetsete eesmärkide puudumine maaelu arengukavades, laiad toetuskõlblikkuse kriteeriumid, mis ei selekteerinud projektide hulgast välja neid, mis kõige suurema tõenäosusega mitmekesistamise eesmärgid saavutavad, ning valikukriteeriumid, mis ei võimaldanud valida välja kõige mõjusamaid projekte või mida ei rakendatud üldse. Liigagi tihti ja ennekõike programmitöö perioodi alguses oli projektide valik ajendatud pigem vajadusest kulutada eraldatud eelarvet kui projektide kvaliteedist. Mõnes liikmesriigis rahastati piisava eelarve tõttu kõiki toetuskõlblikke projekte, sõltumata projektidele antud hinnangust.

Seetõttu soovitab kontrollikoda:

liikmesriikidel oma maaelu arengukavades selgelt välja tuua, miks ja kuidas aitab riiklik sekkumine mittepõllumajanduslikele tegevustele suunatud investeeringutesse leevendada näiteks turutõrkeid, mis on seotud takistustega tööhõives ja majanduskasvus. Seejärel peaksid liikmesriigid väljaselgitatud vajaduste suhtes kindlaks määrama konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid. Komisjon peaks heaks kiitma vaid need maaelu arengukavad, milles on esitatud põhjendatud ja kõikehõlmav strateegia koos selge arutluskäiguga selle kohta, kuidas poliitikameede aitab saavutada majanduskasvu tingimuste ja tööhõivevõimaluste loomise strateegilisi eesmärke.

Liikmesriigid peaksid kehtestama kriteeriumid, mis tagaksid liikmesriikide konkreetseid eesmärke arvesse võttes kõige mõjusamate ja jätkusuutlikumate projektide väljavalimise, ning neid kriteeriume järjekindlalt rakendama. Komisjon peaks tagama mainitud kriteeriumide korrektse ja järjepideva rakendamise mis tahes ajal, mitte ainult eelarvepuudujäägi korral.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid edendama parimate tavade kasutuselevõtmist, millega vähendada tühimõju ja tegevuse ümberpaiknemise ohtu. Komisjon peaks innustama liikmesriike järgima tava, mille kohaselt on investeerimiskulud rahastamiskõlblikud alles toetuse heakskiitmise kuupäevast alates.

Komisjon peaks tagama selle, et liikmesriikidel oleksid mõjusad süsteemid kulutuste põhjendatuse kontrollimiseks.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama tulevaseks programmitöö perioodiks asjakohase ja usaldusväärse teabe laekumise, mis hõlbustaks meetmete haldamist ja järelevalvet ning näitaks, mil määral aitab eraldatud toetus saavutada ELi prioriteete. Töökohtade loomise eesmärgid peaksid olema realistlikud ja loodud töökohtade arvu peaks olema võimalik täpselt jälgida; meetmeid tuleks paremini hallata kogu programmitöö perioodi vältel ja ennekõike siis, kui ilmneb, et seatud eesmärke ei saavutata.

Komisjon ja liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi selle nimel, et halduskoormus väheneks ja maksed tehtaks mõistliku aja jooksul.

Kontakt:

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410 Mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website