Navigation path

Left navigation

Additional tools

„Suured hinnaerinevused ELi kaasrahastatavate projektide vahel”

Court of Auditors - ECA/13/22   15/07/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO


EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/13/22

Luxembourg, 15. juuli 2013

„Suured hinnaerinevused ELi kaasrahastatavate projektide vahel”

Liiga optimistlikud liiklusprognoosid toovad kaasa kallimad teeprojektid

Aastatel 2000–2013 eraldas EL Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist teede ehitamise ja renoveerimise kaasrahastamisele ligi 65 miljardit eurot. Kontrollikoda auditeeris 24 ERFi ja Ühtekuuluvusfondi teeprojekti Saksamaal, Kreekas, Poolas ja Hispaanias, et hinnata, kas nende eesmärgid saavutati mõistlike kuludega. Auditeeritud projektide kogumaksumus ületas 3 miljardit eurot.

Märkimist väärib kontrollikoja leid, et ELi kaasrahastataud projektide vahel esines suuri hinnaerinevusi.

Kontrollikoda arvutas välja projektide kogumaksumuse, teede ehitamise kogukulu ja teekatte ehituskulu 1000 m2 teepindala kohta. Saksamaal auditeeritud projektidel oli kõige madalam kulu 1000 m2 kohta kõigis kolmes kategoorias (keskmine kogumaksumus oli Saksamaal 287 043 eurot ja Hispaanias 496 208 eurot; vt aruande joonis 2). Puuduvad tõendid erinevuse põhjendamiseks tööjõukuludega.

Kõik kontrollikoja auditeeritud projektid vähendasid sõiduaega ja parandasid liiklusohutust. Kuid audiitorid leidsid, et projektide kulutõhususe tagamisele ei pööratud piisavalt tähelepanu. Enamikku auditeeritud projektidest mõjutas ebatäpne liiklusprognoos. Selle tulemusena ei sobinud valitud teeliik sageli kõige paremini teel kulgevale liiklusele. Eelistati ehitada kiirteid isegi lõikudel, kus liiklusvajadusi oleksid rahuldanud I klassi maanteed. 19 projektist 14 puhul oli liiklustihedus oodatust väiksem. Esialgse kavaga võrreldes oli keskmine kulude kasv 23%. Tähtaegu ületati keskmiselt 9 kuud (41%) võrreldes esialgselt kokkulepitud tähtaegadega.

„Kallim valik ei ole alati parem,” ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Harald Wögerbauer.

„Kiirteid tuleks rahastada ELi vahenditest vaid seal, kus liiklusvajadus seda nõuab. Tee-ehituskulusid aitab hoida ohjes see, kui kavandajate ja insenerideni jõuab õige teave.”

Kontrollikoja audiitorid esitavad kolm põhisoovitust: teeprojektide ELi-poolne kaasrahastamine peaks sõltuma selgete eesmärkide olemasolust, mis käsitleksid sõiduaja säästmist, liiklusohutuse suurendamist, läbilaskevõime parandamist ja majanduslikku mõju; maksed tuleks siduda parimaid tavasid arvesse võtvate kulutõhusate tee-ehitustehnoloogiate kasutamisega; liikmesriigid peaksid tagama ehitusprojektide puhul rahvusvahelise konkurentsi ja suunama oma hankesüsteemid majanduslikult kõige soodsamate pakkumuste väljavalimisele.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Kõnealune eriaruanne kannab pealkirja: „Kas ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kasutati teede ehitamisel otstarbekalt?” Kontrollikoda hindas seda, kas ELi ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kaasrahastatud teeprojektide eesmärgid saavutati mõistlike kuludega. Audit hõlmas Saksamaal, Kreekas, Poolas, ja Hispaanias kaasrahastatud teeprojekte. Neile neljale liikmesriigile on ajavahemikus 2000–2013 eraldatud kõige rohkem ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, kokku ligi 62% kogu ELi teede kaasrahastamisest. Audit käsitles kiirteid (10 projekti), I klassi maanteid (10 projekti) ja tavapäraseid kahe sõidurajaga maanteid (4 projekti).

Auditiga leiti, et kõik auditeeritud projektid parandasid teedevõrgu läbilaskevõimet ja kvaliteeti, vähendades seeläbi sõiduaega ja parandades liiklusohutust. Majandusarengu eesmärgid ei olnud siiski mõõdetavad ja puudub teave projektide mõjust piirkondade või liikmesriikide majandusele. Tegelikku majanduslikku tasuvust näitav, lõppmaksumuse ja reaalse kasutuse põhjal välja arvutatud tulude ja kulude suhe on pooltel projektidel oluliselt väiksem võrreldes kavandamise etapis madalamate hindade või suurema liiklustihedusega arvestades tehtud prognoosidega.

Lisaks leidis kontrollikoda, et projektide kulutõhususe tagamisele ei pööratud piisavat tähelepanu: a) enamikku auditeeritud projektidest mõjutas ebatäpne liiklusprognoos. 19 projektist, mille kohta oli piisavalt andmeid, vastas prognoosidele vaid nelja projekti liiklustihedus; b) valitud teeliik ei sobinud kõige paremini sellel kulgevale liiklusele – eelistati ehitada I klassi maanteedest palju kulukamaid kiirteid (keskmine kilomeetri kogumaksumus kiirtee puhul on ligi 11 miljonit eurot ja I klassi maantee puhul 6,2 miljonit eurot, mis on 43% soodsam) isegi lõikudel, kus liiklusvajadusi oleksid rahuldanud I klassi maanteed; c) projekti rakendamisel osutusid auditeeritud projektid kallimaks ja esines raskusi tähtaegadest kinnipidamisega, nii et esialgne lepinguhind kasvas keskmiselt 23% ja tähtaegu ületati keskmiselt 9 kuud (41% töödeks kavandatud ajast).

Auditi tulemuste põhjal soovitab kontrollikoda:

a) komisjon peaks uurima tee-ehituskulude erinevusi liikmesriigiti, et määrata kindlaks suure hinnaerinevuse põhjused ja tagada edaspidi parimate tavade rakendamine;

b) teeprojektide ELi-poolne kaasrahastamine peaks sõltuma selgete eesmärkide olemasolust, millele on lisatud sõiduaja säästmise, liiklusohutuse suurendamise, läbilaskevõime parandamise ja majandusliku mõju näitajad. Kaasrahastamine peaks sõltuma põhjendatud kulutõhusate tehniliste lahenduste kasutamisest, mis võtaksid arvesse parimaid tavasid, ning liikmesriikide võetud sammudest eesmärgiga tagada rahvusvaheline konkurents riiklikel ja/või piirkondlikel ehitusturgudel, keskendudes kõige soodsamaid pakkumusi väljavalivatele hankesüsteemidele;

c) komisjon peaks edendama riiklike maanteeametite vaheliste parimate tavade jagamist seoses usaldusväärsetele liiklusprognoosidele tuginevate optimaalsete tehniliste lahendustega;

d) komisjon peaks kaaluma kogu Euroopa Liitu hõlmava ühikuhinna andmebaasi loomist uute projektide eelarvestusi koostavate inseneride jaoks, et aidata toetusesaajatel alandada hangete maksumust.

Kontakt:

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410; mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website