Navigation path

Left navigation

Additional tools


EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/13/19

Luxembourg, 25. juuni 2013

ELi audiitorite sõnul tuleb koondatud töötajatele mõeldud erakorraline abi kiiremini välja maksta

Euroopa Kontrollikoja, ELi kulutuste üle järelevalvet tegeva asutuse uue aruande kohaselt annab globaliseerumise tõttu koondatud töötajate abistamiseks mõeldud fond üksnes piiratud ELi lisaväärtust ja see tuleks asendada tõhusama süsteemiga.

2007. aasta märtsist kuni 2012. aasta detsembrini maksti Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondist üle 600 miljoni euro töötajatele, kes olid töö kaotanud massilise koondamise tõttu, mis oli tingitud olulistest muutustest maailma kaubanduses. Audiitorid leidsid, et peaaegu kõiki toetuse saamise kriteeriumidele vastavaid töötajaid toetati individuaalsete ja hästi kooskõlastatud meetmetega. Kõigil auditeeritud juhtudel maksti aga töötajatele sissetulekutoetust, mida liikmesriigid nagunii maksnud oleksid. Sissetulekutoetus moodustas 33% kõigi läbivaadatud juhtumite hüvitatud kuludest. Lisaks puudusid piisavad andmed, mille abil mõõta, kui mõjusalt aitasid vahendid koondatud töötajate tööturule naasmisele kaasa.

Oma soovitustes ütlevad audiitorid, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võiks asendada kohandatud Euroopa Sotsiaalfondi raamistikuga, mis võimaldaks töötajatele kiiremini abi anda.

„Auditi jooksul kogutud tõendid ei veennud meid selles, et Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond oleks parim vahend selle väga vajaliku toetuse andmiseks”, ütles aruande eest vastutav kontrollikoja liige Ville Itälä. „Paremaid tulemusi annaks see, kui nende probleemide käsitlemiseks kohandataks Euroopa Sotsiaalfondi.ˮ

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond loodi selleks, et lahendada lühiajalisi juhtumipõhiseid hädaolukordi. Toetus hõlmab koolitust, toetust tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, juhendamist ja töökohavahetust. Fondi kaasrahastamise määr on 50% või 65%, ülejäänud summa eraldab asjaomane liikmesriik.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Eriaruanne nr 7/2013 kannab pealkirja „Kas Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on andnud koondatud töötajate tööturule naasmiseks ELi lisaväärtust?” Kontrollikoda hindas, kas EGFi toetus koondatud töötajate võimalikult kiirele tööturule naasmisele oli mõjus. Kontrollikoda otsis vastuseid järgmistele küsimustele: Kas kõigile asjaomastele töötajatele pakuti individuaalseid EGFi meetmeid ja kas EGFi kaasrahastatud aktiivseid tööturumeetmeid kooskõlastati teiste sarnaste meetmetega (st ESFi ja liikmesriikide meetmetega)? Kas EGFi toetus oli töötajate tööturule naasmise seisukohalt mõjus? Kas EGFi meetmed on oma iseloomult sellised, mis pakuvad tõenäolist ELi lisaväärtust? Kas EGFi heakskiitmisprotsess toimus viivitusteta? Neljas liikmesriigis, kus EGFi toetust kasutati, auditeeriti kohapeal kaheksat juhtumit (Taani, Saksamaa, Iirimaa ja Leedu, igaühes kaks juhtumit).

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) asutati 2006. aastal, näitamaks üles ELi solidaarsust töötajate suhtes, kes on massilise koondamise tagajärjel töö kaotanud. Fond peaks hõlbustama selliste töötajate tööturule naasmist, eraldades rahalist toetust ajaliselt piiritletud ja kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakettide raames. Paketid hõlmavad aktiivseid tööturu meetmeid, nagu koolitus, toetus tegutsemiseks füüsilisest isikust ettevõtjana, juhendamine ja töökohavahetus. Tihti hõlmavad need ka sissetulekutoetust ja teisi töötajatele makstavaid toetusi.

Koondatud töötajaid toetatakse ka Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), peamiselt elukestva õppe programmide raames. Kui aga ESFi otstarve on vähendada pikaajalist struktuurilist tasakaalustamatust, siis EGFi loomise eesmärk oli lahendada lühiajalisi juhtumipõhiseid hädaolukordi.

Kontrollikoda leidis, et peaaegu kõiki EGFi toetuse saamise kriteeriumidele vastavaid töötajaid toetati individuaalsete ja hästi kooskõlastatud meetmetega. Osa liikmesriike eelistas EGFi asemel ESFi kasutada. Samuti leidsid audiitorid, et kvantitatiivseid tööturule naasmise eesmärke ei seatud ning olemasolevad andmed ei ole piisavad, et hinnata töötajate tööturule naasmise meetmete mõjusust. EGF andis ELi lisaväärtust, kui seda kasutati selliste koondatud töötajatele suunatud teenuste või toetuste kaasrahastamiseks, mida liikmesriikide töötushüvitissüsteemidega ei võimaldata.

Kontrollikoda soovitas:

a) teha liikmesriikidel ja komisjonil vajalikud sammud ajakohastatud ja usaldusväärsete andmete kättesaadavuse tagamiseks, et jälgida eesmärkide saavutamist ning võrrelda eri meetmete tulemusi;

b) Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil kaaluda ELi toetuse piiramist tõenäoliselt ELi lisaväärtust tootvatele meetmetele, selle asemel et rahastada juba olemasolevaid riiklikke töötajate sissetulekutoetuse kavu;

c) Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil kaaluda alternatiivina praegusele EGFi toetuskavale võimalust kohandada ESFi raamistikku, et anda kiiremini toetust massilise koondamise tagajärjel töö kaotanud töötajatele.

Kontakt:

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410 Mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website