Navigation path

Left navigation

Additional tools

EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/13/15

Luxembourg, 7. juuni 2013

ELi audiitorite sõnul on ELi rahastamise taotlemine teadlaste jaoks liiga bürokraatlik.

Euroopa Kontrollikoja avaldatud uue aruande kohaselt on komisjon võtnud mitmeid meetmeid teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi haldamise parandamiseks. Seitsmenda raamprogrammi toetusesaajate tegevust pärsivad aga endiselt osalemiseeskirjades sisalduvad mittevajalikud ebakõlad. Kontrollikoda leidis samuti, et seitsmenda raamprogrammi protsesside eesmärk on tagada, et rahalisi vahendeid investeeritakse kvaliteetsetesse teadusuuringutesse; kohati pandi aga vähe rõhku tõhususele. Kõige rohkem saab tõhusust suurendada toetuste haldamiseks mõeldud paremate rakenduste väljatöötamise, personaliressurssi ümberjagamise, menetlemisaja lühendamise ning finantskontrollimudeli ja riski omavahelise parema ühildamise abil.

Seitsmes raamprogramm on Euroopa Liidu üks peamisi vahendeid teadusuuringute rahastamiseks. Selle eesmärk on suurendada tööstuse konkurentsivõimet ja täita teiste ELi poliitikavaldkondade teadusuuringutealaseid vajadusi. Raamprogramm hõlmab ajavahemikku 2007–2013 ja selle kogueelarve on rohkem kui 50 miljardit eurot. Valdava enamiku eelarvest rakendavad komisjoni peadirektoraadid või selle rakendusasutused toetuste vormis.

Auditiga leiti, et komisjon on seitsmenda raamprogrammi osalemiseeskirju mitmeti lihtsustanud ning mõnel juhul suutnud viia raamprogrammi sätted kooskõlla toetusesaajate tavadega, ent tulevikus peab tegema veelgi enam. Komisjoni seitsmenda raamprogrammi protsesside juhtimine on tugev kolmes valdkonnas – protsesside ülesehituses, parendustegevuses ja juhtimisteabe valdkonnas, kuid nõrgem rakenduste ja ressursside alal. Kuigi toetuste menetlemiseks kuluv aeg on lühenenud, on see alles 2012. aastal vähenenud üheksa kuuni. Auditis loetletakse häid tavasid selle kohta, kuidas toetuste eraldamisele kuluvat aega veelgi lühendada. Projektide valimise ja järelmeetmete kvaliteedikontrollid toimivad hästi. Seitsmenda raamprogrammi finantskontrolli mudelis ei võeta aga piisaval määral arvesse vigade tekkimise riski. See tähendab, et seitsmenda raamprogrammi väikese riskiga toetusesaajaid kontrollitakse liiga palju.

Aruande eest vastutava kontrollikoja liikme Ladislav Balko (Slovakkia) sõnul „on kvaliteetsed teadusuuringud Euroopa pikaajalise majandusliku heaolu jaoks keskse tähtsusega ning komisjon liigub igal juhul õiges suunas. Nüüd, kus surve ELi eelarvele kasvab, peab komisjon aga raamprogrammi haldamist tõhustama. Meie soovituste elluviimisega ei paranda komisjon mitte ainult oma töö tõhusust, vaid vähendab ka teadlastel lasuvat halduskoormust ning muudab raamprogrammi seeläbi edukamaks”.

Komisjon on suhteliselt edukalt loonud riskijagamisrahastu ja ühised tehnoloogiaalgatused. Ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamine on siiski kannatanud liiga keerulise õigusraamistiku tõttu ning komisjon ei ole suutnud küllaldaselt näidata, et riskijagamisrahastu pakutava rahastamisega kaasnevad investeeringud, mida toetusesaajad ei oleks teinud ilma avaliku sektori vahenditeta.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Käesoleva eriaruande (nr 2/2013) pealkiri on „Kas komisjon on taganud teadustegevuse seitsmenda raamprogrammi tõhusa rakendamise?”. Audit hõlmab raamprogrammi osalemiseeskirju, komisjoni protsesse ning kahe uue vahendi loomist. Auditi tulemused ei ole tõenäoliselt kasulikud üksnes seitsmenda raamprogrammi allesjäänud kehtivusajal, vaid ka järgmise – Horisont 2020 - teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi – tegevuse ülesehituse jaoks.

Auditiga leiti, et komisjon on juurutanud mitmeid muudatusi, mis on osalemiseeskirju lihtsustanud. Eelkõige on komisjon rahuldavalt lihtsustanud nõudeid ja parandanud toetusesaajatele mõeldud suunisdokumente. Mõnel juhul on komisjon suutnud viia seitsmenda raamprogrammi sätted kooskõlla toetusesaajate tavadega, ent tulevikus peab tegema veelgi enam. Seitsmenda raamprogrammi toetusesaajate tegevust pärsivad osalemiseeskirjade mõnes aspektis sisalduvad ebakõlad. Teadustegevuse selgituskomitee asutamine on samm õiges suunas nende ebakõladega tegelemiseks. Mehhanismid tavades sisalduvate erinevuste välja selgitamiseks on siiski nõrgad.

Komisjoni seitsmenda raamprogrammi protsesside juhtimine on tugev kolmes valdkonnas – protsesside ülesehituses, parendustegevuses ja juhtimisteabe valdkonnas, kuid nõrgem rakenduste ja ressursside alal. Olemasolevad vahendid ei võimalda tõhusat rakendamist ning on märke sellest, et teatavate teemavaldkondade rakendamiseks eriprogrammi „Koostöö” raames kasutatakse liiga palju personaliressursse teiste teemavaldkondade arvelt.

Kontrollikoda vaatles riskijagamisrahastut ja ühiseid tehnoloogiaalgatusi ning leidis, et mõlemad vahendid on täitnud vajadused, mille jaoks nad loodi. Vahendid on edukalt suutnud ligi meelitada konkreetseid toetusesaajate rühmi, näiteks VKEsid. Ühiste tehnoloogiaalgatuste rakendamine on siiski kannatanud liiga keerulise õigusraamistiku tõttu ning komisjon ei ole suutnud küllaldaselt näidata, et riskijagamisrahastu pakutava rahastamisega kaasnevad investeeringud, mida toetusesaajad ei oleks teinud ilma avaliku sektori vahenditeta.

Kontrollikoda soovitas, et:

  • osalemiseeskirjadega seoses peaks komisjon võtma edasisi meetmeid selleks, et toetusesaajate tavad leiaksid kasutamist programmis Horisont 2020. Ka peaks komisjon olema seitsmenda raamprogrammi juhtimisel järjepidevam;

  • protsessijuhtimise parandamiseks peaks komisjon kasutama IT-vahendeid, mis integreerivad kõik funktsionaalsused, ning samuti tuleks uurida personali ebaühtlast töökoormust;

  • menetlemisaja lühendamiseks peaks komisjon veenduma, et protsessid toimuvad automaatselt ja neid rakendatakse järjepidevalt kõikides talitustes;

  • oma kontrollitegevuse paremaks koondamiseks peaks komisjoni poolt enne ja pärast väljamakset tehtava kontrollid olema rohkem riskipõhised ning

  • eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon peaksid viima ühiste tehnoloogiaalgatuste õigusraamistiku paremasse kooskõlla oma töötajaskonnaga. Riskijagamisrahastu mõju maksimeerimiseks peaks komisjon näitama, et pöörab tähelepanu nendele toetusesaajatele, kellel on rahastamisele piiratud juurdepääs.

Kontakt:

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410 Mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website