Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liidu energiatõhusus: investeeringute kavandatud maht saavutamata, keskmine tasuvusaeg pikem kui 50 aastat (äärmuslikel juhtudel 150 aastat)

Cour des comptes - ECA/12/55   14/01/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

EUROOPA KONTROLLIKODA

PRESSITEADE

ECA/12/55

Luxembourg, 14. jaanuar 2013

Euroopa Liidu energiatõhusus: investeeringute kavandatud maht saavutamata, keskmine tasuvusaeg pikem kui 50 aastat (äärmuslikel juhtudel 150 aastat)

Viimase aja energiasäästupoliitikate loomise liikumapanevaks jõuks on kasvava energiatarbimise kulud, fossiilsete kütuste ammendumine ning inimkonna tegevuse mõju globaalsetele kliimamuutustele. Euroopa Liit on alates 2000. aastast kasutanud ühtekuuluvuspoliitika fondide kaudu liikmesriikide energiatõhususe meetmete kaasrahastamiseks pea 5 miljardit eurot. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid vastutavad mõlemad nende vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise eest.

Euroopa Kontrollikoda hindas energiatõhususe parandamiseks tehtud ühtekuuluvuspoliitika investeeringute kulutasuvust.

Kontrollikoda leidis, et liikmesriikide ametiasutuste poolt rahastamiseks valitud projektidel puudusid kulutasuvust (nt säästetud energiaühiku kulu) mõõtvad ratsionaalsed eesmärgid. Projektide eesmärkideks oli energia säästmine ja mugavuse suurendamine, kuid projekte ei valitud rahastamiseks mitte nende potentsiaali tõttu energiasäästu abil rahalist kokkuhoidu luua. Hooneid peeti rahastamiseks nö sobivateks siis, kui need vajasid renoveerimist ning nende dokumentatsioon vastas esitatud tingimustele.

Aruande eest vastutava Euroopa Kontrollikoja liikme Harald Wögerbaueri sõnul „ei olnud ühelegi meie poolt kontrollitud projektile eelnenud põhjalikku vajaduste hindamist ega isegi analüüsi energiasäästupotentsiaali ja investeeringute suhte kohta. Liikmesriigid kasutasid neid vahendeid sisuliselt avaliku sektori hoonete remontimiseks ning energiatõhusus oli seejuures parimal juhul teisejärgulise tähtsusega.”

Investeeringute kavandatud keskmine tasuvusaeg oli pikem kui 50 aastat ning mõnel juhul ulatus see isegi 150 aastani. See tähendab, et vahendeid ei kasutatud mõistlikult, kuna uuendatud osade ja hoonete endi eluiga on lühem ning investeeringuid võib energiatõhususe seisukohast suures osas kasutuks pidada.

Toimetajatele:

Euroopa Kontrollikoda avaldab kogu aasta vältel eriaruandeid, milles esitatakse erinevate ELi eelarvevaldkondade või juhtimisega seotud teemade auditite tulemused.

Käesolev eriaruanne nr 21/2012 kannab pealkirja „Ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatud energiatõhususe investeeringute kulutasuvus” ning selles hinnati energiatõhususe parandamiseks tehtud ühtekuuluvuspoliitika investeeringute kulutasuvust. Selleks esitas kontrollikoda järgmised küsimused: i) kas programmitöö ja rahastamise jaoks olid seatud õiged tingimused, mis võimaldasid tagada energiatõhususse tehtavate investeeringute kulutasuvuse ning ii) kas avaliku sektori hoonetesse tehtud energiatõhususe investeeringud olid kulutasuvad.

Audit viidi läbi Tšehhi Vabariigis, Itaalias ja Leedus – riikides, mis olid saanud programmitöö perioodil 2007–2013 Ühtekuuluvusfondist ja Euroopa Regionaalarengu Fondist kõige suurema osa energiatõhususe parandamiseks eraldatud vahenditest ning olid aastaks 2009 eraldanud projektidele kõige suuremad summad. Audit hõlmas nelja rakenduskava ning 24 avaliku sektori hoone energiatõhususe projektist koosneva valimi hindamist.

Auditiga jõuti järeldusele, et programmitöö ja rahastamise jaoks ei olnud seatud õigeid tingimusi, mis oleksid võimaldanud tagada energiatõhususse tehtavate investeeringute kulutasuvuse ning et auditeeritud avaliku sektori hoonete projektid ei olnud kulutasuvad. Põhjuseks oli asjaolu, et auditeeritud rakenduskavades ei olnud tehtud korralikke vajaduste hindamisi, määratlemaks konkreetsed sektoreid, milles oleks võimalik energiat säästa ning viise säästu kulutasuvaks saavutamiseks, mis oleks omakorda õigustanud valitud meetmeid ning neile kulutatud vahendeid.

Kulutasuvuse kontseptsioon ehk kasutatud ressursside ja saavutatud tulemuste vaheline parim suhe ei olnud liikmesriikides energiatõhususe meetmetele ja konkreetsetele projektidele raha eraldamisel otsustavaks kriteeriumiks. Ka komisjon ei kasutanud seda kontseptsooni rakenduskavade hindamisel enne nende heakskiitmist.

Kuigi auditeeritud projektidega saavutati kavandatud väljundid (nt vahetatud aknad ja uksed, soojustatud seinad ja katused), olid kulud potentsiaalse energiasäästuga võrreldes suured. Energiatõhususest tähtsam kaalutlus oli vajadus avaliku sektori hooneid renoveerida. Auditeeritud projektide eesmärk oli küll energia säästmine ja mugavuse parandamine, kuid nendega kaasnenud energiasäästu ja vastavate investeerimiskulude suhe ei olnud hea. Investeeringute keskmine kavandatud tasuvusaeg oli umbes 50 aastat, mis on uuendatud osade ja isegi hoonete endi eluiga silmas pidades liiga pikk aeg.

Energiaauditid ei olnud kas kohustuslikud (Itaalia, Leedu) või kui nad seda ka olid (Tšehhi Vabariik), siis olid energiaauditites pakutud lahendused liiga kallid. 24auditeeritud projektist 18 puhul ei saanud tegelikku energiasäästu kontrollida, sest usaldusväärseid mõõtmisi ei olnud tehtud.

Energiatõhususse tehtavate investeeringute parandamiseks soovitab kontrollikoda komisjonil kehtestada ühtekuuluvuspoliitika vahenditest rahastatavate energiatõhususe meetmete jaoks põhjaliku vajaduste hindamise, regulaarse järelevalve, võrreldavad tulemusnäitajad ning projektide läbipaistvad valikukriteeriumid, standardsed investeeringu ühikukulud säästetava energia ühiku kohta ning maksimaalse aktsepteeritava lihtsa tasuvusaja.

Kontakt:

Aidas Palubinskas

Euroopa Kontrollikoja pressiametnik

Lauatelefon: +352 4398 45410 Mobiil: +352 621 552224

press@eca.europa.eu www.eca.europa.eu Twitter: @EUAuditorsECA


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site