Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Kontrollikoja presidendi Vítor Caldeira kõne

Cour des comptes - ECA/12/45   06/11/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO


EUROOPA KONTROLLIKODA

KÕNE

ECA/12/45

Brüssel, 6. november 2012

Euroopa Kontrollikoja presidendi Vítor Caldeira kõne

2011. aasta aastaaruannete esitlemine

EUROOPA PARLAMENDI EELARVEKONTROLLIKOMISJON


Kehtib esitatud tekst. Erinevuste korral tuleb lähtuda suulisest tekstist.

Esimees Theurer, austatud komisjoni liikmed,

Mul on au esitleda teie komisjonile kontrollikoja aastaaruannet eelarveaasta 2011 Euroopa Liidu üldeelarve täitmise kohta.

Meie järeldused 2011. aasta kohta ei ole üllatavad, kuna praegune ELi eelarve täitmise kord on kehtinud aastaid. 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab õiglaselt Euroopa Liidu finantsolukorda ning liidu eelarveaasta majandustulemusi ja rahavooge. Tulud ja kulukohustused ei sisaldanud olulisel määral vigu. Maksed olid aga olulisel määral vigadest mõjutatud: hinnanguline veamäär oli 3,9 % ELi eelarve kohta tervikuna. Hinnanguline veamäär jäi 2010. aasta määraga (3,7 %) sarnasele tasemele.

Käesoleva aastaaruande sõnum ei erine varasematest, kuid sel aastal on see olulisem kui kunagi varem. Olukorras, kus Euroopa Liidu avalikud vahendid on tõsise surve all, tuleb leida võimalusi ELi vahendite kasutamiseks tõhusamal ja paremini suunatud viisil.

Lihtsustatult öeldes leidis kontrollikoda liiga palju juhtumeid, kus ELi vahenditega ei saavutatud soovitud eesmärki või neid kasutati mitteoptimaalselt. Aruandes tuuakse muu hulgas järgmised näited:

  • toetust taotleti püsikarjamaana deklareeritud maa eest, mis tegelikkuses oli osaliselt tiheda metsaga kaetud;

  • spetsiaalselt elektroonikasektori töötajatele mõeldud koolitusel osalesid muude sektorite töötajad;

  • hüvitati ühe hoonega seotud kulud, mis oli väidetavalt põllumajandusliku otstarbega, tegelikult aga seda ei olnud;

  • teadusuuringute projektide personalikulusid näidati tegelikust suurematena;

  • arenguabi saajad ei järginud varustuse ostmisel päritolu puudutavaid nõudeid;

  • riigihanke menetlusi, mille eesmärk on tagada majanduslikult soodsaim pakkumus, ei rakendatud nõuetekohaselt.

Nagu toodud näidetest ilmneb, tuvastas kontrollikoda vigu paljude eri rahastamisprogrammide ja -kavadega seotud maksetes. Kontrollikoda leidis ka, et kokkuvõttes olid läbivaadatud kontrollisüsteemid ainult osaliselt mõjusad. Teisisõnu, kontrollisüsteemide potentsiaali vigu vältida või avastada ja parandada ei kasutatud täielikult.

Kontrollikoda leidis, et 2011. aastal olid olulisel määral vigadest mõjutamata ainult kaks valdkonda ehk nn poliitikavaldkondade rühma. Need olid välissuhted, välisabi ja laienemine ning haldus- ja muud kulud.

Ülejäänud viis poliitikavaldkondade rühma, eriti need, mis hõlmavad maaelu arengut ja regionaalpoliitikat, olid olulisel määral vigadest mõjutatud. Maaelu arengu, keskkonna, kalanduse ning tervishoiu poliitikavaldkondade rühma (kõige suurema vigade tekkimise riskiga kuluvaldkond) veamäär oli kontrollikoja hinnangul 7,7 %. Regionaalarengu, energeetika ja transpordi poliitikavaldkondade rühma hinnanguline veamäär on samuti endiselt kõrge – 6 %.

Just neis valdkondades ei täida liikmesriigid meie hinnangul oma ülesandeid piisavalt hästi. Liikmesriikide ametivõimud peavad ELi vahendite haldamisele ja kontrollimisele rohkem pühenduma. On ju just nende käsutuses esmased – ja kõige tähtsamad – abivahendid ELi kodanike finantshuvide kaitsmiseks.

Paljudel juhtudel tuvastas kontrollikoda kontrollisüsteemides puudusi. Näiteks oli üle 60 % auditeeritud regionaalpoliitika tehingute puhul, mis olid vigadest mõjutatud, liikmesriikide ametkondadel küllalt teavet vähemalt osa vigade avastamiseks ja parandamiseks enne komisjonilt kulude hüvitamise taotlemist.

Sellega sarnaselt leidis kontrollikoda maaelu arengu valdkonnas, et kohapealseid kontrolle ei tehtud alati nõuetekohaselt. Juba mainitud juhtum, kus ühe hoone puhul märgitud põllumajanduslik otstarve ei vastanud tõele, on näide vigade kohta, mida hoolimata makseasutuse kohapealsest kontrollist ei parandatud.

Niisiis on võimalik vigade arvu vähendada, rakendades olemasolevaid süsteeme mõjusamalt. Ühtlasi tuleks aga nii kõnealuseid süsteeme kui asjakohaseid rahastamiskavu parandada.

EL ei saa endale ootamist lubada. Just praegu on võimalus – ja vajadus – tegutseda. Liikmesriigid peaksid kokku leppima täpsemates eeskirjades ja seejärel tagama nende rakendamise.

Euroopa Komisjon peab omalt poolt parandama järelevalvet liikmesriikide üle. Selleks vajab ta aga liikmesriikidelt usaldusväärset teavet ELi vahendite kasutamise ning tehtud finantskorrektsioonide ja tagasimaksete kohta.

Siiani olen käsitlenud seda umbes 80 protsendi suurust osa ELi vahenditest, mida haldavad liikmesriigid. 20 protsenti, sealhulgas sellist elutähtsat valdkonda nagu teadusuuringud, haldab aga komisjon otse. Komisjon peaks olema hea tava eeskujuks selles, kuidas hallata ELi toetuste nõuetele vastavust.

Kontrollikoja hinnangul on aga teadusuuringud ja muud sisepoliitika valdkonnad olulisel määral vigadest mõjutatud. Hinnanguline veamäär oli 2011. aastal 3 %.

Paljud teadusuuringute valdkonnas leitud vigade ja kontrollimehhanismide puuduste liigid olid sarnased nendes valdkondades leituile, mida hallatakse liikmesriikidega koostöös. Enamik vigu tulenes teadusuuringute raamprogrammidest rahastatud projektide toetusesaajate kulude enamdeklareerimisest.

Eeskirjade kohaselt peab sellisele väljamaksetaotlusele olema lisatud sõltumatu auditeerimisühingu kontrollitõend. Kontrollikoda leidis vigu üle 80 % puhul läbivaadatud projektidest, millele oli antud positiivne kontrollitõend.

Kontrollikoda leidis olulisel määral vigu ka välissuhete, välisabi ja laienemise vahe- ja lõppmaksetes, mis on samuti enamjaolt komisjoni poolt otse hallatav valdkond, ning Euroopa Arengufondidest tehtud maksetes.

Komisjon täidab oma ELi eelarve täitmisega seotud kohustusi ka finantsjuhtimise alase aruandluse kaudu. See hõlmab tehingute korrektsust ja saavutatud tulemusi käsitlevat aruandlust.

Kontrollikoda märgib, et summa, mida komisjoni peadirektorite hinnangul ohustab eeskirjade eiramise risk, on suurenenud 0,4 miljardilt eurolt 2010. aastal kahele miljardile eurole 2011. aastal. Summa kajastab komisjonipoolset kõrge veariski tunnistamist maaelu arengu, ühtekuuluvuse ja teadusuuringute valdkonnas.

Siiski leiab kontrollikoda, et riski sisaldav summa võib olla alahinnatud, kuna nn allesjäänud veamäär, millel summa põhineb, ei olnud 2011. aastal veel usaldusväärne näitaja selle kohta, mil määral mõjutab oluline veamäär tehinguid ka pärast kontrolliprotseduuride rakendamist.

Kontrollikoda käsitleb komisjoni tulemuslikkuse alast aruandlust aastaaruande peatükis „ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus.

Komisjon annab tulemuslikkusest aru peamiselt uues liidu rahanduse tulemuspõhises hindamisaruandes ning peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes.

Nagu kontrollikoda on juba varem sel aastal avaldatud arvamuses märkinud, leiab ta, et esimene, 2012. aasta veebruaris avaldatud hindamisaruanne annab vähe lisaväärtust ning kontrollikoda soovitab Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil kaaluda võimalusi hindamisaruande kasuteguri suurendamiseks, et parandada ELi kulutuste otstarbekust.

Komisjon peaks parandama ka iga-aastaste tegevusaruannete kvaliteeti. Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi, regionaalpoliitika peadirektoraadi ning arengu ja koostöö peadirektoraadi aasta tegevusaruannete läbivaatamisel leidis kontrollikoda, et tulemusnäitajatele võiks poliitikaeesmärkide saavutamisel suuremat kaalu omistada. Lisaks ei kajastanud ükski mainitud kolmest peadirektoraadist oma aruandes säästlikkust ja tõhusust.

Peatükk „ELi eelarvest rahastatud tegevuste tulemuslikkus sisaldab ka mitmeid soovitusi kontrollikoja 2011. aasta eriaruannetest, mis käsitlevad tulemuslikkuse alase aruandluse parandamist. Muu hulgas soovitab kontrollikoda komisjonil:

  • kasutada täpseid vajaduste analüüse, et keskenduda tulemustele ja mõjule, mida soovitakse saavutada;

  • kindlaks määrata poliitikaeesmärgid, mis aitavad näidata Euroopa lisaväärtust;

  • teha koostööd liikmesriikidega, et parandada viimaste poolt esitatavate andmete kvaliteeti ja õigeaegsust.

Esimees Theurer, austatud liikmed,

ELi finantsjuhtimine ei vasta veel standarditele. Paljud meie poolt juba varem avastatud probleemid püsivad endiselt, ehkki väiksemal määral.

Nende probleemide tähtsus on praegu suurem kui kunagi varem. Just nüüd, kui on käimas arutelud järgmise finantsraamistiku seadusandlike ettepanekute üle, avaneb võimalus probleemide tekkepõhjusi käsitleda. Alates 2010. aastast on kontrollikoda üles kutsunud ka koostama lihtsamaid rahastamiskavu, mille eesmärgid oleksid selgemad, tulemused paremini mõõdetavad ja kontrollimenetlused kulutõhusamad.

Meie 2011. aasta aastaaruandes, samuti ettepanekuid käsitlevates arvamustes esitatakse hulk täpsemaid soovitusi. Arvamused sisaldavad ka tähelepanekuid uute probleemide kohta, mis võivad finantsjuhtimise ja aruandluskohustuse täitmise käigus tekkida.

Seoses ettepanekutega, mis puudutavad kõige riskialtimaid kuluvaldkondi hõlmavat ühist strateegilist raamistikku, juhib kontrollikoda tähelepanu vajadusele tugevdada komisjoni järelevalverolli, parandada finantskorrektsioonimehhanisme ning tagada rahastamisvahendite asjakohased auditi- ja kontrollimenetlused.

Esimees Theurer, austatud liikmed,

ajad on rasked. Liikmesriigid peavad kokku leppima ELi vahendite kasutamise täpsemates eeskirjades ning koos komisjoniga neid nõuetekohaselt rakendama. Nii on võimalik ELi eelarvet tõhusamalt ja mõjusamalt kasutada, et toota kodanikele suuremat lisaväärtust. See on peamine sõnum meie aastaaruandes, mida mul oli au teile täna esitleda.

Eelkõige on see üleskutse parandada ELi rahaliste vahenditega seotud aruandluskohustuse täitmist. Tegu on eesmärgiga, mille poole peavad püüdlema kõik ELi institutsioonid ja mille kontrollikoda on seadnud oma tulevaste aastate strateegia keskmesse.

Tänan teid tähelepanu eest.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site