Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Aastaaruanne 2011 – korduma kippuvad küsimused

Cour des comptes - ECA/12/44   06/11/2012

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO


EUROOPA KONTROLLIKODA

ECA/12/44

Luxembourg, 6. november 2012

Aastaaruanne 2011 – korduma kippuvad küsimused

  • Kas Euroopa Kontrollikoda kiitis 2011. aasta raamatupidamise aastaaruande heaks?

Euroopa Kontrollikoda kiitis 2011. aasta raamatupidamise aastaaruande heaks. Kontrollikoja hinnangul on raamatupidamise aastaaruanne täielik ja täpne, ent selle aluseks olevad maksed sisaldavad liiga palju vigu. Euroopa Kontrollikoda on seisukohal, et 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt Euroopa Liidu finantsolukorda ning aasta majandustulemusi. Küllaga leidis Euroopa Kontrollikoda jälle liiga palju vigu raamatupidamise aastaaruande aluseks olevates maksetes ning esitab seetõttu kulutuste kohta vastupidise auditiarvamuse.

  • Mida tähendab 3,9 % suurune hinnanguline veamäär?

3,9 % näitab vigade rahalist mõju ELi eelarvelistele kulutustele; seda juhul, kui mõju on võimalik kvantifitseerida. Euroopa Kontrollikoda kontrollib makseid selleks, et leida neis sisalduvad vead. Vigu põhjustab see, kui toetusesaajad ei täida kulutusi reguleerivaid eeskirju. Osa vigu on kvantifitseeritavad, teised aga mitte. Hinnanguline veamäär näitab kvantifitseeritavate vigade finantsmõju. 2011. aasta hinnanguline veamäär oli 3,9 % ELi eelarve kohta tervikuna.

  • Millised olid 2011. aasta tulemused 2010. aastaga võrreldes?

2011. aasta audititulemused olid väga sarnased 2010. aasta omadega. ELi maksete kui terviku hinnanguline veamäär kasvas 2010. aastaga ( 3,7 %) võrreldes veidi ning moodustas 2011. aastal 3,9 %. Tegu on statistiliselt mitteolulise suurenemisega, mis viitab asjaolule, et tervikuna ei ole olukord muutunud.

  • Mida näitab vigade esinemissagedus?

Vigade esinemissagedus näitab ühte või enamat viga sisaldavate tulu- või maksetehingute osakaalu. Osa vigade finantsmõju on mõõdetav, teiste puhul pole see aga võimalik. Vigade esinemissagedus on alati suurem kui hinnanguline veamäär, kuna selle arvutamisel võetakse arvesse ainult kvantifitseeritavaid vigu ning paljud neist avaldavad vaid väikest finantsmõju. Näiteks avastab Euroopa Kontrollikoda palju juhtumeid, kus põllumajandustootjad deklareerivad oma abikõlbliku maa pindala tegelikust suuremana, ent toetusetaotlustes sisalduvad vead on väikesed.

  • Kuidas vead tekivad?

Vead tekivad, kui toetuste taotlemisel ei järgita ELi toetuste maksmist reguleerivaid eeskirju. ELi rahastamise saamiseks peavad toetusesaajad täitma ELi ning kohati ka siseriiklikke erieeskirju. Vead tekivad nende eeskirjade rikkumise korral. Näiteks kui põllumajandustootjad ei täida enda võetud keskkonnaalaseid kohustusi, projektide elluviijad ei järgi riigihanke-eeskirju või teaduskeskused taotlevad ELi projektidega mitteseotud kulude hüvitamist. 2011. aasta aastaaruandes tuuakse palju näiteid kontrollimise käigus leitud vigadest.

  • Kas vead tähendavad pettust?

Ainult väga väike osa vigadest tuleneb pettusest. Pettus on kasu saamise eesmärgil toime pandud tahtlik tegu. Kontrollikoda leiab igal aastal vaid väikese arvu pettusekahtlusega tehinguid. Need edastatakse Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF), mis iga juhtumit vastavalt vajadusele analüüsib ja kontrollib.

  • Milline on liikmesriikide osa ELi vahendite haldamisel?

Liikmesriikidel on keskne osa 80 % ELi vahendite haldamisel ja kontrollimisel. Komisjonil on küll üldine vastutus ELi eelarve täitmise eest, ent põllumajanduse ja ühtekuuluvuse valdkondade eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega. Ülejäänud 20 % eelarvest haldab komisjon otse. Liikmesriikidel ja komisjonil peavad olema mõjusad juhtimis- ja kontrollisüsteemid (mis hõlmavad vigade avastamist ja parandamist). 2011. aasta aastaaruandes tuuakse palju näiteid puudustest, mida kontrollikoda avastas nii liikmesriikide kui komisjoni tasandi juhtimis- ja kontrollisüsteemides.

  • Kas 2011. aasta aastaaruandes nimetatakse kõige halvemate tulemustega liikmesriigid?

Liikmesriike omavahel ei võrrelda. Kontrollikoda esitab oma auditiarvamuse ELi eelarve täitmise kohta. Eelarve omakorda koosneb poliitikavaldkondadest ega ole liigendatud riikide kaupa. Kontrollikoja üksikasjalikud audititulemused võimaldavad küll võrrelda erinevaid kuluvaldkondi, ent mitte liikmesriike. Küll aga sisaldab aastaaruanne kõigi kuluvaldkondade süsteemide kvaliteedile antud hinnanguid, mis põhinevad liikmesriikidest moodustatud valimil.

Eelarveaasta 2011 aastaaruande PRESSIMAPP 22 Euroopa Liidu keeles www.eca.europa.eu


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site