Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

D/12/11

Brüssel, 14/12/2012

EUROOPA ÜLEMKOGU- JÄRELDUSED
Brüssel, 13-14/12/2012

Delegatsioonidele esitatakse lisas Euroopa Ülemkogu (13.–14. detsember 2012) järeldused.

    Euroopa Ülemkogu leppis kokku majandus- ja rahaliidu väljakujundamise tegevuskavas, tuginedes suuremale integreeritusele ja tugevdatud solidaarsusele. See protsess algab uue tõhustatud majanduse juhtimise väljakujundamise, tugevdamise ja rakendamisega ning ühtse järelevalvemehhanismi ning pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse ja hoiuste tagamise uute eeskirjade vastuvõtmisega. See viiakse lõpule ühtse kriisilahendusmehhanismi loomisega. 2013. aasta juunis arutab Euroopa Ülemkogu täiendavalt mitmeid muid olulisi küsimusi, mis käsitlevad siseriiklike reformide koordineerimist, majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet, konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks vastastikku kokkulepitud lepingute teostatavust ja tingimusi, solidaarsusmehhanisme ning meetmeid, mille eesmärk on edendada ühtse turu süvendamist ja kaitsta selle terviklikkust. Kogu protsessi jooksul tagatakse demokraatlik legitiimsus ja vastutus.

    Euroopa Ülemkogu alustas komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal tööd 2013. aasta Euroopa poolaastaga. Ülemkogu otsustas käivitada töö ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edasiarendamisega ning tuleb selle teema juurde tagasi 2013. aasta detsembris.

I. MAJANDUSPOLIITIKA

Majandus- ja rahaliidu väljakujundamise tegevuskava

    1. Pidades silmas majandus- ja rahaliidu ees seisvaid fundamentaalseid väljakutseid, tuleb seda tugevamaks muuta, et tagada majanduslik ja sotsiaalne heaolu ja stabiilsus ning jätkusuutlik heaolu. Majanduspoliitikad peavad olema täielikult suunatud tugeva, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisele, fiskaaldistsipliini tagamisele, konkurentsivõime tugevdamisele ja tööhõive, eelkõige noorte tööhõive suurendamisele, et Euroopa jääks äärmiselt konkurentsivõimeliseks sotsiaalseks turumajanduseks ja et säilitada Euroopa sotsiaalne mudel.

    2. Majandus- ja rahaliidu tugevdamine ei tähenda üksnes selle ülesehituse lõpuleviimist, vaid ka diferentseeritud, majanduskasvu soodustavate ja usaldusväärsete fiskaalpoliitikate elluviimist. Pidades täielikult kinni stabiilsuse ja kasvu paktist, võib pakti ennetavate meetmete osas kasutada täielikult ELi olemasoleva fiskaalraamistiku pakutavaid võimalusi, et vajadus tulutoovate avaliku sektori investeeringute järele oleks tasakaalus fiskaaldistsipliini eesmärkidega.

    3. Pärast vahearuande esitamist 2012. aasta oktoobris on Euroopa Ülemkogu eesistuja tihedas koostöös komisjoni presidendi, Euroopa Keskpanga presidendi ja eurorühma esimehega koostanud konkreetse ja tähtajalise tegevuskava tõelise majandus- ja rahaliidu saavutamiseks. Euroopa Ülemkogu võtab teadmiseks komisjoni koostatud tegevuskava, milles esitatakse asjakohaste küsimuste põhjalik analüüs koos hinnanguga nende õiguslikele aspektidele. Samuti võtab ülemkogu teadmiseks Euroopa Parlamendi panuse. Euroopa Ülemkogu määrab kindlaks järgmised sammud majandus- ja rahaliidu väljakujundamise protsessis, mis tugineb euroala liikmesriikide suuremale integreeritusele ja tugevamale solidaarsusele.

    4. Majandus- ja rahaliidu väljakujundamise protsess põhineb ELi institutsioonilisel ja õigusraamistikul. See on ühisraha mittekasutavate liikmesriikide jaoks avatud ja läbipaistev. Kogu protsessi käigus austatakse täielikult ühtse turu terviklikkust, sealhulgas erinevates esitatavates seadusandlikes ettepanekutes. Samavõrra oluline on tagada võrdsed võimalused ühtses järelevalvemehhanismis osalevatele ja mitteosalevatele liikmesriikidele.

    5. Viivitamatuks prioriteediks on kujundada välja ja rakendada tugevam majanduse juhtimise raamistik, sealhulgas majanduse juhtimise pakett, majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping ning teine majanduse juhtimise pakett. Pärast otsustavat edasiminekut teise majanduse juhtimise paketi põhielementide osas kutsub Euroopa Ülemkogu kaasseadusandjaid üles paketi kiiresti vastu võtma.

    6. Samavõrra kiiresti tuleb liikuda integreerituma finantsraamistiku suunas, mis aitab taastada normaalse laenuandmise, parandada konkurentsivõimet ja aitab vajalikul määral kohandada meie riikide majandust.

    7. Ühtne järelevalvemehhanism on oluline kvalitatiivne samm integreeritud finantsraamistiku suunas. Euroopa Ülemkogu tervitab nõukogus 13. detsembril saavutatud kokkulepet ja kutsub kaasseadusandjaid üles jõudma kiiresti kokkuleppele, nii et võimaldada see võimalikult kiiresti rakendada. Ülemkogu kordab taas, kui tähtsad on pankade kapitalinõuete uued eeskirjad (kapitalinõuete direktiiv ja määrus), mis on esmane prioriteet ühtse reeglistiku väljatöötamise jaoks, ning kutsub kõiki pooli üles tegema tööd nende kokkuleppimiseks ja kiireks vastuvõtmiseks.

    8. Euroopa Ülemkogu kutsub kaasseadusandjaid tungivalt üles jõudma pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ning hoiuste tagamise skeemi direktiivis kokkuleppele enne 2013. aasta juunit; nõukogu võiks saavutada kokkuleppe 2013. aasta märtsi lõpuks. Kui need direktiivid on vastu võetud, peaksid liikmesriigid need esmajärjekorras rakendama.

    9. Euroopa Ülemkogu jääb ootama, et komisjon esitab kiiresti järelmeetmed ELi pangandussektori struktuuri käsitleva kõrgetasemelise eksperdirühma ettepanekutele.

    10. On ülimalt oluline murda pankade ja riikide vaheline nõiaring. Tulenevalt 2012. aasta juunis euroala tippkohtumisel tehtud avaldusest ja Euroopa Ülemkogu 2012. aasta oktoobri järeldustest tuleks võimalikult kiiresti 2013. aasta esimesel poolel leppida kokku tegevusraamistikus, sealhulgas varasemast päritud probleemse vara määratluses, nii et ajaks, mil toimiv ühtne järelevalvemehhanism on kehtestatud, saab Euroopa stabiilsusmehhanism korralist otsust järgides võimaluse pankasid otse rekapitaliseerida. Seda tehakse täielikus kooskõlas ühtse turuga.

    11. Olukorras, kus pangandusjärelevalve antakse tulemuslikult üle ühtsele järelevalvemehhanismile, osutub vajalikuks ühise kriisilahendusmehhanismi olemasolu, kellel on vajalikud volitused tagamaks, et iga osaleva liikmesriigi panga kriisi saaks lahendada asjakohaste vahenditega. Seetõttu tuleks kiirendada tööd pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi ja hoiuste tagamise skeemi direktiivi ettepanekutega, et need saaks võtta vastu kooskõlas punktiga 8. Nendes küsimustes on tähtis tagada õiglane tasakaal päritoluriikide ja vastuvõtvate riikide vahel. Komisjon esitab 2013. aasta jooksul ettepaneku ühtses järelevalvemehhanismis osalevate liikmesriikide ühtse kriisilahendusmehhanismi kohta, mille kaasseadusandjad vaatavad läbi esmajärjekorras, kavatsusega võtta see vastu praeguse parlamendi koosseisu ametiaja jooksul. See peaks kindlustama finantsstabiilsuse ja tagama tulemusliku raamistiku finantseerimisasutuste kriiside lahendamiseks, kaitstes samas maksumaksjaid pangakriiside kontekstis, Ühtne kriisilahendusmehhanism peaks tuginema finantssektori enda panustel ja sisaldama asjakohaseid ja tõhusaid kaitsemeetmeid. Need kaitsemeetmed peaksid olema keskpikas perioodis fiskaalselt neutraalsed, tagades, et avaliku sektori abi saadakse tagasi finantssektorile kehtestatud tagantjärele kogutavate tasude kaudu.

    12. Et majandus- ja rahaliit tagaks majanduskasvu, konkurentsivõime ülemaailmses kontekstis ja tööhõive ELis ja eriti euroalal, tuleb täiendavalt analüüsida mitmeid muid olulisi majanduspoliitika koordineerimise ja euroala majanduspoliitika suunistega seotud küsimusi, sealhulgas meetmeid, mille eesmärk on edendada ühtse turu süvendamist ja kaitsta selle terviklikkust. Selleks esitab Euroopa Ülemkogu eesistuja tihedas koostöös komisjoni presidendiga ja pärast liikmesriikidega konsulteerimist 2013. aasta juunikuu Euroopa Ülemkogule võimalikud meetmed ja tähtajalise tegevuskava järgmiste küsimuste kohta:

a) siseriiklike reformide koordineerimine: osalevaid liikmesriike kutsutakse üles tagama kooskõlas majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikliga 11, et kõik nende kavandatavad peamised majanduspoliitika reformid arutatakse eelnevalt läbi ja vajadusel koordineeritakse omavahel. Niisugune koordineerimine hõlmab ELi institutsioone, nagu sel puhul nõuab ELi õigus. Komisjon on teatanud oma kavatsusest esitada ettepanek raamistiku kohta olulisemate majanduspoliitika reformide eelnevaks koordineerimiseks Euroopa poolaasta raames;

b) majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde, sealhulgas sotsiaalne dialoog;

c) konkurentsivõime ja majanduskasvu edendamiseks vastastikku kokkulepitud lepingute teostatavus ja tingimused: individuaalsed lepinguliste suhete süsteemid ELi institutsioonidega peaksid suurendama omalust ja tulemuslikkust. Niisugused lepinguliste suhete süsteemid peaksid olema diferentseeritud olenevalt iga liikmesriigi konkreetsest olukorrast. Nendega hõlmataks kõik euroala liikmesriigid, kuid ka euroalavälised riigid võivad otsustada seada sisse sarnased süsteemid;

d) solidaarsusmehhanismid, mis võivad tugevdada nende liikmesriikide jõupingutusi, kes sõlmivad niisugused konkurentsivõimet ja majanduskasvu edendavad lepingulised suhted.

    13. Euroala juhtimist tuleks täiendavalt parandada, tuginedes majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule ning võttes arvesse 26. oktoobri 2011. aasta euroala tippkohtumisel tehtud avaldust. Euroala riigipäid ja valitsusjuhte kutsutakse üles võtma 2013. aasta märtsi kohtumisel vastu oma kohtumiste kodukorra, pidades täielikult kinni majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikli 12 lõikest 3.

    14. Kogu protsessi vältel jääb üldiseks eesmärgiks tagada demokraatlik legitiimsus ja vastutus sellel tasandil, millel otsuseid langetatakse ja ellu viiakse. Iga uue sammuga majanduse juhtimise tugevdamiseks peavad kaasnema täiendavad meetmed suurema legitiimsuse ja vastutuse tagamiseks. Riiklikul tasandil nõuaks fiskaal- ja majanduspoliitika raamistike edasine integreerimine, et liikmesriigid tagaksid oma parlamendi asjakohase kaasamise. Poliitikakujundamise edasise integreerimise ja pädevuste suurema ühendamisega peab kaasnema Euroopa Parlamendi samavõrra suurem osalemine. Uued mehhanismid riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise koostöö taseme suurendamiseks, mis on kooskõlas stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu artikliga 13 ning aluslepingutele lisatud protokolliga nr 1, saavad anda panuse sellesse protsessi. Euroopa Parlament ja riikide parlamendid määravad koos kindlaks oma esindajate konverentsi korralduse ja edendamise, et arutada majandus- ja rahaliiduga seotud küsimusi.

Iga-aastane majanduskasvu analüüs

    15. Euroopa Ülemkogu kiidab komisjoni iga-aastase majanduskasvu analüüsi õigeaegse esitamise eest, mis käivitab 2013. aasta Euroopa poolaasta. Ülemkogu nõustub, et liikmesriikide ja Euroopa tasandi pingutused 2013. aastal peaksid endiselt keskenduma 2012. aasta märtsis kokkulepitud viiele prioriteedile:

    – diferentseeritud ja majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise jätkamine,

    – tavapärase laenude andmise taastamine majanduses,

    – majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine,

    – võitlus töötuse ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning

    – avaliku halduse moderniseerimine.

    16. Nõukogu analüüsib iga-aastase majanduskasvu paketti põhjalikumalt kooskõlas järgmise eesistujariigi esitatud tegevuskavaga ja 2012. aasta Euroopa poolaastast saadud õppetunde käsitlevas eesistujariigi aruandes esitatud soovitusi järgides, eesmärgiga esitada oma seisukohad 2013. aasta märtsi Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogu lepib seejärel kokku liikmesriikide stabiilsus- ja lähenemisprogrammide ja riiklike reformikavade jaoks ning ELi juhtalgatuste rakendamiseks vajalikes suunistes Komisjonil palutakse lisada oma järgmisesse iga-aastasesse majanduskasvu analüüsi hinnang tööturu ja tooteturu toimimise kohta, et edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu.

    17. Ühtse turu väljakujundamine saab anda suure panuse majanduskasvu ja töökohtade loomisesse ning see on üks põhielemente, kuidas EL reageerib finants-, majandus- ja sotsiaalkriisile. Euroopa Ülemkogu tegi ülevaate ühtse turu akti I prioriteetsetest ettepanekutest ning tervitas osalevate liikmesriikide vahel ühtse patendi osas saavutatud kokkulepet, samuti kokkulepet vaidluste kohtuvälise lahendamise ja tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise suhtes. Ülemkogu kutsub kaasseadusandjaid üles jõudma ühtse turu akti I veel lõpetamata toimikutes kokkuleppele nii kiiresti kui võimalik. Eelkõige tuleks kiirendada tööd seoses kutsekvalifikatsioonide, riigihangete, töötajate lähetamise ning e‑allkirja ja e-identimisega. Ühtse turu akti II osas kutsub Euroopa Ülemkogu komisjoni üles esitama kõik peamised ettepanekud 2013. aasta kevadeks. Ülemkogu kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles seadma need ettepanekud kõige olulisemaks prioriteediks, eesmärgiga võtta need vastu hiljemalt praeguse parlamendi koosseisu ametiaja lõpuks. Samuti on oluline võtta kiiresti meetmeid kooskõlas teenuste direktiivi rakendamist ja ühtse turu juhtimist käsitlevate komisjoni teatistega. Euroopa Ülemkogu jälgib ka edaspidi hoolikalt kõiki ühtse turu ettepanekutega seotud edusamme.

    18. Euroopa Ülemkogu kutsub üles vaatama kiiresti läbi komisjoni teatise aruka reguleerimise kohta ning jääb ootama esimese VKEde tulemustabeli avaldamist. Euroopa Ülemkogu tervitab komisjoni ettepanekuid, mis käsitlevad regulatiivse koormuse vähendamist ja nende määruste kõrvalejätmist, mis ei ole enam otstarbekad arukat reguleerimist käsitleva komisjoni üldise lähenemisviisi suhtes. Ülemkogu jääb ootama konkreetseid edusamme ja vastavat aruannet 2013. aasta märtsi kohtumiseks.

    19. Tuletades meelde riigipeade ja valitsusjuhtide 2012. aasta jaanuari avaldust ja oma märtsi, juuni ja oktoobri kohtumiste järeldusi, tunnustab Euroopa Ülemkogu aasta jooksul tehtud edusamme noorte tööhõivet käsitleva tervikliku ELi lähenemisviisi väljatöötamise suunas. Ülemkogu kutsub nõukogu üles kaaluma viivitamata noorte tööhõivepaketi ettepanekuid, eelkõige eesmärgiga võtta vastu soovitus noortegarantii kohta 2013. aasta alguses, võttes samas arvesse riikide olukordi ja vajadusi. Ülemkogu kutsub komisjoni üles viima kiiresti lõpule töö praktika kvaliteediraamistikuga, looma õpipoisiõppe liidu ning esitama uue EURESe määruse ettepaneku. Ülemkogu, liikmesriigid ja komisjon peaksid kiiresti tagama järelmeetmete võtmise komisjoni teatisele „Hariduse ümbermõtestamine”.

II. MUUD KÜSIMUSED

Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika

    20. Euroopa Ülemkogu tuletab meelde oma 2008. aasta detsembri järeldusi ning märgib, et nüüdisaegses muutuvas maailmas eeldatakse Euroopa Liidult suurema vastutuse võtmist rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest, et tagada oma kodanike julgeolek ja oma huvide edendamine.

    21. Sellega seoses on Euroopa Ülemkogu jätkuvalt pühendunud sellele, et muuta ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP), mis kujutab endast ELi käegakatsutavat panust rahvusvahelisse kriisiohjamisse, veelgi tulemuslikumaks. EL täidab tähtsat rolli nii oma naabruses kui ka ülemaailmselt. Euroopa Ülemkogu tuletab meelde, et ÜJKP missioonid ja operatsioonid on oluline osa ELi terviklikust lähenemisviisist kriisipiirkondades, nagu Lääne‑Balkani riigid, Aafrika Sarv, Lähis-Ida, Sahel, Afganistan ja Lõuna-Kaukaasia, ning on jätkuvalt pühendunud suurendama nende missioonide ja operatsioonide toimimise tõhusust ja tulemuslikkust. Ülemkogu tuletab samuti meelde, et ÜJKP missioone ja operatsioone tuleks viia läbi tihedas koostöös muude asjaomaste rahvusvaheliste osalejatega, nagu ÜRO, NATO, OSCE ja Aafrika Liit, ning partnerriikidega vastavalt igast konkreetsest olukorrast tulenevale vajadusele. Sellega seoses on eriti oluline tõhustada koostööd huvitatud partneritega ELi naabruses.

    22. Euroopa Ülemkogu rõhutab, et julgeolekualaste kohustuste täitmiseks peavad ELi liikmesriigid olema valmis looma tulevikule orienteeritud võimeid, sealhulgas nii tsiviil- kui ka kaitsevaldkonnas. Euroopa Ülemkogu rõhutab, et praegused rahalised piirangud on toonud esile vajaduse kiiresti tugevdada Euroopa koostööd eesmärgiga arendada sõjalisi võimeid ja kõrvaldada olulised puudujäägid, sealhulgas hiljutiste operatsioonide käigus tuvastatud puudujäägid. Ülemkogu toonitab ka seda, et selline koostöö võib tuua kasu tööhõivele, majanduskasvule, innovatsioonile ja tööstusalasele konkurentsivõimele Euroopa Liidus.

    23. Euroopa Ülemkogu kutsub üles kõrget esindajat, kes tegutseks eelkõige Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Kaitseagentuuri kaudu, ja komisjoni, kes kõik tegutsevad kooskõlas oma vastavate kohustustega ja teevad vajaduse korral tihedalt koostööd, töötama välja uusi ettepanekuid ja meetmeid, et tugevdada ÜJKPd ja parandada vajalike tsiviil- ja sõjaliste võimete kättesaadavust, ning esitama selliste algatuste kohta aruande hiljemalt 2013. aasta septembriks, pidades silmas Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembri kohtumist. Liikmesriigid kaasatakse tihedalt kogu sellesse protsessi.

    24. Selleks toob Euroopa Ülemkogu muu hulgas esile järgmised küsimused.

ÜJKP tulemuslikkuse, nähtavuse ja mõju suurendamine, tehes selleks järgmist:

  1. arendades edasi terviklikku lähenemisviisi konfliktide ennetamisele, kriisiohjamisele ja stabiliseerimisele, sealhulgas arendades esilekerkivatele julgeolekuprobleemidele reageerimise suutlikkust;

  2. tugevdades ELi suutlikkust mobiliseerida õiged tsiviil- ja sõjalised võimed ning õige personal kiiresti ja tõhusalt kogu kriisiohjamistegevuse ulatuses.

Kaitsevõimete arendamise kiirendamine, tehes selleks järgmist:

  1. määrates kindlaks praegused liigsused ja võimete puudujäägid ning seades Euroopa tsiviil- ja sõjaliste võimetega seonduvad tulevased vajadused tähtsuse järjekorda;

  2. hõlbustades süstemaatilisemat ja pikaajalisemat Euroopa kaitsekoostööd, sealhulgas sõjaliste võimete ühiskasutuse kaudu; ning sellega seoses kaaludes süstemaatiliselt koostöö tegemist liikmesriikide siseriikliku kaitseplaneerimise algetappidest peale;

  3. soodustades kahepoolsete, allpiirkondlike, Euroopa ja mitmepoolsete algatuste, sealhulgas ELi nn ühiskasutuse ja NATO nn aruka kaitse vahelist sünergiat.

Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine, tehes selleks järgmist:

  1. arendades välja integreerituma, jätkusuutlikuma, innovaatilisema ja konkurentsivõimelisema Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi;

  2. luues suurema sünergia vastavalt tsiviil- ja sõjalise valdkonna teadus- ja arendustegevuse vahel; edendades hästi toimivat kaitseturgu, mis on avatud VKEdele ja mis saab kasu nende antavast panusest, eelkõige riigihankeid käsitleva direktiivi ja kaitseotstarbeliste toodete ELi sisest vedu käsitleva direktiivi tõhusa rakendamise kaudu.

    25. Euroopa Ülemkogu vaatab 2013. aasta detsembris läbi nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, hindab olukorda ning annab ülemkogu eesistuja soovituste alusel suunised, sealhulgas seab prioriteedid ja ajakavad, eesmärgiga tagada Euroopa julgeolekualaste kohustuste täitmisele suunatud ELi jõupingutuste tulemuslikkus.

Piirkonnastrateegiad

    26. Tuletades meelde oma 2011. aasta juuni järeldusi ning võttes arvesse nõukogu
    13. aprilli 2011. aasta järeldustes ette nähtud makropiirkondlike strateegiate hindamist, jääb Euroopa Ülemkogu ootama, et komisjon esitab enne 2014. aasta lõppu uue Aadria mere ja Joonia mere piirkonda käsitleva ELi strateegia. Ülemkogu kutsub samuti üles viima kiiresti ellu ELi Läänemere piirkonna läbivaadatud strateegia. Selleks et tõhustada koostööd naaberriikidega, innustab Euroopa Ülemkogu nõukogu võtma lisameetmeid, et kasutada täiel määral põhjamõõdet ja selle partnerlusi.

Laienemine ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess

    27. Euroopa Ülemkogu kiidab heaks ja kinnitab nõukogu poolt 11. detsembril vastu võetud järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta.

Süüria

    28. Euroopa Ülemkogu kohutab üha halvenev olukord Süürias. Ülemkogu kinnitab nõukogu poolt 10. detsembril vastu võetud järeldused. Euroopa Ülemkogu tervitab samuti
    12. detsembril 2012 Marrakešis toimunud Süüria Rahva Sõprade Grupi neljanda ministritasandi kohtumise tulemusi. Euroopa Ülemkogu teeb välisasjade nõukogule ülesandeks uurida kõiki võimalusi, kuidas toetada ja aidata opositsiooni ning võimaldada suuremat toetust tsiviilisikute kaitsele. Euroopa Ülemkogu kordab oma seisukohta, et Süürias on vajalik poliitiline üleminek tuleviku suunas ilma president Assadi ja tema ebaseadusliku režiimita. Me toetame tulevikku, mis on demokraatlik ja kaasav ning kus toetatakse täielikult inimõigusi ja vähemuste õigusi. Euroopa Ülemkogu käsitleb olukorda Süürias ka edaspidi esmatähtsa küsimusena.


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site