Navigation path

Left navigation

Additional tools

EUROOPA ÜLEMKOGU 16.–17. DETSEMBER 2010 JÄRELDUSED

European Council - DOC/11/1   04/02/2011

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO GA

D/11/1

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

COMMISSION EUROPÉENNE

SECRETARIAT GENERAL

Bruxelles, le 4 février 2011

TEXTE ET

CONSEIL EUROPEEN – BRUXELLES
04 février 2011
CONCLUSIONS DE LA PRÉSIDENCE

_________________

Delegatsioonidele esitatakse Euroopa Ülemkogu (4. veebruar 2011) järeldused.

________________________

    1. Peale viivitamatu tegutsemise, mis on vajalik majandus- ja finantskriisi kõige põletavamate väljakutsetega toimetulekuks, on oluline jätkata tugeva aluse ehitamist jätkusuutliku ja töökohti loova majanduskasvu jaoks. See on möödunud aasta juunis vastu võetud töökohtade loomise ja majanduskasvu Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärk. Täna keskendus Euroopa Ülemkogu kahele sektorile – energeetika ja innovatsioon – mis on Euroopa tulevase majanduskasvu ja jõukuse jaoks võtmetähtsusega. Ülemkogu leppis kokku mitmes prioriteetses meetmes, mille rakendamine aitab oluliselt edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist ning parandada Euroopa konkurentsivõimet.

    I. ENERGEETIKA

    2. Ohutu, kindel, säästev ja taskukohane energia, mis aitab suurendada Euroopa konkurentsivõimet, on endiselt Euroopa prioriteet. Sellele eesmärgile lisaväärtuse andmiseks saab ja tuleb tegutseda ELi tasandil. Aastate jooksul on ELi energiapoliitika põhisuundadega tehtud palju tööd, sealhulgas seatud kaugeleulatuvad energia- ja kliimaeesmärgid ning võetud vastu terviklik õigusaktide pakett nende eesmärkide toetamiseks. Euroopa Ülemkogu rõhutas oma tänasel kohtumisel ELi pühendumust saavutada need eesmärgid mitmete tegevusele suunatud järelduste kaudu, mis on toodud allpool.

    3. EL vajab täielikult toimivat, ühendatud ja integreeritud energia siseturgu. Seepärast peavad liikmesriigid kiiresti ja täielikult rakendama energia siseturu alased õigusaktid, pidades täielikult kinni kokkulepitud tähtaegadest. Nõukogu ja Euroopa Parlamenti kutsutakse üles töötama selle nimel, et võtta peatselt vastu komisjoni ettepanek energiaturu integreeritust ja läbipaistvust käsitleva määruse kohta.

    4. Siseturg tuleks täielikult välja kujundada 2014. aastaks, et võimaldada gaasi- ja elektrienergia vaba liikumist. Eelkõige on selleks vaja, et siseriiklikud reguleerivad asutused ja põhivõrguettevõtjad hoogustavad koostöös Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga tööd turgude liitmise ja suunistega ning kõikides Euroopas võrkudes kohaldatavate võrgueeskirjade väljatöötamisega. Liikmesriike koos Euroopa standardiorganisatsioonide ja asjaomase tööstusharuga kutsutakse üles kiirendama tööd, eesmärgiga võtta vastu elektrisõidukite laadimissüsteemide tehnilised normatiivid 2011. aasta keskpaigaks ning arukate võrkude ja arvestite normatiivid 2012. aasta lõpuks. Komisjon annab energia siseturu toimimisest regulaarselt aru, pöörates erilist tähelepanu tarbijatele, sealhulgas kõige haavatavamatele tarbijatele, kooskõlas nõukogu 3. detsembri 2010. aasta järeldustega.

    5. Kooskõlas energiainfrastruktuuri käsitlevas komisjoni teatises kindlaksmääratud prioriteetidega tuleb Euroopa energiainfrastruktuuri moderniseerimiseks ja laiendamiseks ning võrkude piiriüleseks ühendamiseks teha väga suuri jõupingutusi. See on oluline tagamaks, et liikmesriikide vaheline solidaarsus muutuks toimivaks, et oleks võimalik kasutada alternatiivseid tarne- ja transiidikanaleid ja energiaallikaid ning et arendataks edasi taastuvaid energiaallikaid, nii et need suudaksid konkureerida traditsiooniliste energiaallikatega. Oluline on lihtsustada ja tõhustada uue infrastruktuuri ehitamiseks vajalikke loamenetlusi, austades samas siseriiklikku pädevust ja siseriiklikke menetlusi. Euroopa Ülemkogu jääb ootama komisjonilt vastava ettepaneku esitamist. Erinevad liikmesriikide algatused turgude ja energiavõrkude integreerimiseks piirkondlikul tasandil ning komisjoni teatises märgitud algatused aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele ja väärivad toetust. Ükski ELi liikmesriik ei tohiks pärast 2015. aastat jääda eraldatuks Euroopa gaasi- ja elektrivõrkudest ega tunda muret selle pärast, et tema energiajulgeolekut ohustab asjakohaste ühenduste puudumine.

    6. Suurema osa infrastruktuuri investeeringute rahastamiskuludest peab kandma turg ning kulutused kaetakse tasude abil. Väga tähtis on edendada investeerimist soodustavat reguleerivat raamistikku. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et tasud kehtestataks läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning rahastamisvajadustega kooskõlas oleval tasemel, ning asjakohasele kulude eraldamisele piiriülestele investeeringutele, suurendades konkurentsi ja konkurentsivõimet ning võttes arvesse mõju tarbijatele. Mõned projektid, mis on küll õigustatud varustuskindluse või solidaarsuse seisukohast, kuid mis ei ole turupõhise rahastamise jaoks piisavalt atraktiivsed, võivad vajada erasektori rahastamise võimendamiseks siiski piiratud mahus avaliku sektori rahastamist. Sellised projektid tuleks valida selgete ja läbipaistvate kriteeriumide põhjal. Komisjonil palutakse anda nõukogule 2011. aasta juuniks aru tõenäoliselt vajatavate investeeringusummade kohta ning teha ettepanekuid selle kohta, kuidas täita rahastamisvajadusi ja tegeleda infrastruktuuri investeerimisel esinevate takistustega.

    7. Veelgi suurema varustuskindluse tagamiseks tuleks käsitleda Euroopa potentsiaali seoses traditsiooniliste ja mittetraditsiooniliste (kildagaas ja põlevkivi) fossiilkütuste säästva puurimise ja kaevandamisega.

    8. Investeerimine energiatõhususse parandab konkurentsivõimet ning toetab energiavarustuse kindlust ja keskkonnasõbralikkust väikeste kulutustega. Euroopa Ülemkogu poolt 2010. aasta juunis 2020. aastaks seatud 20 % energiatõhususe eesmärk, mille saavutamise suunas praegu ei liiguta, tuleb täita. See nõuab otsustavat tegutsemist, et kasutada ära märkimisväärne potentsiaal energia suuremaks kokkuhoiuks seoses hoonete, transpordivahendite, toodete ja tootmisprotsessidega. Alates 1. jaanuarist 2012 peaksid kõik liikmesriigid lisama ELi peamise eesmärgiga kooskõlas olevad energiatõhususe standardid asjakohaste üldkasutatavate hoonete ja avalike teenuste riigihangetesse. Nõukogu kutsutakse üles nõuetekohaselt analüüsima komisjoni esitatavat ettepanekut uue energiatõhususe kava kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikumalt mitmeid kogu energia tarneahela poliitikaid ja meetmeid. Nõukogu vaatab ELi energiatõhususe eesmärgi täitmise läbi 2013. aastaks ja kaalub vajaduse korral lisameetmeid.

    9. Komisjoni kutsutakse üles tugevdama oma koostööd liikmesriikidega taastuvenergia direktiivi rakendamisel, eelkõige seoses sidusate siseriiklike toetuskavade ja koostöömehhanismidega.

    10. EL ja liikmesriigid edendavad investeerimist taastuvenergiasse ning ohutusse ja säästvasse vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ning keskenduvad Euroopa energiatehnoloogia strateegilises kavas kehtestatud tehnoloogiaprioriteetide elluviimisele. Komisjoni kutsutakse üles esitama uusi algatusi arukate võrkude, sealhulgas keskkonnasõbralike sõidukite väljaarendamisega seotud võrkude, energiasalvestite, säästvate biokütuste ja linnades energia kokkuhoiu võimaluste kohta.

    11. ELi ja liikmesriikide tegevust tuleb paremini koordineerida, et tagada järjepidevus ja sidusus ELi välissuhetes peamiste tootja-, transiidi- ja tarbijariikidega. Komisjonil palutakse esitada 2011. aasta juuniks teatis varustuskindluse ja rahvusvahelise koostöö kohta, mille eesmärgiks on veelgi tugevdada ELi välistegevuse järjepidevust ja sidusust energia valdkonnas. Liikmesriike kutsutakse üles teavitama komisjoni alates 1. jaanuarist 2012 kõigist uutest ja olemasolevatest kahepoolsetest energeetikaalastest lepingutest kolmandate riikidega; komisjon teeb selle teabe asjakohasel kujul kättesaadavaks kõikidele teistele liikmesriikidele, võttes arvesse vajadust kaitsta tundlikku äriteavet. Kõrget esindajat kutsutakse üles võtma oma töös energiajulgeoleku mõõdet täielikult arvesse. Samuti peaks energiajulgeolek olema täiel määral kajastatud ELi naabruspoliitikas.

    12. Kooskõlas aluslepingutega peaks EL tegema algatusi asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja arendama peamiste partneritega ja strateegiliste koridoride naabruses vastastikku kasutoovaid energiapartnerlusi, mis hõlmavad mitmesuguseid küsimusi, sealhulgas reguleerivat lähenemisviisi kõikides ühist huvi pakkuvates küsimustes, näiteks energiajulgeolek, ohutud ja säästvad vähese süsinikusisaldusega tehnoloogiad, energiatõhusus, investeerimiskeskkonna säilitamine ja kõrgeimate tuumaohutusstandardite edendamine. Euroopa Liit peaks innustama naaberriike võtma vastu liidu asjakohased energia siseturu eeskirjad, eelkõige laiendades ja süvendades energiaühenduse asutamislepingut ning edendades piirkondlikke koostööalgatusi. Euroopa 2020. aasta energiastrateegia raames tuleks samuti välja töötada meetmed, mis on vajalikud võrdsete tingimuste tagamiseks ELi energiatootjate ja väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda asuvate tootjate vahel. Euroopa peab mitmekesistama oma tarnekanaleid- ja allikaid. Komisjoni kutsutakse seepärast üles tegema jätkuvalt jõupingutusi, et hõlbustada suurte gaasikoguste transpordiks strateegiliste koridoride väljakujundamist, nagu näiteks lõunakoridor.

    13. Võimalikult kiiresti tuleks jätkata tööd selle nimel, et kujundada partnerlus- ja koostöölepingu järgse protsessi üle peetavate läbirääkimiste osana välja usaldusväärne, läbipaistev ja eeskirjadel põhinev partnerlus Venemaaga energiavaldkonnas ühist huvi pakkuvates küsimustes, pidades samuti silmas käimasolevat tööd seoses moderniseerimispartnerluse ja energiadialoogiga.

    14. EL teeb koostööd kolmandate riikidega, et käsitleda energiahindade volatiilsust, ning edendab seda tööd G20 raames.

    15. Euroopa Ülemkogu loodab, et arendatakse edasi vähese süsinikdioksiidiheitega majandusele ülemineku 2050. aasta strateegiat, millega nähakse ette raamistik pikaajaliseks tegevuseks energiasektoris ja sellega seotud sektorites. Selleks et saavutada IPCC hinnangul arenenud riikidele ettenähtud vajaliku heitkoguste vähendamise kontekstis ELi eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aastaga 2050. aastaks 80–95 %, nagu lepiti kokku 2009. aasta oktoobris, läheb vaja energiasüsteemide revolutsiooni, mis peab algama kohe. Piisavat tähelepanu tuleks pöörata sellele, et määrata kindlaks vaheetapid 2050. aasta eesmärgi suunas liikumisel. Euroopa Ülemkogu jätkab arengu regulaarselt jälgimist.

    II. INNOVATSIOON

    16. Investeerimine haridusse, teadustegevusse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni on oluline majanduskasvu soodustav tegur ning uuenduslikud ideed, mida saab muuta uuteks turustatavateks toodeteks ja teenusteks, aitavad tekitada majanduskasvu ja kvaliteetseid töökohti. Euroopa Ülemkogu kutsus üles rakendama strateegilist ja ühtset lähenemisviisi, et hoogustada innovatsiooni ja kasutada täiel määral Euroopa intellektuaalset kapitali, mis tooks kasu kodanikele, ettevõtetele – eelkõige VKEdele – ja teadlastele. Euroopa Ülemkogu jälgib selle töö edenemist Euroopa 2020. aasta strateegia järelmeetmete raames.

    17. Sellega seoses võttis Euroopa Ülemkogu teadmiseks suundumused ja arengud, mida kajastab komisjoni praegune innovatsioonitegevuse tulemustabel. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles töötama kiiresti välja ühtse integreeritud näitaja, mis võimaldaks paremini jälgida innovatsiooni valdkonnas tehtavaid edusamme. Euroopa Ülemkogu jälgib ka edaspidi eespool nimetatud küsimustega seotud töö edenemist.

    18. Innovatsioon aitab tulla toime kõige olulisemate ühiskondlike väljakutsetega, millega me silmitsi seisame. Ühiskonnale kasu toovate innovatiivsete lahenduste kiirema turulejõudmise tagamiseks tuleb kasutada Euroopa ekspertteadmisi ja ressursse ühtsel viisil ning edendada ELi ja liikmesriikide vahelist koostoimet. Tuleks välja töötada ühised programmid. Sellega seoses on oluliseks sammuks täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitleva innovatsioonipartnerluse katseprojekti käivitamine. Nii pikaajaliste kui ka igal aastal kindlaks määratavate konkreetsete eesmärkide saavutamiseks on vaja nõukogupoolset regulaarset järelevalvet. Nõukogu võtab vastu vajalikud poliitilised otsused tulevaste innovatsioonipartnerluste kohta enne nende käivitamist.

    19. Euroopa vajab talentide ja investeeringute ligimeelitamiseks ühtset teadusruumi. Seetõttu tuleb olemasolevad puudused kiiresti kõrvaldada ja Euroopa teadusruumi loomine 2014. aastaks lõpule viia, et tekiks tõeline teadmiste, teadustegevuse ja innovatsiooni ühisturg. Eelkõige tuleks teha jõupingutusi selleks, et parandada teadlaste liikuvus- ja karjäärivõimalusi, magistrantide ja doktorantide liikuvust ning suurendada Euroopa atraktiivsust välisriikide teadlaste jaoks. Lisaks tuleks paremini levitada teavet avaliku sektori rahastatava teadus- ja arendustegevuse kohta, austades samal ajal intellektuaalomandi õigusi – eelkõige luues ELi rahastatavat teadus- ja arendustegevust käsitleva andmekogu, mis oleks ühendatud siseriiklikul tasandil rahastatavaid teadus- ja arendustegevuse programme käsitlevate samalaadsete andmekogudega.

    20. Tuleks soodustada erasektori investeeringuid innovatiivsetesse toodetesse ja teenustesse, eelkõige raamtingimuste parandamise kaudu. Sellega seoses palutakse komisjonil:

     esitada ettepanekud, mille eesmärk on kiirendada, lihtsustada ja ajakohastada standardimismenetlusi ning eelkõige võimaldada muuta tööstuse poolt väljatöötatud standardid teatavatel tingimustel Euroopa standarditeks;

     anda juhiseid riigihankeid käsitlevate direktiivide kohaldamise kohta; üldisemalt peaksid riigihanked olema paremini suunatud suurema nõudluse loomisele innovatiivsete toodete ja teenuste järele;

    viia 2011. aasta jooksul läbi asjaomaste riigiabi raamistike vaheläbivaatamine;

     uurida võimalusi intellektuaalomandi õiguste väärtustamise vahendi loomiseks Euroopa tasandil, eelkõige selleks, et hõlbustada VKEde juurdepääsu teadmusturule, ning esitada selle kohta nõukogule aruanne 2011. aasta lõpuks.

    21. Komisjonil palutakse teha kiiresti edusamme digitaalmajanduse võtmetähtsusega valdkondades, et tagada digitaalse ühtse turu loomine 2015. aastaks, sealhulgas edendama ja kaitsma loovust, arendama e-kaubandust ning parandama avaliku sektori asutuste antava teabe kättesaadavust.

    22. Tuleks teha igakülgseid jõupingutusi riskikapitali piiriülest toimimist tõkestavate õiguslike ja halduslike takistuste kõrvaldamiseks. Komisjonil palutakse esitada 2011. aasta lõpuks ettepanekud järgmiste küsimuste kohta:

     kogu ELi hõlmava, Euroopa Investeerimisfondile ja muudele asjakohastele finantseerimisasutustele tugineva ja riikide turukorraldajaid kaasava riskikapitalisüsteemi loomine;

     riskijagamisrahastu mahu suurendamine;

     ning kuidas saaks kõige paremini täita kiiresti kasvavate innovatiivsete ettevõtete vajadusi turupõhise lähenemisviisi abil. Sellega seoses palutakse komisjonil samuti analüüsida väikettevõtjate innovatiivse teadustegevuse programmi (Small Business Innovation Research Scheme) loomise teostatavust.

    23. Liikmesriigid peaksid eelarve konsolideerimisel pidama esmatähtsaks jätkusuutlikku majanduskasvu toetavate kulutuste tegemist sellistes valdkondades nagu teadustegevus ja innovatsioon, haridus ja energeetika.

    24. Selliste jõupingutustega peaksid kaasnema liikmesriikide teadustegevuse ja innovatsioonisüsteemide tõhususe suurendamisele suunatud selged reformimeetmed. Siseriiklikul tasandil tuletavad liikmesriigid meelde oma valmisolekut suunata vähemalt 50 % heitkogustega kauplemise süsteemist saadud tulust kliimateemaliste meetmete, sealhulgas innovatiivsete projektide rahastamisse. Liikmesriigid peaksid ka parandama olemasolevate struktuurifondide kasutamist teadus- ja innovatsiooniprojektide jaoks.

    25. On ülimalt oluline lihtsustada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisele suunatud ELi vahendeid, et hõlbustada nende kasutuselevõtmist parimate teadlaste ja kõige innovatiivsemate ettevõtete poolt – selleks on eelkõige vaja, et asjaomased institutsioonid jõuaksid kokkuleppele uue tasakaalu leidmises usalduse ja kontrollimise vahel ning riskide võtmise ja riskide vältimise vahel. Komisjonil palutakse esitada sellekohased ettepanekud aasta lõpuks, tagades sealjuures, et kõik erinevad teadustegevuse ja innovatsiooni rahastamisvahendid toimiksid koos ühises strateegilises raamistikus. Tuleks uurida võimalusi selliste rahastamismehhanismide väljatöötamiseks, mille abil on võimalik rahastada teadustegevuse ja innovatsiooni arendamise seisukohalt tähtsaid üleeuroopalisi suurprojekte. Eriti oluline on parandada avaliku sektori kulutuste tõhusust siseriiklikul ja ELi tasandil. Sellega seoses tuleks võtta aasta lõpuks vastu lihtsustatud finantsmäärus, et tagada tõhusad mehhanismid ELi poliitikate elluviimiseks.

    III. MAJANDUSE OLUKORD

    26. Euroopa Ülemkogu analüüsis majanduse olukorda ja märkis, et majanduse üldine väljavaade on paranemas, kuigi esineb veel olulisi probleeme. Ülemkogu leppis kokku enne Euroopa Ülemkogu märtsi kohtumist võetavates sammudes.

    27. Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu üles jõudma märtsis üldisele kokkuleppele komisjoni majanduse juhtimist käsitlevate seadusandlike ettepanekute suhtes, tagades rakkerühma soovituste täieliku elluviimise, et saavutada juuni lõpuks Euroopa Parlamendiga lõplik kokkulepe. See võimaldab tugevdada stabiilsuse ja kasvu pakti ning rakendada uut makromajanduslikku raamistikku.

    28. Ülemkogu kutsus Euroopa Pangandusjärelevalvet ja muid asjakohaseid asutusi üles viima läbi põhjalikke stressiteste ning kutsus liikmesriike üles tagama ELi riigiabi eeskirjadele vastavalt selliste konkreetsete kavade kehtestamise, millega käsitleda pankasid, mis on stressitestide käigus näidanud üles haavatavust.

    29. Euroopa poolaasta raames ja komisjoni esitatud iga-aastase majanduskasvu analüüsi põhjal määrab märtsis kohtuv Euroopa Ülemkogu kindlaks struktuurireformide ja eelarve konsolideerimise prioriteedid stabiilsus- või lähenemisprogrammide järgmiseks etapiks ning prioriteedid ELi pädevusvaldkondade, sealhulgas ühtse turu jaoks. Sellest tulenevalt ja lähtuvalt Euroopa 2020. aasta strateegia koondsuunistest palutakse liikmesriikidel esitada aprillis oma riiklikud reformikavad ning samuti stabiilsus- või lähenemisprogrammid.

    30. Märtsis kohtuv Euroopa Ülemkogu võtab samuti vastu lõpliku otsuse aluslepingu piiratud määral muutmise kohta, et luua Euroopa stabiilsusmehhanism.

    31. Euroopa Ülemkogu tervitas käesolevatele järeldustele lisatud euroala riigipeade ja valitsusjuhtide ning ELi institutsioonide avaldust.

IV. VÄLISSUHTED

32. Euroopa Ülemkogu võttis vastu avalduse Egiptuse ja asjaomase piirkonna kohta (II lisa).

33. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Vahemere piirkonnas toimuvad arengud muudavad veelgi pakilisemaks vajaduse austada varasemaid rahulepinguid ning teha kiiresti edusamme
Lähis-Ida rahuprotsessis. Ülemkogu väljendas ootust, et 5. veebruaril 2011 Münchenis toimuval neliku kohtumisel antakse märkimisväärne panus sellesse protsessi.

34. Euroopa Ülemkogu kinnitas välisasjade nõukogu 31. jaanuaril vastu võetud järeldused Valgevene kohta, sealhulgas otsuse piiravate meetmete kehtestamise kohta. Euroopa Liit kordab taas oma kindlat pühendumust tugevdada oma sidemeid Valgevene kodanikuühiskonnaga. Euroopa Liit järgib jätkuvalt kriitilise lähenemisviisi poliitikat, kasutades selleks muu hulgas dialoogi ja idapartnerlust, mis sõltub demokraatia põhimõtete, õigusriigi ja inimõiguste austamisest. Välisasjade nõukogu analüüsib olukorda Valgevenes regulaarselt ning on valmis vastavalt vajadusele kaaluma täiendavaid sihipäraseid meetmeid kõigis valdkondades.

________________________

I LISA

EUROALA RIIGIPEADE JA VALITSUSJUHTIDE NING ELI INSTITUTSIOONIDE AVALDUS

Tulenevalt oma 2010. aasta detsembri avaldusest ning rõhutades oma valmisolekut teha kõik vajalik euroala kui terviku stabiilsuse tagamiseks, vaatasid euroala riigipead ja valitsusjuhid ning ELi institutsioonid läbi edusammud, mida on tehtud tervikliku strateegia rakendamisel, mille eesmärk on säilitada finantsstabiilsus ja tagada, et euroala väljuks kriisist endisest tugevamana.

Kõnealune strateegia sisaldab seadusandlikku paketti majanduse juhtimise, stressitestide ja finantssektori tervendamise kohta ning Euroopa poolaasta rakendamist. Lisaks leppisid nad kokku järgmistes sammudes, mis on osaks märtsis lõplikult vastu võetavast üldisest paketist:

 Kreekat ja Iirimaad käsitlevate olemasolevate programmide jätkuvalt edukas elluviimine;

komisjoni poolt koostöös EKPga tehtav hindamine euroala liikmesriikide poolt eelarvepositsioonide ja kasvuväljavaadete tugevdamiseks võetud meetmete rakendamisel tehtud edusammude kohta;

 eurorühma konkreetsed ettepanekud Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi tugevdamiseks, et tagada piisava toetuse andmiseks vajalik tõhusus;

 Euroopa stabiilsusmehhanismi tegevuspõhimõtete lõplik kinnitamine eurorühma eesistuja juhtimisel kooskõlas detsembris kokku lepitud volitustega.

Majanduse juhtimise uuele raamistikule tuginedes võtavad riigipead ja valitsusjuhid edasisi samme, mille abil saavutada euroala majanduspoliitika koordineerimise uus kvaliteet, et parandada konkurentsivõimet, saavutades seeläbi suurema lähenemise taseme ilma ühtset turgu kahjustamata. Koordineerimises kutsutakse osalema ka euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike. Euroopa Ülemkogu eesistuja alustab euroala riigipeade ja valitsusjuhtidega konsultatsioonide pidamist ning annab selle kohta aru, määratledes kooskõlas aluslepinguga konkreetsed edasised sammud. Selleks teeb ülemkogu tihedat koostööd Euroopa Komisjoni presidendiga. Eesistuja tagab, et sellesse protsessi kaasatakse asjast huvitatud euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid.

_____________________

II LISA

AVALDUS EGIPTUSE JA ASJAOMASE PIIRKONNA KOHTA

Euroopa Ülemkogu jälgib sügava murega olukorra halvenemist Egiptuses. Ülemkogu mõistis teravalt hukka vägivalla ning vägivalla kasutajad ja sellele õhutajad. Ülemkogu rõhutas kõikide kodanike õigust avaldada vabalt ja rahumeelselt meelt õiguskaitseasutuste asjakohase kaitse all. Kõik teabe vaba liikumise takistamise katsed, sealhulgas ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu suunatud rünnakud ja nende hirmutamine, on vastuvõetamatud.

Euroopa Ülemkogu kutsus Egiptuse võime üles vastama Egiptuse rahva püüdlustele poliitilise reformi, mitte repressioonidega. Kõik osapooled peaksid ilmutama vaoshoitust ja vältima edasist vägivalda ning alustama kavakohast üleminekut laiapõhjalise valitsuse moodustamisele. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et see üleminekuprotsess peab algama kohe. ELi ja Egiptuse suhted peavad põhinema assotsieerimislepingus sätestatud põhimõtetel ja võetud kohustustel.

Euroopa Ülemkogu tervitas asjaolu, et Tuneesia ja Egiptuse rahvas väljendab rahumeelselt ja väärikalt oma õiguspäraseid, demokraatlikke, majanduslikke ja sotsiaalseid püüdlusi, mis on kooskõlas nii Euroopa Liidus kui kogu maailmas edendavate väärtustega. Euroopa Ülemkogu rõhutas, et kodanike demokraatlikele püüdlustele tuleks reageerida dialoogi ja poliitilise reformiga, austades täiel määral inimõigusi ja põhivabadusi, ning vabade ja ausate valimistega. Ülemkogu kutsus kõiki osapooli üles alustama selleks sisulist dialoogi.

Euroopa Liit on kindlalt otsustanud täielikult toetada demokraatlikule valitsemistavale, pluralismile, parematele majandusliku jõukuse võimalustele ja sotsiaalsele kaasatusele üleminekut ning suuremat piirkondlikku stabiilsust. Euroopa Ülemkogu on pühendunud uue partnerluse loomisele, mis hõlmab tõhusamat toetust tulevikus nendele riikidele, kes püüdlevad poliitiliste ja majanduslike reformide suunas, sealhulgas Euroopa naabruspoliitika ja Vahemere Liidu kaudu.

Sellega seoses Euroopa Ülemkogu:

     palus kõrgel esindajal edastada meie sõnumi tema eelseisval visiidil Tuneesiasse ja Egiptusesse;

     kutsus kõrget esindajat üles töötama selle partnerluse raames välja meetmete paketi, mille eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu toetust ülemineku- ja ümberkorraldusprotsessi jaoks (demokraatlike institutsioonide tugevdamine, demokraatliku valitsemistava ja sotsiaalse õigluse edendamine ning abi vabade ja ausate valimiste läbiviimise ettevalmistamiseks), ning siduma Euroopa naabruspoliitika ja Vahemere Liidu tugevamalt nende eesmärkidega; ja

     kutsus kõrget esindajat ja komisjoni üles kiiresti kohandama Euroopa Liidu vahendeid, tegema kättesaadavaks humanitaarabi ning pakkuma välja meetmeid ja projekte piirkonnas koostöö, kaubavahetuse ja investeeringute soodustamiseks, eesmärgiga edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut, sealhulgas andma Tuneesiale nn edasijõudnud riigi staatuse.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website