Navigation path

Left navigation

Additional tools

D/10/3

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED
COMMISSION EUROPÉENNE

Bruxelles, le 16 septembre 2010

TEXTE ET

CONSEIL EUROPEEN – BRUXELLES
16 septembre 2010
CONCLUSIONS DE LA PRÉSIDENCE

_________________

EUROOPA ÜLEMKOGU

Brüssel, 16. september 2010

(OR. en)

EUCO 21/10

CO EUR 16

CONCL 3

SAATEMÄRKUSED

Saatja:

Nõukogu peasekretariaat

Saaja:

Delegatsioonid

Teema:

EUROOPA ÜLEMKOGU

16. SEPTEMBER 2010

JÄRELDUSED

Delegatsioonidele edastatakse Euroopa Ülemkogu (16. september 2010) järeldused.

________________________

Euroopa Ülemkogu arutas, kuidas anda uus hoog liidu välissuhetele, kasutades täielikult ära Lissaboni lepinguga antud võimalusi. Euroopa Ülemkogu nõustus, et Euroopa peab edendama oma huve ja väärtusi senisest tõhusamalt ning vastastikkuse põhimõtte ja hüvangu alusel. Esimese sammuna kehtestas Euroopa Ülemkogu üldised suunised seoses eelseisvatel nädalatel ja kuudel asetleidvate oluliste sündmustega. Samuti tegi Euroopa Ülemkogu otsuse seoses mitme konkreetse meetmega, millega üldisemalt suurendatakse liidu välispoliitika tõhusust. Nõukogu võttis teadmiseks majanduse juhtimise töökonna tehtud edusammud.

I. SUHTED STRATEEGILISTE PARTNERITEGA

Muutuv maailm: väljakutse ELile

1. Euroopale esitavad väljakutseid maailmas asetleidvad kiired muutused, mis nõuavad ühist rahvusvahelist reageerimist. Hiljutine majandus- ja finantskriis tõendas veenvalt, millises ulatuses sõltub eurooplaste heaolu, julgeolek ja elukvaliteet välistest arengutest. Rahvusvahelises keskkonnas on oluliseks uueks arenguks uute osapoolte esilekerkimine, kellel on omad seisukohad ja huvid.

2. Euroopa Liit peab olema tõhus ülemaailmne partner, kes on valmis jagama vastutust ülemaailmse julgeoleku eest ning võtma juhtrolli seoses ühistele probleemidele ühise reageeringu väljatöötamisega. Tugev majandus ja sisemine ühtsus suurendab liidu võimet edendada maailmas oma mõjuvõimu oma. Euroopa Liit saab tugineda oma kindlatele veendumustele seoses tõhusa mitmepoolsusega, eelkõige ÜRO rolli osas, üldiste väärtuste ja avatud maailmamajandusega ning ta saab kasutada ainulaadseid vahendeid. Euroopa Liit on suurim abiandja abivajavatele riikidele, maailma suurim kaubandusjõud ning on välja töötanud ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika, mida toetavad kriisiohjamise vahendid, mida tuleks täiendavalt tugevdada. Samuti etendab Euroopa Liit märkimisväärselt suurt stabiliseerivat rolli oma naabruses. Euroopa Liit on taganud stabiilsuse Lääne-Balkani riikides, eelkõige kõnealusele piirkonnale antud väljavaadete kaudu ühineda ELiga; Euroopa Ülemkogu pöördub nimetatud teema juurde tagasi oma järgmisel kohtumisel.

3. Lissaboni lepingu kohaselt ja Euroopa julgeolekustrateegia järgimise tulemusel tegutsevad Euroopa Liit ja selle liikmesriigid strateegilisemalt, mis võimaldab rahvusvaheliselt välja tuua Euroopa tõelist kaalu. Selleks tuleb selgesõnaliselt määratleda Euroopa Liidu strateegilised huvid ja praegused eesmärgid ning analüüsida keskendatult vahendeid nende tõhusamaks saavutamiseks. Euroopa Ülemkogu kutsub üles parandama kooskõlas aluslepingute sätetega Euroopa Liidu ja riiklike tasandite vahelist koostoimet, tõhustama institutsionaalsete osalejate vahelist koordineerimist, paremini integreerima kõiki asjakohaseid vahendeid ja poliitikaid ning tõhusamalt kasutama tippkohtumisi kolmandate riikidega, nagu see on üksikasjalikumalt toodud esile I lisas.

4. ELi strateegilised partnerlused maailmas võtmerollis olevate osapooltega on kasulikud vahendid Euroopa eesmärkide ja huvide saavutamiseks. Kõnealused partnerlused toimivad üksnes juhul, kui nad on kahesuunalised, põhinevad vastastikusel huvil ja kasul ning selle tunnistamisel, et kõigil osapooltel on nii õigused kui kohustused. Tärkava turumajandusega riikide täielik osalemine rahvusvahelises süsteemis peaks võimaldama jagada kõnealusest süsteemist tulenevat kasu ja vastutust tasakaalustatult ja võrdselt. Sellega seoses on keskseks eesmärgiks strateegiliste partneritega toimuva kaubanduse tõhustamine, mis aitab elavdada majandust ja luua töökohti. Me peame astuma konkreetseid samme, et tagada ambitsioonikad vabakaubanduslepingud, parandada Euroopa ettevõtete juurdepääsu turule ning süvendada regulatiivset koostööd peamiste kaubanduspartneritega.

Suunised eelseisvateks üritusteks

5. Järgnevatel nädalatel peab Euroopa Liit mitmeid olulisi rahvusvahelisi kohtumisi. Euroopa Ülemkogu kehtestab esialgsed suunised seoses kõnealuste kohtumistega. Tulevikus käsitleb Euroopa Ülemkogu välissuhteid korrapäraselt, et kehtestada enne võtmetähtsusega sündmusi strateegilised suunised, eelkõige et määratleda põhisõnumid meie eesmärkide ja nende saavutamise mooduste kohta. Selleks on vaja, et Euroopa Ülemkogu annaks selgesõnalisi strateegilisi suuniseid, toetudes kõrge esindaja ja nõukogu tõhusale ettevalmistustööle.

6. Oktoobris toimuvad tippkohtumised Hiina ja Korea Vabariigiga ning Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM), millele hiljem järgneb tippkohtumine Indiaga. Kõnealused kohtumised on hea võimalus teha koostööd maailma väga dünaamilise piirkonna peamiste partneritega. Päevakorras on sellised küsimused nagu osapoolte ülesanded, et saavutada jätkusuutlik taastumine majanduskriisist ning leida ülemaailmsed lahendused ühistele väljakutsetele. Konkreetseid meetmeid tuleks võtta Euroopa ja Aasia vahelise koostöö prioriteetsetes valdkondades: kliimamuutuste alane koostöö, sealhulgas heitkoguste tegeliku ja tõendatava vähendamise soodustamine ning taastuvate energiaallikate ja energiatõhususe vallas tehtav töö; pakilised julgeolekuküsimused, näiteks tuumarelva leviku tõkestamine, terrorism, küberjulgeolek ja piraatlus; koostöö piirkondlikes küsimustes, nagu Iraan ja Põhja-Koera, ning ülemaailmsetes küsimustes, nagu ränne, energeetika ja juurdepääs toorainetele; arengupoliitika alane koostöö ning hea valitsemistava, tööalaste standardite ja inimõiguste ning inimestevaheliste kontaktide edendamine.

Pidades eelkõige silmas ELi ja Hiina tippkohtumist, peaks Euroopa Liit püüdma aktiivselt taotleda oma strateegilisi huvisid, mille hulka kuuluvad kahepoolse kaubanduse edendamine, parem juurdepääs kaupade ja teenuste turule ning paremad investeerimistingimused; intellektuaalomandi õiguste kaitse ning riigihanketurgude avamine; tugevam distsipliin ekspordisubsiidiumide vallas ning vahetuskursipoliitika alane dialoog.

7. Järgnevatel kuudel leiavad aset mitmed teised olulised välissündmused, mida Euroopa Ülemkogu peab käsitlema.

a. Sŏulis toimuv G20 tippkohtumine võimaldab vaadata läbi maailmamajanduse elavdamise ja G20 liikmete poolt võetud kohustused. Eelkõige võimaldab see liidul rõhutada tähtsust säilitada finantsreformi läbiviimise hoogu; sellega seoses tugevdab ELi positsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu vaheline hiljutine kokkulepe finantsturgude järelevalve paketi osas ning õigusliku raamistiku reform, mis viiakse lõpule 2011. aasta lõpuks. G20 tippkohtumine peaks samuti andma selge signaali vajadusest viia lõpule WTO Doha arengukava läbirääkimised ja rakendada raamistikku kindla, püsiva ja tasakaalustatud majanduskasvu tagamiseks. Euroopa Ülemkogu arutab oma 2010. aasta oktoobris toimuval kohtumisel üksikasjalikke ettevalmistusi Sŏulis toimuvaks tippkohtumiseks ja määrab kindlaks liidu seisukoha. Paljudele meie ees seisvatele probleemidele ühise reageeringu kujundamiseks on jätkuvalt olulisteks foorumiteks G8 ja G20, millele EL peab andma koordineeritud seisukohtade kaudu aktiivse panuse. Seetõttu tervitab Euroopa Ülemkogu G8 ja G20 järgmise, 2011. aasta eesistuja Prantsusmaa püüdlusi kasutada sel eesmärgil.

b. Transatlantilised suhted põhinevad ühistel väärtustel ning on rahvusvahelise süsteemi keskseks elemendiks. Praegune olukord nõuab nendele suhetele uue hoo andmist ning täiendavat analüüsi moodustest, millega luuakse tõeline partnerlus, mis tugineb mõlema poole tugevatele külgedele ja eripäradele. 2010. aasta novembris toimuv tippkohtumine president Obamaga annab selles osas märkimisväärseid võimalusi ning nõuab hoolikaid ettevalmistusi. Euroopa Ülemkogu 2010. aasta oktoobris toimuval kohtumisel lepitakse kokku peamised poliitilised sõnumid, mida Euroopa Liidu esindajad sellel tähtsal tippkohtumisel edastavad. Tuginedes vastastikuste huvide ja asjaomaste panuste heale mõistmisele, peaks transatlantiline partnerlus keskenduma meie majandussuhete potentsiaalse kasu maksimumini viimisele, tihedama koostöö tegemisele peamistes rahvusvahelistes küsimustes ning ülemaailmsete majandus- ja julgeolekuprobleemide ühiseks lahendamiseks. Sellega seoses kutsutakse kõrget esindajat esitama ettepanekuid, kuidas täiendavalt tugevdada ELi ja NATO koostööd kriisiohjamise valdkonnas vastavalt ÜRO põhikirjale ja asjakohastele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele. Seda tuleks teha teineteist vastastikku tugevdades ja austades mõlema poole sõltumatust otsuste tegemisel, võttes aluseks ELi poolt NATOle 2010. aasta veebruaris edastatud soovitused konkreetsete meetmete kohta.

c. Euroopa Ülemkogu teeb oktoobrikuisel kohtumisel kokkuvõtte Cancunis toimuva kliimamuutuste konverentsi ettevalmistustest ning kiidab heaks ELi seisukoha. Cancunis toimuv konverents peaks olema rahvusvaheliste kliimaläbirääkimiste vahepealne etapp, mille käigus lepitakse kokku kõigi osalejate konkreetsed ülesanded, et säilitada hoog ning võimaldada ambitsioonika ja lõpliku kokkuleppe saavutamine.

d. Eelseisev arutelu Euroopa naabruspoliitika rakendamise üle annab võimaluse süvendada suhteid liidu idanaabritega, kasutades idapartnerlust, ja samuti lõunanaabritega. Idapartnerluse raames käivitatud projektide sujuv rakendamine aitab levitada ELi väärtusi ning edendab asjaomaste riikide õiguslikku, majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist ELile. Vahemere Liidu teine tippkohtumine annab õigeaegse võimaluse tugevdada Euroopa ja Vahemere piirkonna koostööd ning toetada Lähis-Ida rahuprotsessi osapoolte otseläbirääkimiste taastumist.

e. ELi ja Aafrika suhted on viimastel aastatel saanud uue hoo. Suhete täiendavale tugevdamisele peaksid kaasa aitama ELi ja Lõuna-Aafrika tippkohtumine 28. septembril 2010 ning ELi ja Aafrika tippkohtumine 29.–30. novembril 2010. ELi ja Aafrika ühisstrateegia raames jätkab EL partnerluses Aafrika riikidega majandusarengu, hea valitsemistava, läbipaistvuse ja vastutuse osas seatud eesmärkide täitmist.

f. 20.–22. septembril toimub New Yorgis ÜRO kõrgetasemeline täiskoguistung, kus käsitletakse aastatuhande arengueesmärke. Euroopa Liit on koos rahvusvahelise üldsuse partneritega kindlalt pühendunud aastatuhande arengueesmärkide ülemaailmsele täitmisele 2015. aastaks.

g. Novembris toimuvat tippkohtumist Ukrainaga ja detsembris toimuvat tippkohtumist Venemaaga tuleks kasutada, et süvendada koostööd vastastikust kasu toovates valdkondades, et suurendada kõnealuse kahe partneriga suhete stabiilsust ja prognoositavust ning edendada inimõigusi.

Eelkõige peaks tippkohtumine Ukrainaga viima edasi läbirääkimisi assotsieerimislepingu, sealhulgas põhjaliku ja üldise vabakaubanduslepingu üle, ning tõstma esile ELi rolli selle tähtsa naabri majandus- ja demokraatiareformide elluviimisel.

Tippkohtumine Venemaaga annab võimaluse tõhustada koostööd selle riigiga ja eelkõige arutada Venemaa moderniseerimise kava. Koostööd tuleks edendada majandusküsimustes, nagu energia, investeeringud ja innovatsioon, julgeolekuküsimustes, sealhulgas külmutatud konfliktid, võitlus terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega, ning keskkonnaküsimustes, sealhulgas kliimamuutus.

Euroopa Ülemkogu tuleb oma oktoobrikuisel kohtumisel tagasi nendel tippkohtumistel edastatavate Euroopa Liidu põhisõnumite juurde, et tagada positiivne tulemus.

h. Tuginedes käesoleval aastal Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna partneritega toimunud edukale tippkohtumisele, on EL täis pühendumust jätkata selle piirkonna riikidega tihedat koostööd meie ees seisvatele ülemaailmsetele väljakutsetele reageerimisel.

* *

*

8. Pakistani areng ja stabiilsus on Euroopa Liidule strateegilise tähtsusega. Hävitavaid üleujutusi silmas pidades on Euroopa Liit ja selle liikmesriigid suurendanud kahe- ja mitmepoolset humanitaarabi. Euroopa Ülemkogu võttis vastu avalduse Pakistani kohta (II lisa).

9. Euroopa Liit jätkab aktiivset osalemist, sealhulgas neliku kaudu, selleks et toetada läbirääkimisi Iisraeli ja Palestiina Omavalitsuse vahel ning tagada kõnealuste läbirääkimiste edukus. Euroopa Ülemkogu võttis vastu avalduse Lähis-Ida rahuprotsessi kohta (III lisa).

II. MAJANDUSE JUHTIMISE TÖÖKOND

10. Majanduse juhtimise töökonna eesistuja vahearuande põhjal tervitab Euroopa Ülemkogu tehtud olulisi edusamme, eelkõige Euroopa poolaasta osas, uue makromajandusliku tasandi järelevalveraamistiku väljatöötamist, millega saab õigeaegselt jälgida ja parandada jätkusuutmatuid konkurentsivõime erinevusi ja tasakaalustamatusi, ning riiklike fiskaalraamistike tugevdamist.

11. Euroopa Ülemkogu rõhutab vajadust säilitada Euroopa majanduse juhtimise reformi hoogu ning ootab, et majanduse juhtimise töökond esitab Euroopa Ülemkogu 2010. aasta oktoobris toimuval kohtumisel oma lõpparuande, mis hõlmab Euroopa Ülemkogu poolt 2010. aasta märtsis antud volituste kõiki aspekte ning milles esitatakse laiaulatuslik meetmetepakett, mis hakkab suunama õigusloomealast tegevust.

I LISA

SISEMISED PROTSEDUURIREEGLID

EUROOPA LIIDU VÄLISPOLIITIKA PARANDAMISEKS

a) Analüüsides konkreetseid meetmeid Euroopa Liidu välispoliitika toimimise üldisemaks parandamiseks, kutsub Euroopa Ülemkogu kasutama terviklikumat lähenemisviisi, millega tagatakse, et kõiki asjakohaseid ELi ja siseriiklikke vahendeid ja poliitikaid kasutatakse täielikult ja järjekindlalt ning kooskõlas aluslepingute sätetega, et toetada Euroopa Liidu strateegilisi huvisid. Tippkohtumiste ja rahvusvaheliste sündmuste ettevalmistamisel tuleb täielikult arvesse võtta tähtsust, mida suhetes partneritega ja mitmepoolsel tasandil etendavad sellised küsimused, nagu kliimamuutused, energiapoliitika, kaubandus, areng või justiits- ja siseküsimused, sealhulgas ränne ja viisapoliitika. Sellega seoses peaks Euroopa Liit täiendavalt suurendama oma sise- ja välispoliitika vahelist sidusust ja vastastikust täiendavust. Täiendavalt tuleks arendada poliitiliste arutelude korraldamist aegsasti enne tippkohtumisi, pöörates erilist tähelepanu prioriteetide seadmisele ning konkreetsete ülesannete jagamisele.

b) Arendada tuleb koostoimet, mis valitseb Euroopa Liidu välissuhete ning liikmesriikide ja kolmandate riikide kahepoolsete suhete vahel, nii et Euroopa Liidu ja liikmesriigi tasandil võetud meetmed vajaduse korral täiendaksid ja tugevdaksid üksteist. Aktiivsemalt ja korrapärasemalt tuleks vahetada teavet ning pidada konsultatsioone seoses vastavatel tasanditel toimunud arengutega, võttes aluseks ELi ja liikmesriikide ning peamiste strateegiliste partnerite vaheliste tippkohtumiste ajakava.

c) Tihedalt ja korrapäraselt tuleb koordineerida Euroopa Liidu välispoliitika määratlemises ja rakendamises osalevate institutsionaalsete osalejate tegevust, misläbi tagatakse, et ELi esindajad saavad kaitsta järjekindlaid seisukohti seoses kõikide liidu strateegiliste huvide ja eesmärkidega.

d) Mitmepoolsete tippkohtumiste ettevalmistamisel on Euroopa Liidu tasandil tehtud olulisi edusamme, eelkõige eesistuja ja komisjoni presidendi vahel saavutatud kokkulepet ELi esindamise kohta G8 ja G20 struktuurides. Euroopa Ülemkogu kutsub neid jätkama tööd, et parandada mooduseid, mida kasutades Euroopa Liit esitab oma seisukohti kõnealustel foorumitel.

e) Euroopa Liit vajab selget ülevaadet konkreetsetest küsimustest, mis tulenevad suhetest üksikute partnerriikidega. Euroopa Liit peab välja töötama keskpika perioodi planeerimise, millega kehtestatakse eesmärgid igaks tippkohtumiseks, keskendudes kahele või kolmele põhiküsimusele. Seetõttu palub Euroopa Ülemkogu kõrget esindajat, kooskõlas komisjoniga ning välisasjade nõukoguga, hinnata suhete väljavaateid kõigi strateegiliste partneritega ning eelkõige määratleda meie huvid ja nende saavutamise võimalikud moodused. Kõrgel esindajal palutakse nimetatud töö kohta esitada esimene eduaruanne 2010. aasta detsembris toimuvale Euroopa Ülemkogule. Sellega seoses tuleks analüüsida nende tippkohtumiste toimumise sagedust, vormi ja tulemusi ning tippkohtumised peavad olema rohkem suunatud ELi eesmärkide saavutamisele. Euroopa Ülemkogu kutsub oma eesistujat koostöös komisjoni presidendi ja kõrge esindajaga tegema kõiki vajalikke algatusi protsessi parandamiseks.

f) Euroopa välisteenistus on oluline vahend toetamaks jõupingutusi Euroopa Liidu välispoliitika tõhustamiseks. Teenistuste tasemel toetab ta kõrge esindaja juhtimisel Euroopa Ülemkogu, nõukogu ja komisjoni seoses vajaliku strateegilise ülevaate ja koordineerimisega, et tagada Euroopa Liidu välistegevuse sidusus tervikuna.

_____________________

II LISA

Avaldus Pakistani kohta

1. Euroopa Ülemkogu on šokeeritud Pakistani üleujutuste laastavast mõjust, mis jätab inimesed kogu riigis ilma elatusvahenditest ja hävitab nende kogukondi. See on enneolematu ulatusega katastroof Pakistani ajaloos. Kulutused humanitaarabile ja negatiivne mõju Pakistani niigi nõrgale majandusele on tohutud. Kriisi tõsidus tingib viivitamatu ja mastaapse reageerimise vajaduse. Samuti tuleb arvesse võtta Pakistani arengu, julgeoleku ja stabiilsuse strateegilist tähtsust piirkonnas. Pärast juunikuus toimunud ELi-Pakistani teist tippkohtumist kordab Euroopa Ülemkogu taas oma kavatsust tõhustada koostööd poliitilistes küsimustes. Stabiilne, demokraatlik ja jõukas Pakistan on keskse tähtsusega, et tegeleda selliste globaalsete küsimustega nagu võitlus terrorismiga, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja narkootikumidevastane võitlus. Hea valitsemistava on samuti tähtis, et tagada riigis kiire ülesehitustöö.

2. Euroopa Ülemkogu tuletab meelde hiljutisi jõupingutusi, mis EL (liikmesriigid ja komisjon) on võtnud kriisile reageerimiseks, eelkõige märkimisväärses ulatuses humanitaarabi andmist. Ülemkogu tunnistab vajadust jätkata Pakistani toetamist, et olukorda kiiresti leevendada, ning anda taastamis- ja ülesehitamistööks pikemaajalist abi.

3. Selleks otsustab Euroopa Ülemkogu volitada ministreid leppima kiiresti kokku laiaulatuslikus lühikese, keskmise ja pika tähtajaga meetmete paketis, mis aitab Pakistanil katastroofist kosuda ja toetab arengut tulevikus. Pakett peaks hõlmama märkimisväärset täiendavat humanitaar- ja arenguabi ning ambitsioonikaid kaubandusmeetmeid, mis on majanduse elavdamise ja majanduskasvu jaoks väga olulised. Sellega seoses rõhutab Euroopa Ülemkogu oma kindlat pühendumust anda erakorraliselt Pakistanile suurem juurdepääs ELi turule, vähendades selleks kiiresti ja piiratud tähtajaks Pakistanist imporditavate olulisemate toodete tollimaksu kooskõlas WTO eeskirjadega (ja rakendades seda vähendamist niipea kui võimalik), ning lubab aidata Pakistanil täita 2014. aastaks üldiste soodustuste süsteemi (GSP+) tingimusi, eeldusel et Pakistan järgib vajalikke kriteeriume. Komisjonil palutakse uurida võimalusi koos WTO partneritega ja esitada lõplikult välja töötatud ettepanek oktoobrikuu jooksul, võttes arvesse ELi tööstuse tundlikke aspekte.

III LISA

Avaldus Lähis-Ida rahuprotsessi kohta

Euroopa Liit tervitab 2. septembril 2010 Washingtonis Iisraeli ja Palestiina omavalitsuse vaheliste otseste läbirääkimiste käivitamist ning tunnustab Iisraeli, Palestiina omavalitsuse ja USA ning samuti neliku liikmete ja Araabia partnerite asjakohaseid jõupingutusi. Partnerite otsus pidada sisulisi kõnelusi on suur samm edasi õiglase, püsiva ja üldise rahu saavutamise suunas kõnealuses piirkonnas.

Tuletades meelde nõukogu 2009. aasta detsembri järeldusi Lähis-Ida rahuprotsessi kohta, rõhutas Euroopa Liit, et kõikide lõpliku staatuse küsimuste üle peetavate läbirääkimiste tulemuseks peaks olema kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mis hõlmab rahus ja turvaliselt kõrvuti eksisteerivat Iisraeli ja Palestiina riiki, mis on sõltumatu, demokraatlik, terviklik ja elujõuline.

Sellega seoses peab Euroopa Liit hädavajalikuks, et mõlemad osapooled säilitavad rahu ja vaoshoituse ning hoiduvad tegevusest, mis võiks negatiivselt mõjutada läbirääkimiste kulgu. Euroopa Liit kutsub mõlemaid osapooli pidama kinni varem võetud kohustustest ja looma soodsa keskkonna eduka tulemuse saavutamiseks. Euroopa Liit tuletab meelde, et rahvusvahelise õiguse kohaselt on asustused ebaseaduslikud ja kutsub üles pikendama Iisraeli väljakuulutatud moratooriumi. Euroopa Liit kutsub jätkuvalt üles lõpetama igasuguse vägivallategevuse, eelkõige raketi- ja terrorirünnakud.

Euroopa Liit teeb kõik jõupingutused koos neliku partnerite ja Araabia partneritega, et toetada USA juhtimisel tehtavaid jõupingutusi edukate läbirääkimiste pidamiseks, mille tulemusena saavutataks aasta jooksul raamkokkulepe, mis on Iisraeli ja Palestiina rahva ning kõnealuse piirkonna rahvaste ja rahvusvahelise üldsuse huvides. Euroopa Liit on Palestiina toetajate esirinnas ning on mõlema osapoole ja nende naaberriikide oluline poliitiline ja majanduspartner. Sellega seoses rõhutab Euroopa Liit, et ta tegutseb muu hulgas neliku kaudu jätkuvalt aktiivselt läbirääkimiste eduka läbiviimise toetamises ja tagamises, ning kutsub kõrget esindajat jätkuvalt tagama Euroopa Liidu täielik osalemine käimasolevates jõupingutustes. Euroopa Liit rõhutab, et nelik peab jätkuvalt etendama olulist rolli rahuprotsessis. Euroopa Liit rõhutab, et ülimalt oluline on jätkata Palestiina riigi ülesehitamise protsessi, mille toetamist Euroopa Liit jätkab aktiivselt, sealhulgas Fayyadi kava rakendamise kaudu.

Tuletades meelde nõukogu 2010. aasta järeldusi Gaza kohta, rõhutab Euroopa Liit samuti, et rahu püsimiseks tuleb leida püsiv lahendus Gaza olukorrale. Euroopa Liit tervitab Iisraeli valitsuse poolt väljakuulutatud hiljutisi meetmeid kui olulist edasiminekut. Euroopa Liit kutsub üles rakendama meetmeid täielikult ja võtma lisameetmeid, et saavutada poliitika põhjalik muutmine, mis võimaldab Gaza ülesehitamist ja Gaza majanduse elavdamist. EL on pakkunud selle eesmärgi saavutamiseks oma abi. Euroopa Liit kutsub üles leidma lahenduse, mille puhul võetaks arvesse Iisraeli õigustatud julgeolekuvajadusi.

Euroopa liit tuletab meelde, et Lähis-Ida rahu peab olema üldine, ning kordab, et peab oluliseks Iisraeli ja Süüria ning Iisraeli ja Liibanoni vahelisi läbirääkimisi.


Side Bar