Navigation path

Left navigation

Additional tools

D/10/2

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED
COMMISSION EUROPÉENNE

TEXTE ET

CONSEIL EUROPEEN – BRUXELLES
17 juin 2010
CONCLUSIONS DE LA PRÉSIDENCE

_________________

EL on käsitlenud ülemaailmset finantskriisi ühise otsusekindlusega ning astunud vajalikud sammud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse kindlustamiseks. Eelkõige lepiti mais kokku Kreekale antavas toetuspaketis ning Euroopa finantsstabiilsusmehhanismis ja -vahendis, mis viimistleti lõplikult juunis. Me oleme pannud aluse palju paremale majanduse juhtimisele. Me oleme jätkuvalt pühendunud võtma kõiki vajalikke meetmeid, et juhtida oma majandus tagasi jätkusuutliku ja töökohti loova kasvu suunas.

Sel eesmärgil täna:

    võtame vastu meie uue tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020. aastal”. Tegemist on ühtse raamistikuga, mille alusel liit saab koondada kõik oma vahendid ja poliitikad ning liikmesriigid võtta tõhustatud koordineeritud meetmeid. Sellega toetatakse struktuurireformide läbiviimist. Nüüd tuleb keskenduda rakendamisele ning me suuname seda protsessi ja teostame selle üle järelevalvet. Me arutame lähikuudel täiendavalt, kuidas konkreetseid poliitikaid ELi kasvupotentsiaali avamiseks koondada, alustades innovatsiooni- ja energiapoliitikast;

    kinnitame taas meie ühist pühendumust tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus, sealhulgas eelarve konsolideerimise kavade kiirendamise kaudu, kui olukord seda nõuab;

    kinnitame oma kohustust tagada finantsstabiilsus, käsitledes finantsturgude reguleerimise ja järelevalve alaseid puudusi, nii ELi kui G20 tasandil. Me lepime kokku jätkata kiiresti tööd võtmetähtsusega seadusandlike meetmetega, et uued järelevalveasutused saaksid alustada tööd järgmise aasta alguses ning tagada, et EL saab Toronto tippkohtumisel võtta ambitsioonika seisukoha;

    nõustume täielikult pakilise vajadusega tugevdada meie majanduspoliitikate koordineerimist. Kiidame heaks esimesed suunised seoses stabiilsuse ja kasvu pakti, eelarve järelevalve ning laiema makromajandusliku järelevalvega. Me ootame töörühma lõpparuannet oktoobris.

I. UUS EUROOPA TÖÖHÕIVE JA MAJANDUSKASVU STRATEEGIA

Euroopa 2020. aasta strateegia viimistlemine ja elluviimine

1. Euroopa Ülemkogu viis täna lõpule töö Euroopa Liidu uue tööhõive ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia osas. Nimetatud strateegia aitab Euroopal kriisist taastuda ja sellest nii ELi siseselt kui rahvusvahelisel tasandil tugevamana välja tulla, suurendades konkurentsivõimet, tootlikkust, kasvupotentsiaali, sotsiaalset ühtekuuluvust ja majanduslikku lähenemist. Uus strateegia käsitleb väljakutset suunata poliitikad kriisiohjelt keskpika- ja pikaajaliste reformide juurutamisele, mis edendavad majanduskasvu ja tööhõivet ning tagavad riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, muu hulgas pensionisüsteemide reformi kaudu.

2. Liikmesriigid on pühendunud riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamisele ja eelarve-eesmärkide viivitamata saavutamisele. Liikmesriigid jätkavad eelarve konsolideerimist erinevas tempos, võttes arvesse nii eelarvega seonduvaid kui mitteseonduvaid ohte. Mitmed liikmesriigid on hiljuti tugevdanud ja kiirendanud eelarve konsolideerimist. Kõik liikmesriigid on vajaduse korral valmis võtma täiendavaid meetmeid eelarve konsolideerimise kiirendamiseks. Prioriteediks tuleks seada majanduskasvu soodustavad eelarve konsolideerimise strateegiad, mis keskenduvad peamiselt kulude piiramisele. Kasvupotentsiaali suurendamist tuleks pidada kõige tähtsamaks, et hõlbustada pikemas perspektiivis eelarve konsolideerimist.

3. Euroopa Ülemkogu kinnitab viis ELi peamist eesmärki (vt I lisa), mis on liikmesriikide ja liidu tegevust suunavateks ühisteks eesmärkideks tööhõive edendamisel, tingimuste parandamisel innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse jaoks, kliimamuutuste ja energeetika alaste eesmärkide saavutamisel, haridustaseme parandamisel ning sotsiaalse kaasatuse edendamisel, eelkõige vaesuse vähendamise kaudu. Ülemkogu nõustub nõukogus kokku lepitud arvnäitajate kehtestamisega hariduse ning sotsiaalse kaasatuse ja vaesuse jaoks. Ülemkogu annab oma poliitilise kinnituse majandus- ja tööhõivepoliitika koondsuunistele, mis võetakse ametlikult vastu pärast Euroopa Parlamendilt tööhõivepoliitika suuniseid käsitleva arvamuse saamist. Kõnealused suunised on jätkuvalt aluseks kõikidele riigipõhistele soovitustele, mida nõukogu võib liikmesriikidele anda. Kõnealused soovitused peavad olema täielikus kooskõlas vastavate aluslepingu sätete ja ELi eeskirjadega ning mitte muutma liikmesriikide pädevust, näiteks sellistes valdkondades nagu haridus.

4. Liikmesriigid peavad nüüd tegutsema, et need poliitikaprioriteedid siseriiklikul tasandil rakendada. Nad peaksid tihedas dialoogis komisjoniga ja vastavalt oma riiklikule otsustuskorrale viima kiiresti lõpule töö siseriiklike eesmärkidega, võttes arvesse oma suhtelist lähtepositsiooni ja riiklikke olusid. Nad peaksid ka tegema kindlaks peamised riiklikul tasandil majanduskasvu piiravad kitsaskohad ning näitama oma riiklikes reformikavades, kuidas nad kavatsevad neid käsitleda. Peamiste eesmärkide osas tehtud edusammud vaadatakse korrapäraselt läbi.

5. Kõik ühised poliitikad, sealhulgas ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika peavad toetama kõnealust strateegiat. Jätkusuutlik, tootlik ja konkurentsivõimeline põllumajandussektor annab olulise panuse uude strateegiasse, pidades silmas majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali maapiirkondades, tagades samas ausa konkurentsi. Euroopa Ülemkogu rõhutab, kui oluline on edendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning arendada infrastruktuuri, et aidata kaasa uue strateegia edule. Täielikult tuleks kasutada strateegia välismõõdet, eelkõige kaubandusstrateegia abil, mille komisjon aasta lõpuks esitab. Jõupingutuste abil tuleks püüda käsitleda ka ELi tasandil majanduskasvu piiravaid peamisi kitsaskohti, sealhulgas neid, mis on seotud siseturu toimimise ja infrastruktuuriga, samuti vajadust ühise energiapoliitika ja uue ambitsioonika tööstuspoliitika järele.

6. Eelkõige tuleb Euroopa ühtne turg viia ulatusliku algatuste kogumi kaudu uude etappi. Euroopa Ülemkogu tervitab Mario Monti esitatud aruannet uue ühtset turgu käsitleva strateegia kohta ning komisjoni kavatsust võtta sellega seoses järelmeetmeid, esitades konkreetseid ettepanekuid. Euroopa Ülemkogu käsitleb seda küsimust taas 2010. aasta detsembris.

7. Pärast seda, kui komisjon esitas esimese suurprojekti „Euroopa digitaalne tegevuskava”, kinnitab Euroopa Ülemkogu konkreetsetel ettepanekutel põhineva ambitsioonika tegevuskava kehtestamise ning kutsub kõiki institutsioone üles osalema selle täielikus rakendamises, sealhulgas täielikult toimiva digitaalse ühtse turu loomises aastaks 2015. Komisjonil palutakse 2011. aasta lõpuks esitada aruanne saavutatud edusammude kohta.

8. Euroopa Ülemkogu ootab teiste suurprojektide tutvustamist enne aasta lõppu.

Majanduse juhtimise tugevdamine

9. Kriis on paljastanud selged nõrkused meie majanduse juhtimises, eelkõige eelarve ja laiema makromajandusliku järelevalve valdkonnas. Majanduspoliitika tõhusam koordineerimine on seetõttu oluline ja esmane prioriteet.

10. Euroopa Ülemkogu tervitab majanduse juhtimise töökonna eesistuja eduaruannet ning kiidab heaks esimesed suunised.

11. Täielikult tuleb rakendada kehtivad eelarvedistsipliini käsitlevad eeskirjad. Nimetatud eeskirjade tugevdamise osas lepib Euroopa Ülemkogu kokku järgmistes suunistes:

    a) tõhustatakse nii stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavaid kui ka korrigeerivaid meetmeid ning keskpika perioodi eesmärkide saavutamiseks läbiviidava eelarve konsolideerimisprotsessiga seotakse sanktsioonid; need vaadatakse läbi, et tagada ühtne ja järkjärguline süsteem, millega tagatakse liikmesriikidele võrdsed võimalused; nõuetekohast tähelepanu pööratakse euroala liikmetest liikmesriikide konkreetsele olukorrale ja täielikult austatakse vastavaid aluslepingutest tulenevaid liikmesriikide kohustusi;

    b) eelarve järelevalve teostamise käigus pööratakse palju suuremat tähelepanu võla tasemele ja selle muutumisele ning üldisele jätkusuutlikkusele, nagu see algselt oli ette nähtud stabiilsuse ja kasvu paktiga;

    c) alates 2011. aastast esitatakse Euroopa poolaasta kontekstis komisjonile kevadel stabiilsus- ja lähenemisprogrammid järgmisteks aastateks, võttes arvesse riiklikke eelarvemenetlusi;

    d) tagatakse, et kõikide liikmesriikide siseriiklikud eelarve-eeskirjad ja keskpikad eelarveraamistikud on kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga; komisjon ja nõukogu peaksid hindama nende mõjusid;

    e) tagatakse statistiliste andmete kvaliteet, mis on usaldusväärse eelarvepoliitika ja eelarve järelevalve tagamiseks ülioluline; statistikaametid peaksid olema andmete esitamisel täiesti sõltumatud.

12. Makromajandusliku järelevalve osas lepib ülemkogu kokku järgmistes suunistes:

a) luuakse tulemustabel, mille abil saab paremini hinnata konkurentsivõime arengut ja tasakaalustamatust ning mis võimaldab varakult avastada jätkusuutmatuid või ohtlikke suundumusi;

b) luuakse tõhus järelevalveraamistik, mis kajastab euroala liikmesriikide konkreetset olukorda.

13. Euroopa Ülemkogu kutsub töökonda ja komisjoni kõnealuseid suuniseid kiirelt edasi arendama ja neid rakendama. Ülemkogu ootab, et töökond esitab ülemkogu 2010. aasta oktoobris toimuvale kohtumisele lõpparuande, mis hõlmab kogu selle mandaati.

Finantsteenuste reguleerimine

14. Euroopa finantssüsteemi usaldusväärsuse ja stabiilsuse taastamiseks vajalikud reformid tuleb kiirelt lõpule viia. Tagada tuleb pangandussektori vastupidavus ja läbipaistvus. Järgmistel kuudel on ülioluline teha edusamme. Euroopa Ülemkogu lepib kokku, et pangandusjärelevalve asutuste käimasolevate stressitestide tulemused avaldatakse hiljemalt juuli teises pooles. Komisjoni 2. juuni 2010. aasta teatises „Finantsteenuste reguleerimine jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks” esitatakse põhjalik loetelu algatustest, mis tuleb käivitada ja lõpule viia enne 2011. aasta lõppu. EL peab tõendama oma otsustavust luua turvalisem, usaldusväärsem, läbipaistvam ja suurema vastutusega finantssüsteem.

15. Eelkõige Euroopa Ülemkogu:

    a) kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles võtma kiiresti vastu finantsjärelevalvet käsitlevad õigusaktide ettepanekud, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kolm Euroopa järelevalveasutust saaksid 2011. aasta alguses tööd alustada;

    b) kutsub enne suve saavutama kokkulepet õigusakti ettepaneku osas, mis käsitleb alternatiivsete investeerimisfondide valitsejaid, ning kiirelt läbi vaatama komisjoni ettepanekut reitinguagentuuride ELi poolse järelevalve parandamise kohta;

    c) ootab komisjoni kavandatud ettepanekuid seoses tuletisinstrumentide turgude ning eelkõige lühikeseks müüki (sealhulgas katteta lühikeseks müüki) ja krediidiriski vahetustehinguid käsitlevate meetmete võtmisega.

16. Euroopa Ülemkogu lepib kokku, et liikmesriigid peaksid võtma kasutusele finantseerimisasutuste suhtes kehtestatavate tasude ja maksude süsteemid, et tagada koormuse õiglane jagamine ja kehtestada stiimulid süsteemse riski piiramiseks1. Sellised tasud või maksud peaksid olema osa usaldusväärsest kriisi lahendamise raamistikust. Kõnealuste tasude ja maksude põhiomaduste osas tuleb kiirelt teha täiendavat tööd ning hoolikalt tuleks analüüsida võrdsete tingimuste tagamisega seonduvaid küsimusi ja erinevate regulatiivsete meetmete kumulatiivset mõju. Euroopa Ülemkogu kutsub nõukogu ja komisjoni üles seda tööd jätkama ning esitama 2010. aasta oktoobris aruande.

II. G20 TORONTO TIPPKOHTUMINE

17. ELi poolne kriisile reageerimine peab jätkuvalt olema koordineeritud ülemaailmsel tasandil, et tagada meetmete sidusus rahvusvahelisel tasandil. Konkurentsivõime suurendamiseks, riigi rahanduse tugevdamiseks ja oma finantssektori reformimiseks võetavad meetmed võimaldavad liidul esitada eelseisval G20 tippkohtumisel tugeva seisukoha sarnaste rahvusvaheliste meetmete võtmiseks. EL peaks juhtima jõupingutusi finantseerimisasutuste suhtes kehtestatavate tasude ja maksude süsteemide alase ülemaailmse lähenemisviisi kehtestamiseks, eesmärgiga säilitada võrdsed võimalused ülemaailmsel tasandil, ning tugevalt kaitsma seda seisukohta koos oma G20 partneritega. Tuleks kaaluda ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamist ja jätkata sellega seotud tööd.

18. Pidades silmas Toronto tippkohtumist, kinnitab Euroopa Ülemkogu suunised, mille nõukogu kiitis heaks ja mida kajastati Busani ministrite kohtumiseks ettevalmistatud volitustes. Võttes arvesse olulisi ohte, mida erakorraliste stimuleerivate fiskaalmeetmete hiline lõpetamine põhjustaks riigi rahanduse jätkusuutlikkusele, peaks G20 heaks kiitma koordineeritud ja diferentseeritud väljumisstrateegia, et tagada riigi rahanduse jätkusuutlikkus. Kõik tugeva majandusega riigid peavad andma oma osa, et saavutada heakskiidetud eesmärk, milleks on tugev, jätkusuutlik ja tasakaalustatud majanduskasv. G20 peab kinnitama taas oma pühendumust viia läbi finantssüsteemi reform, teha sidusal ja koordineeritud viisil kiireid edusamme kõigi Pittsburghis kokkulepitud meetmete osas, tugevdada meie finantssüsteemi vastupidavust ja läbipaistvust, sealhulgas kasutades parema kvaliteediga täiendavat kapitali ja uusi likviidsuspuhvreid. IMFis tuleks vaadata läbi kvoodid, mis on osa IMFi juhtimisküsimuste laiemast paketist, mis hõlmab kõiki Pittsburghis ja Istanbulis kokku lepitud elemente ning mis viiakse ühtse ja ulatusliku paketi vastuvõtmisega lõpule 2010. aasta novembriks.

III. AASTATUHANDE ARENGUEESMÄRGID

19. Eelseisev ÜRO kõrgetasemeline täiskoguistung, kus käsitletakse aastatuhande arengueesmärke, on ainulaadne võimalus tugevdada ühiseid püüdlusi ja partnerlust arenguriikidega, et teha lõpp ülemaailmsele vaesusele, näljale ja ebavõrdsusele. Nõukogu poolt 14. juunil vastu võetud järeldused annavad Euroopa Liidule kõnealuseks istungiks tugeva positsiooni.

20. Euroopa Liit on endiselt pühendunud aastatuhande arengueesmärkide ülemaailmsele saavutamisele 2015. aastaks. See on võimalik, kui kõik partnerid näitavad kindlat poliitilist pühendumust, rakendavad vajalikud poliitikamuudatused ja võtavad konkreetseid meetmeid. Euroopa Liit kutsub üles leppima kõrgetasemelisel täiskogu istungil kokku konkreetsetes meetmetes, mille eesmärk on arenguriikide isevastutuse suurendamine, jõupingutuste suunamine, poliitika mõju parandamine, arengu suuremahulisema ja prognoositavama rahastamise, sealhulgas uudsete rahastamisallikate tagamine; ning arenguvahendite tõhusam kasutamine. Euroopa Ülemkogu kinnitab veel kord oma kohustust saavutada 2005. aasta järeldustes esitatud arenguabi eesmärgid 2015. aastaks. Euroopa Ülemkogu lepib kokku tulla igal aastal nõukogu aruandele tuginedes selle küsimuse juurde tagasi.

IV. KLIIMAMUUTUSED

21. Euroopa Ülemkogu võtab teadmiseks komisjoni teatise, kus analüüsitakse võimalusi vähendada kasvuhoonegaaside heiteid rohkem kui 20 % ja hinnatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu. Kooskõlas nõukogu 11. juuni järeldustega viib komisjoni läbi täiendavaid analüüse, sealhulgas tagajärgede kohta iga liikmesriigi jaoks, ning nõukogu uurib täiendavalt teatises tõstatatud küsimusi. Nagu nähtub ECOFINi aruandest, on EL ja selle liikmesriigid teinud edusamme 2010. aastaks seatud kiire rahastamise alaste kohustuste täitmisel ning annavad tehtud edusammudest Cancunis toimuval konverentsil koordineeritud viisil aru. Euroopa Ülemkogu pöördub kliimamuutuste küsimuse juurde tagasi sügisel, enne Cancunis toimuvat konverentsi.

V. MUUD KÜSIMUSED

22. Euroopa Ülemkogu avaldab tunnustust analüüsirühma tööle. Analüüsirühma aruanne „Euroopa-projekt 2030 – väljakutsed ja võimalused” annab väärtusliku sisendi Euroopa Liidu edaspidiseks tööks.

23. Euroopa Ülemkogu tervitab Euroopa sisserände- ja varjupaigapakti rakendamisel tehtud edusamme ning kinnitab nõukogu 3.–4. juuni järeldused.

24. Euroopa Ülemkogu tervitab komisjoni arvamust Islandi ELi liikmeks saamise taotluse kohta ja soovitust alustada ühinemisläbirääkimisi. Euroopa Ülemkogu kaalus taotlust arvamuse ja enda 2006. aasta detsembri järelduste (mis käsitlesid uut laienemiskonsensust) põhjal ning märgib, et Island täidab Kopenhaagenis 1993. aastal toimunud Euroopa Ülemkogul sätestatud poliitilisi kriteeriumeid, ning otsustab, et ühinemisläbirääkimised tuleks avada.

25. Euroopa Ülemkogu kutsub nõukogu võtma vastu üldise läbirääkimiste raamistiku. Ülemkogu tuletab meelde, et läbirääkimiste eesmärk on tagada, et Island võtab täies ulatuses vastu ELi õigustiku ning tagab selle täieliku rakendamise ja jõustamise, käsitleda kehtivaid kohustusi, näiteks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) järelevalveameti kindlakstehtud kohustused Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu alusel, ning teisi komisjoni arvamuses kindlakstehtud probleemseid valdkondi, sealhulgas finantsteenuste valdkonnas. Euroopa Ülemkogu tervitab Islandi võetud kohustust käsitleda neid küsimusi ja väljendab veendumust, et Island jätkab aktiivselt jõupingutusi kõigi lahendamata küsimuste lahendamiseks. Euroopa Ülemkogu kinnitab, et läbirääkimised põhinevad Islandi enda saavutustel ning et läbirääkimiste tempo sõltub Islandi edusammudest läbirääkimiste raamistikus esitatud nõuete täitmisel, sealhulgas eelnimetatud nõuete täitmisel.

26. Euroopa Ülemkogu õnnitleb Eestit lähenemise osas tehtud edusammude puhul, mis on saavutatud tänu arukale majandus- ja rahanduspoliitikale, ning kõigi aluslepingus ette nähtud lähenemiskriteeriumite täitmise puhul. Ülemkogu tervitab komisjoni ettepanekut euro kasutuselevõtu kohta Eestis 1. jaanuaril 2011.

27. Euroopa Ülemkogu võtab vastu avalduse Iraani kohta (II lisa).

28. Kinnitades oma 2008. aasta detsembri ja 2009. aasta juuni järeldusi ning oma 2009. aasta detsembri otsust vaadata läbi üleminekumeetmed seoses 18 saadikukoha lisandumisega Euroopa Parlamendis kuni praeguse 2009.–2014. aasta koosseisu ametiaja lõpuni, võtab Euroopa Ülemkogu vastu otsuse (dok EUCO 11/10) viia läbi vajalik menetlus ja võtta kõnealused meetmed.

________________________

I LISA

EUROOPA UUS TÖÖHÕIVE JA MAJANDUSKASVU STRATEEGIA

ELi PEAMISED EESMÄRGID

– Püüda suurendada 20–64-aastaste naiste ja meeste tööhõive määra 75 %-ni, sealhulgas suurendades noorte ning eakate ja madala kvalifikatsiooniga töötajate hõivet ning parandades seaduslike rändajate integreerimist;

– parandada teadus- ja arendustegevuse tingimusi, seades eelkõige sihiks tõsta avaliku ja erasektori investeeringute kogutaset selles valdkonnas 3 %-ni SKPst; komisjon töötab välja teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni intensiivsust kajastava näitaja;

– vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 20 %; suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 20 %-ni ning astuda samme energiatõhususe suurendamiseks 20 % võrra;

EL on võtnud endale kohustuse teha otsus vähendada tingimusliku pakkumisena 2012. aastale järgnevat perioodi käsitlevasse ülemaailmsesse ja terviklikku kokkuleppesse 2020. aastaks heitkoguseid 30 % võrreldes 1990. aasta tasemega, tingimusel et ka teised arenenud riigid kohustuvad vähendama heitkoguseid võrreldaval määral ning et arengumaad annavad piisava panuse vastavalt nende kohustustele ja võimalustele.

– parandada haridustaset, seades eelkõige sihiks vähendada koolist väljalangemist vähem kui 10 %-ni ning suurendada kolmanda taseme või samaväärse hariduse omandanute osatähtsust 30–34 aasta vanuste inimeste seas vähemalt 40 %-ni1;

– edendada sotsiaalset kaasatust, eelkõige vaesuse vähendamise kaudu, seades eesmärgiks aidata vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohust välja vähemalt 20 miljonit inimest2.

_____________________

II LISA

AVALDUS IRAANI KOHTA

1. Euroopa Ülemkogu rõhutab oma süvenevat muret Iraani tuumaprogrammi pärast ja tervitab ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1929 vastuvõtmist, millega kehtestatakse Iraani suhtes uued piiravad meetmed.

2. Euroopa Ülemkogu tervitab Brasiilia ja Türgi hiljutisi jõupingutusi edusammude tagamisel seoses IAEA poolt 2009. aasta oktoobris Iraanile pakutud Teherani uurimisreaktorit käsitleva kokkuleppega. Iraaniga rahuldava Teherani uurimisreaktorit käsitleva kokkuleppe saavutamine võiks olla usaldust suurendavaks sammuks. Euroopa Ülemkogu rõhutab siiski, et sellega ei puudutata otseselt Iraani tuumaküsimuse põhiolemust. Euroopa Ülemkogu kutsub Iraani tungivalt üles osalema Iraani tuumaprogrammi käsitlevatel läbirääkimistel.

3. Euroopa Ülemkogu kinnitab taas tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevaid Iraani õigusi ja kohustusi. Euroopa Ülemkogu kahetseb sügavalt, et Iraan ei ole kasutanud paljusid talle pakutud võimalusi leevendada rahvusvahelise üldsuse muresid seoses Iraani tuumaprogrammi olemusega. Neid muresid on veelgi süvendanud Iraani otsus rikastada uraani kuni 20 %-lise tasemeni, mis on vastuolus kehtivatest ÜRO Julgeolekunõukogu ja IAEA juhatajate nõukogu resolutsioonidest tulenevate rahvusvaheliste kohustustega. Sellega seoses võtab Euroopa Ülemkogu teadmiseks IAEA viimase, 31. mai aruande.

4. Neid asjaolusid arvestades on uute piiravate meetmete võtmine muutunud vältimatuks. Euroopa Ülemkogu, tuletades meelde oma 11. detsembri 2009 aasta avaldust ja võttes arvesse seejärel välisasjade nõukogus tehtud tööd, kutsub välisasjade nõukogu üles võtma oma järgmisel istungil vastu meetmed, millega rakendatakse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 1929 sisalduvad ja kaasnevad meetmed, eesmärgiga toetada kõigi Iraani tuuma- ja raketiprogrammide toetuseks arendatavate tundlike tehnoloogiatega seotud lahendamata murede lahendamist läbirääkimiste teel. Kõnealused meetmed peaksid keskenduma kaubanduse valdkonnale, eelkõige kahesuguse kasutusega kaupadele ja kaubanduskrediidi kindlustuse täiendavatele piirangutele; finantssektorile, sealhulgas täiendavale Iraani pankade varade külmutamisele ning panganduse ja kindlustuse piirangutele; Iraani transpordisektorile, eelkõige Iraani Islamivabariigi laevandusettevõttele (Islamic Republic of Iran Shipping Line – IRISL), selle filiaalidele ja lastilennuettevõtetele; gaasi- ja naftatööstuse võtmesektoritele, sh uute investeeringute keelamisele, tehnilisele abile ja tehnosiiretele, seadmetele ja kõnealuste valdkondadega seotud teenustele, eelkõige seoses rafineerimise, veeldamise ja veeldatud maagaasi tehnoloogiaga; uutele viisakeeldudele ja varade külmutamisele, eriti seoses Iraani revolutsioonilise kaardiväega (Islamic Revolutionary Guard Corps – IRGC).

5. Euroopa Ülemkogu kinnitab taas Euroopa Liidu pühendumust teha tööd Iraani tuumaprogrammi küsimusele diplomaatilise lahenduse leidmiseks. Euroopa Ülemkogu kutsub Iraani üles näitama tahet suurendada rahvusvahelise üldsuse usaldust ja vastata kutsele taasalustada läbirääkimisi, ning kinnitab taas 2008. juunis Iraanile tehtud ettepanekute kehtivust.

6. On vaja pidada tõsiseid läbirääkimisi Iraani tuumaprogrammi ja muude ühist muret põhjustavate probleemide üle. Euroopa Ülemkogu rõhutab, et ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja on valmis sellega seoses kõnelusi jätkama.

1 :

Tšehhi Vabariik jätab endale õiguse nimetatud meetmeid mitte võtta.

1 :

Euroopa Ülemkogu rõhutab liikmesriikide pädevust hariduse valdkonna kvantitatiivsete eesmärkide määratlemisel ja rakendamisel.

2 :

Selline elanikkond määratletakse kui vaesuse ja tõrjutuse ohus inimeste arv järgmise kolme näitaja kohaselt (vaesuseoht, materiaalne puudus, tööta leibkonnad), jättes liikmesriikidele vabaduse kehtestada oma riiklikud eesmärgid kõige sobivamate näitajate alusel, võttes arvesse oma riigi olukorda ja prioriteete.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website