Navigation path

Left navigation

Additional tools

Pressiteade

ELi piirkondlike ja kohalike esindajate kogu

COR/10/35

Brüssel, 16. aprill 2010

Laienemine: Regioonide Komitee arvates loeb reaalne olukord, mitte võetud kohustused

Horvaatia, Türgi ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi ELiga ühinemise protsess oli tähtsal kohal Regioonide Komitee tänase kolmapäeva, 14. aprilli 2010 istungi päevakorras. Pärast laienemise ja naabruspoliitika eest vastutava voliniku Štefan Füle sõnavõttu võttis komitee vastu raportööri Piería maavanema Georgios Papastergiou (EL/EPP) esitatud arvamuse laienemisstrateegia ja kandidaatriikide ees seisvate peamiste väljakutsete kohta. Komitee liikmete arutelus omistati erilist tähelepanu Türgi tehtud edusammudele ning Türgi ja Kreeka suhetele.

Arvamuses antakse hinnang edusammudele, mida on teinud iga kandidaatriik teel ELiga ühinemise poole ning väljendatakse komitee märkimisväärset muret selle üle, et paljudele kandidaatriikide võetud poliitilistele kohustustele ei ole järgnenud tegelikkuses konkreetseid tegusid. Regioonide Komitee raportöör Georgios Papastergiou rõhutas, et „otsuse mõne riigi ühinemise kohta Euroopa Liiduga võib teha üksnes kohapeal valitseva reaalse olukorra usaldusväärse hindamise alusel, mitte aga mõõtes ELi õigusaktide ülevõtmist siseriiklikku õigusse.” Komitee arvamuses tõstetakse esile, et kandidaatriikidel tuleb jätkata kohaliku ja piirkondliku valitsemise kvaliteedi parandamist, kuna riikide valmisolek ELi liikmeks saamiseks sõltub ka nende kohalikust ja piirkondlikust haldussuutlikkusest.

Oma esimeses ELi kohalike ja piirkondlike esindajate kogu ees peetud kõnes kajastas volinik Füle komitee nõudmisi: „Subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine ja kvaliteetne avalik haldus kõigil tasanditel on ELiga ühinemise olulised eeltingimused. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema igati valmis ELiga ühinemisest tulenevate kohustuste täitmiseks. Ainult siis saab uus liikmesriik täielikult kasu ELi liikmestaatuse pakutavatest võimalustest.”

Füle andis lühikese ülevaate sellest, milline on Euroopa Komisjoni praegune seisukoht kandidaatriikide suhtes. „Laienemise eest vastutava volinikuna on minu ülesanne tagada, et iga riik oleks ühinemise hetkel täielikult valmis ELi liikmeks saamiseks. Riigid ühinevad ELiga siis, kui nad on selleks valmis, iga riik omaenda saavutuste alusel. Ei saa olla mitte mingisugust põhjendamatut erikohtlemist ega järeleandmist.” Volinik lisas, et „meid huvitab esmajoones ühinemisprotsessi kvaliteet, nii et iga uue ühinemisega ei muutu EL mitte ainult suuremaks, vaid ka tugevamaks.”

Saksamaa Rheinland-Pfalzi liidumaa valitsuse liige ja PES fraktsiooni esimees Karl-Heinz Klär tutvustas fraktsiooni seisukohta ja kinnitas selle toetust ELi 2009.–2010. aasta laienemisstrateegiale. Ta tervitas kõigis kolmes ELiga ühinemist taotlevas kandidaatriigis – endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis, Horvaatias ja Türgis – tehtud edusamme.

Ta tuletas meelde, et Kopenhaageni kriteeriumid on peamised võrdlusnäitajad ELiga ühinemise protsessi hindamisel, ning rõhutas, kui oluline on konstruktiivse ja tulevikku suunatud dialoogi pidamine olemasolevate rahvusvaheliste struktuuride raames, mille eesmärk on koostöö tõhustamine kõigi osapoolte vahel.

Arvamuses antakse avameelne hinnang iga kandidaatriigi tehtud edusammudele. Näiteks Türgi suhtes tervitab komitee „Türgi valitsuse konstruktiivset suhtumist”, ent „väljendab pettumust, tõdedes, et ehkki Türgi on võtnud vastu Kopenhaageni kriteeriumitele vastavad õigusaktid, ei saa olla rahul nende kohaldamisega, eriti järgmistes valdkondades: naiste õigused, mittediskrimineerimine, usuvabadus, sõnavabadus, nulltolerants piinamise vastu ja korruptsiooni vastu võitlemine,” ning väljendab „rahulolematust, et pädevuste ülekandmisel kohalikele omavalitsustele on edusammud aeglased”.

Horvaatiast rääkides tunnustab komitee riiki edusammude eest ELi ühinemiskriteeriumide täitmise suunas, ent soovitab teha täiendavaid jõupingutusi, et nt „suurendada korruptsioonivastase võitlusega tegelevate osapoolte haldussuutlikkust,” kuna „korruptsioon on paljudes sektorites endiselt levinud.” Regioonide Komitee liikmed märgivad samuti, et „detsentraliseerimisstrateegia on poliitilise toetuse puudumise tõttu vastu võtmata.” Endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi osas märgitakse arvamuses, et „haldussuutlikkus on mõnedes omavalitsusüksustes ikka veel piiratud,” ning komitee avaldab kahetsust „kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajakajäämiste üle läbipaistvuse ja vastutuse valdkonnas”, kuid tervitatakse ettepanekut kohalikku autonoomiat käsitleva uue komisjoni moodustamiseks.

Volinik Füle kõne.

Üksikasjalikud analüüsid iga riigi kohta ja Regioonide Komitee poliitilised nõudmised igale kandidaatriigile leiab arvamuse eelnõust ja sellele esitatud muudatusettepanekutest.

Külastage Regioonide Komitee veebilehte aadressil www.cor.europa.eu.

Regioonide Komitee

Regioonide Komitee on Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike esindajate kogu. Komitee 344 liiget esindavad kõiki Euroopa Liidu 27 liikmesriiki. Liikmete ülesanne on kaasata enda esindatavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja kogukonnad ELi otsustusprotsessi ning teavitada neid ELi poliitikast. Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu on kohustatud komiteega konsulteerima poliitikavaldkondades, mis mõjutavad piirkondi ja linnu. Komitee võib esitada hagisid Euroopa Kohtule, kui tema õigusi piiratakse või kui tal on alust arvata, et mõne ELi õigusaktiga rikutakse subsidiaarsuse põhimõtet või selles ei arvestata piirkondlikke ja kohalikke pädevusi.

Täiendav teave:

Athénais Cazalis de Fondouce

Euroopa Liidu Regioonide Komitee

Tel: +32 (0)2 546 2447

Athenais.cazalisdefondouce@cor.europa.eu

Varasemate pressiteadete lugemiseks klõpsake siia.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website