Transport

Põhiprobleemid

Meie ühiskonna liikuvamaks muutudes peaks ELi poliitika aitama meie transpordisüsteemidel lahendada põhiprobleeme, milleks on:

• ummikud, mis mõjutavad nii maantee- kui ka lennutransporti. See läheb Euroopale maksma 1% tema aastasest SKPst. Kuid kaubavedude osakaal on suurenemas: 2030. aastaks on see prognooside kohaselt 2005. aasta tasemega võrreldes kasvanud 40%; 2050. aastaks aga juba 50%. Ka reisijateveo mahud peaksid suurenema: 2005. aasta tasemega võrreldes 2030. aastaks 34% ning 2050. aastaks 51% rohkem;
• sõltuvus naftast – transport on muutunud energiatõhusamaks, kuid see sõltub ikka veel 96% energiavajaduse osas naftast. Järgmistel kümnenditel vähenevad naftavarud ja üha enam hangitakse naftat ebastabiilsetest piirkondadest. 2050. aastaks peaks nafta hind 2005. aasta hinnatasemega võrreldes (59 dollarit barreli eest) enam kui kahekordistuma;
• kasvuhoonegaasid – EL peab 2050. aastaks transpordisektoris saavutama kasvuhoonegaaside 60%se vähenemise (võrreldes 1990. aasta tasemega), kui soovime globaalset soojenemist piirata vaid 2ºC võrra. Selle eesmärgi saavutamiseks peab EL vähendama heitkoguseid 2050. aastaks 80–95% allapoole 1990. aasta taset;
• infrastruktuur, mis on kogu ELis ebaühtlaselt välja arendatud. Idapoolsemates ELi liikmesriikides puuduvad eesmärgipäraselt ehitatud kiirraudteeliinid ning tavaraudteed on sageli halvas seisukorras;
• konkurents – ELi transpordisektorile pakuvad üha enam konkurentsi muude maailma piirkondade kiirestiarenevad transporditurud.

Põhjalik ülevaade transporti käsitlevast põhistatistikast on esitatud dokumendis: Transport 2050: 50 fakti ja näitajat

Tõhus, integreeritud ja jätkusuutlik transport

Konkurents ja arukas reguleerimine

Selleks et muuta Euroopa transpordisüsteemid tõhusamaks, on EL avanud riiklikud turud konkurentsile – eelkõige maantee- ja lennutranspordis, kuid ka teatavas ulatuses raudteetranspordi sektoris.

Maanteetransport – tänu sellele saavad autovedajad tegutseda teistes liikmesriikides ning nad ei pöördu rahvusvahelistelt vedudelt tagasi tühjade veokitega.

Raudteetransport – 2003. aastal avati liberaliseeriva paketi abil konkurentsile umbes 70–80% raudteel toimuvast kaupade transpordist kauge maa taha. Nüüd teeb komisjon ettepaneku, et ka reisijate raudteetranspordivõrgud peaksid konkurentsile avatud olema. Kõrvaldada tuleks kõik halduslikud ja regulatiivsed takistused nii raudtee- kui ka muude transpordiliikide puhul.

Lennutransport – liberaliseerimine on suurendanud konkurentsi, alandanud piletihindu ning tihendanud ELi liikmesriikide vahelisi lennuühendusi. ELi ühtne Euroopa taevas aitab seda suundumust süvendada. Transatlantiline lennuliiklus on samuti vabam: ELi nn avatud taeva leping Ameerika Ühendriikidega võimaldab kõigil ELi lennuettevõtjail lennata mis tahes ELi lennujaamast mis tahes lennujaama Ameerika Ühendriikides.

Reisijate õigused

ELis reisivatel inimestel on teatavad õigused, mis kaitsevad nende huvisid, eelkõige siis, kui midagi valesti läheb.

Ohutus

EL:

• teeb koostööd piirkondlike ja riiklike ametiasutustega maanteeohutuse valdkonnas, eesmärgiga vähendada järgmise 10 aasta jooksul teedel hukkunute arvu poole võrra;
• on keelanud ohtlikel lennuettevõtjatel Euroopasse lennata;
• karmistab merendusohutuse alaseid eeskirju, mille hulka kuuluvad rangemad laevade kontrollid, sanktsioonid tõsise hooletuse tõttu tekitatud saaste eest ning ühekordse põhjaga tankerite kiirem järkjärguline kasutusest kõrvaldamine;
• sätestab ohutus- ja turvalisusstandardid ning rahastab üksnes neid uusi infrastruktuuriprojekte, mis vastavad asjaomastele standarditele;
• edendab ohutus- ja turvalisusstandardeid mujal maailmas koostöö ning lepingute kaudu, mis on sõlmitud näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga .

Keskkonnasõbralik transport

Transpordisektoris (eelkõige maanteesõidukid) tekitatakse 28% ELi süsinikdioksiidi heitkogustest. Komisjon koostab uut õigusakti, mille alusel vähendataks autode süsiniku heitkoguste piirmäärasid ning edendataks paremat kütusetõhusust ning alternatiivkütuste kasutamist.

Samuti toetab komisjon teadusuuringuid ning uue ja keskkonnasõbraliku transporditehnoloogia kasutuselevõttu. Komisjoni transpordi strateegilise tehnoloogiakavaga kaasneb Euroopas suur transpordivaldkonna teadus- ja arendustegevuse ümberkorraldamine.

Osana transpordi strateegilisest tehnoloogiakavast avaldab komisjon 2012. aastal keskkonnasäästlike transpordisüsteemide strateegia, mis sisaldab konkreetseid meetmeid keskkonnasäästlike sõidukite edendamiseks ning kogu ELi hõlmavate standardite väljatöötamist, mis käsitlevad laadimise infrastruktuuri koostalitlusvõimet / tankimisega seotud infrastruktuure.

Infrastruktuur

Kuid üksnes liberaliseerimine ei saa aidata lahendada tõsiseid probleeme, nagu heitkogused, viletsad transpordiühendused äärepoolsemate piirkondadega ning riikide halvasti ühendatud transpordivõrgud.

EL vaatab läbi oma üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika, eesmärgiga luua mitmeliigiline põhivõrk, mis ühendab suurlinnu ning Lääne- ja Ida-Euroopat. Infrastruktuuripoliitika peaks toetama ka muid eesmärke, nagu sotsiaalne ühtekuuluvus ja kliimamuutuste mõju piiramine.

Lisaks transpordi riigipoolsele rahastamisele on vaja uut lähenemisviisi transporditasudele, et luua õiglane finantskeskkond: transporditasud tuleb ümber kujundada nii, et rohkem kohaldataks põhimõtteid „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

• Euroopa Komisjon
  • Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat
  • Merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat
• Euroopa Parlament
  • Transpordi- ja turismikomisjon
• Euroopa Liidu Nõukogu
  • Transport, telekommunikatsioon ja energeetika
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
  • Transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon
• Regioonide Komitee
  • Territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika komisjon (COTER)
• Euroopa Investeerimispank
  • Trans-European Networks (TENs)
• ELi ametid
  • Euroopa Meresõiduohutuse Amet
  • Euroopa Lennundusohutusamet
  • Euroopa Raudteeagentuur
  • Konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutus (EACI)
  • GSA – Euroopa GNSSi Järelevalveamet
  • Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA)

Rahastamisvõimalused

• Toetused
• Pakkumiskutsed (avalikud hanked)

Väljaanded, uudiskirjad ja statistika

• Väljaanded
• Uudiskirjad
• Statistika

Õigusaktid

• Transporti käsitlevate ELi õigusaktide kokkuvõtted
• Transporti käsitlevad kehtivad õigusaktid
• Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 90–100