Kuna meie ühiskond on üha enam liikuv, keskendutakse ELi transpordipoliitikas konkreetsetele ELi liikmesriike mõjutavatele küsimustele, nagu liiklusummikud maanteedel ja õhutranspordi ülekoormatus, sõltuvus naftast ja kasvuhoonegaaside heitkogused. EL järgib strateegiat (ning võimaldab asjaomast rahastamist), et saavutada transpordi infrastruktuuri teatav tase kõikjal ELis, ning otsib ka võimalusi, kuidas aidata Euroopa transpordisektoril konkureerida kiirestiareneval ülemaailmsel turul.
Meie ühiskonna liikuvamaks muutudes püüab ELi poliitika aidata meie transpordisüsteemidel lahendada põhiprobleeme, milleks on:

Uued kiirliinid kõikjal ELis pakuvad eurooplastele ohutut, kiiret, mugavat ja ökoloogilist transpordivõimalust.
Transpordisektori statistikast ülevaate saamiseks tutvuge:
Ühendamine konkurentsivõime suurendamiseks: transpordi infograafika
Transport 2050: 50 fakti ja näitajat
Viimase 20 aasta jooksul on ELi poliitika aidanud Euroopa transpordisektoril saavutada palju eeliseid:
20 aasta saavutused transpordis (brošüür)
Maanteetransport – tänu sellele saavad autovedajad tegutseda teistes liikmesriikides ning seega ei pöördu nad rahvusvahelistelt vedudelt tagasi tühjade veokitega. Selline uus paindlikkus edendab konkurentsivõimet, tõstab nii reisijate- kui ja kaubaveoteenuste kvaliteeti, vähendab kulusid ja muudab reisid tõhusamaks, vähendades seejuures saastetasemeid. Ühtsed tehnilised standardid on aidanud kaasa ka ohutustaseme parandamisele.
Lennutransport – tänu uutele lennuettevõtjatele, enamatele lennuliinidele ja sadadele arvukaid Euroopa lennujaamu ühendavatele teenustele on lendamine muutunud hõlpsamaks ja odavamaks. ELi ühtne Euroopa taevas
aitab seda suundumust süvendada. "Nn avatud taeva
lepingud võimaldavad mis tahes ELi lennuettevõtjal lennata mis tahes ELi lennujaamast mis tahes linna lennujaama teises riigis. Avatud taeva lepingud on samuti sõlmitud Ameerika Ühendriikide, Lääne-Balkani riikide, Maroko, Jordaania, Gruusia ja Moldovaga ning neid sõlmitakse tulevikus veelgi.
Raudteetransport – kõik litsentsi omavad raudtee-ettevõtjad saavad nüüd pakkuda oma teenuseid kõikjal ELis. Kiirraudteede võrgustik on viimaste aastate jooksul väga kiiresti arenenud, säästes reisijate aega ja raha. Ning täiendused ei ole veel lõppenud.
Raudtee tulevik Euroopas (video)
Meretransport – 75% Euroopa kaubandusest teiste riikidega ja 40% Euroopa sisesest kaubaveost toimub meritsi. Lisaks kasutab Euroopa mereteid igal aastal 400 miljonit reisijat. Meretranspordi turu avamine on võimaldanud laevandusettevõtjatel teistes riikides vabalt töötada ja liikuda.
Reisijate huvid ELis on kaitstud erinevate reisijate õigustega.
Laadige oma nutitelefoni alla reisijate õigused (sobivas keeles)

London oli esimene linn, mis kehtestas maksu mootorsõidukitele kesklinna sissesõidul.
EL toetab teadusuuringuid ning uue ja keskkonnasõbraliku transporditehnoloogia kasutuselevõttu. Uute ELi õigusaktide alusel vähendataks autode süsiniku heitkoguste piirmäärasid ning edendataks paremat kütusetõhusust ning alternatiivkütuste kasutamist.
Üleeuroopaliste võrkude poliitika osa, mis käsitleb transpordi infrastruktuuri, eesmärk on luua mitmeliigiline põhivõrk, mis ühendab suurlinnu ning Lääne- ja Ida-Euroopat. Transpordi infrastruktuuri käsitleva üldise ELi lähenemisviisiga püütakse samuti toetada teisi eesmärke, nagu sotsiaalne ühtekuuluvus ja kliimamuutuste piiramine.
Transpordi infrastruktuuri rahastatakse Euroopa ühendamise rahastu
vahendusel, mille eelarve on ajavahemikus 2014−2020 on kuni 50 miljardit eurot. Selle raames toetatakse tõhusate, jätkusuutlike ja ühendatud üleeuroopaliste võrkude väljaarendamist transpordi, energeetika ning lairibaühenduse ja digitaalsete teenuste valdkonnas.
Vaja on ka uut transporditasusid käsitlevat lähenemisviisi ning riiklikke vahendeid, et luua õiglane finantskeskkond, mille puhul võetaks arvesse põhimõtteid „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”.