You are here:

ELi transpordipoliitika

Transpordisektor on majanduses väga olulisel kohal, andes sellesse suure panuse (4,8% ehk 548 miljardit eurot kogulisandväärtust ELi 28 liikmesriigi peale kokku) ning pakkudes tööd rohkem kui 11 miljonile inimesele Euroopas.

Euroopa Komisjoni eesmärk on arendada ja edendada transporti, mis on tõhus, ohutu, turvaline ja jätkusuutlik ning luua tingimused konkurentsivõimelisele majandusharule, kus luuakse töökohti ja jõukust.

Euroopa transpordisektori peamised väljakutsed

Ühiskonna liikuvuse suurenedes on ELi poliitika eesmärk aidata transpordisüsteemidel toime tulla nende ees seisvate põhiprobleemidega.

  • Ülekoormatus, mis mõjutab maantee- ja lennutransporti. See läheb Euroopale maksma umbes 1% iga-aastasest SKPst, samas kauba- ja reisijatevedu kasvab.
  • Sõltuvus naftast – vaatamata suurenenud energiatõhususele sõltub transport ikka veel 96% energiavajaduse osas naftast. Nafta kättesaadavus tulevikus väheneb ning järjest rohkem naftat hangitakse maailma ebastabiilsetest piirkondadest. 2050. aastaks nafta hind tõenäoliselt enam kui kahekordistub võrreldes 2005. aastaga.
  • Kasvuhoonegaasid – EL peab 2050. aastaks vähendama transpordisektorist pärinevate kasvuhoonegaaside heitkoguseid 60%, võrreldes 1990. aasta tasemega, kui soovime, et globaalne soojenemine ei ületaks 2 ºC.
  • Taristu kvaliteet on ELis ebaühtlane.
  • Konkurents – ELi transpordisektorile pakuvad üha enam konkurentsi muude maailma piirkondade kiirestiarenevad transporditurud.

Transpordisektori statistikast ülevaate saamiseks tutvuge transpordi tulemustabeliga, transpordi infograafikuga ja ELi transpordistatistika väljaandega.

ELi transpordialased saavutused

Tänu ELi poliitikale on Euroopa transpordisektoris tehtud viimase 20 aasta jooksul märkimisväärseid edusamme Valige lingiga seotud tõlked   English (en) :

  • taevas, mered ja teed on ohutumad;
  • transpordisektori töötajate tööaeg on õiglane;
  • reisijatel ja ettevõtjatel on rohkem transpordialaseid valikuid;
  • saastet on vähem;
  • edenetakse tehnoloogiliselt keskkonnasõbralikuma transpordi suunas.

Suurem konkurents

Maanteetransport – veoautod võivad nüüd tegutseda lisaks riigile, kus nad on registreeritud, ka teistes riikides, vähendades selliselt tühisõite tagasiteel. Selline uus paindlikkus soodustab konkurentsi, tõstab nii reisijate- kui ja kaubaveoteenuste kvaliteeti, vähendab kulusid ning muudab reisid tõhusamaks, vähendades seejuures saastet. Ühtsete tehniliste standarditega on parandatud ka ohutust.

Lennutransport – lendamine on muutunud lihtsamaks ja odavamaks; on tekkinud uued lennuettevõtjad, rohkem lennuliine ning sajad teenused, mis ühendavad paljusid Euroopa lennujaamu. ELi ühtne Euroopa taevas Valige lingiga seotud tõlked   English (en) aitab kaasa selle suundumuse jätkumisele. Nn avatud taeva lepingud võimaldavad igal ELi lennuettevõtjal lennata igast ELi lennujaamast mis tahes lennujaama mõnes teises riigis. Asjaomased lepingud on sõlmitud ka Ameerika Ühendriikide, Kanada, Iisraeli, Balkani riikide, Maroko, Jordaania, Gruusia ja Moldovaga ning neid sõlmitakse tulevikus veelgi. Tutvuge lennundussuhetega riikide kaupa.

Raudteetransport – kõik litsentsi omavad raudtee-ettevõtjad saavad nüüd pakkuda oma teenuseid kõikjal ELis. Kiirraudteede võrgustik on viimaste aastate jooksul väga kiiresti arenenud, säästes reisijate aega ja raha. Sektori edendamine jätkub.

Meretransport – 75% Euroopa kaubandusest teiste riikidega ja 40% Euroopa-sisesest kaubaveost toimub meritsi. Lisaks kasutab Euroopa mereteid igal aastal 400 miljonit reisijat. Meretranspordituru avamine on võimaldanud laevandusettevõtjatel teistes riikides vabalt töötada ja liikuda. 2014. aastal otsustasid nõukogu ja Euroopa Parlament edendada veeldatud maagaasi tanklate põhivõrgu väljaarendamist peamistes meresadamates (aastaks 2025), mis moodustavad üleeuroopalise võrgu Valige lingiga seotud tõlked   dansk (da) Deutsch (de) ελληνικά (el) English (en) español (es) français (fr) italiano (it) Nederlands (nl) português (pt) svenska (sv) , hõlmates samuti kaldaäärne elektritoide. 

Reisijate õigused

ELi reisijaid kaitsevad maailmas tõhusaimad reisijaõigused, millega hõlmatakse kõiki transpordivahendeid: lennukid, rongid, laevad ja bussid.

ELi reisijaõiguste rakendus

Ohutu reisimine

  • Surmajuhtumite arv Euroopa maanteedel vähenes ajavahemikus 1992−2010 poole võrra (70 000-lt 31 000-ni). Ajavahemikus 2010−2013 vähenes see näitaja veel 17%. See tähendab, et EL püsib oma strateegilise eesmärgi (vähendada 2020. aastaks liikluses hukkunute arvu veel kord poole võrra) saavutamiseks graafikus.
  • Ohtlikel lennuettevõtjatel on Euroopas lendamine keelatud.
  • Karmimad meresõiduohutuse eeskirjad hõlmavad ka rangemaid laevade kontrolle, trahve hooletuse tõttu tekitatud saaste puhul ning ühekordse põhjaga tankerite kiiremat kasutusest kõrvaldamist.
  • EL sätestab ohutus- ja turvastandardid ning rahastab üksnes neid uusi taristuprojekte, mis vastavad asjaomastele standarditele.
  • EL teeb koostööd Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Valige lingiga seotud tõlked   English (en) ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga Valige lingiga seotud tõlked   English (en) , et edendada ohutus- ning turvastandardeid ka mujal maailmas.

Arukas ja jätkusuutlik

EL toetab teadusuuringuid ja innovatsiooni ning uue keskkonnasõbraliku transporditehnoloogia kasutuselevõtmist.

Näiteks sätestatakse uute eeskirjadega, et ELi liikmesriigid peavad edendama keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid (elektri- ja vesinikuautod ning gaasil töötavad veoautod, praamid ja laevad), luues selleks vajaliku arvu laadimisjaamu ja tanklaid.

Infrastruktuur ja rahastamine

Alates 2014. aasta jaanuarist on ELil uus transporditaristu poliitika, millega luuakse Euroopas ühendused idast läände ja põhjast lõunasse. Kõnealuse poliitika eesmärk on kaotada lüngad riikide transpordivõrkude vahel, kõrvaldada kitsaskohad, mis veel takistavad ühtse turu tõrgeteta toimimist ning ületada tehnilised tõkked, nagu raudteeliikluse ühildumatud standardid.

Poliitikat rahastatakse Euroopa ühendamise rahastust Valige lingiga seotud tõlked   English (en) , mille eelarve on 26 miljardit eurot aastani 2020. Samuti on allikaks komisjoni kolme aasta investeerimiskava, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori vahendeid vähemalt 315 miljardi euro väärtuses 2017. aastaks.