You are here:

Kosmos

Paljud ühiskonna valdkonnad − telekommunikatsioonist televisioonini ning ilmaennustusest ülemaailmsete finantssüsteemideni – tuginevad kosmosesüsteemidele või kosmosepõhistele tehnoloogiatele.

Kosmoseprojektide suur ulatus ei võimalda enamikul riikidest neid iseseisvalt teostada. Seetõttu on Euroopa riigid ühendanud oma tehnoloogilised ja rahalised vahendid, et hallata kosmosepoliitikat Euroopa Komisjoni kaudu, tehes seda koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga Valige lingiga seotud tõlked   English (en) (valitsustevaheline agentuur, mille tegevuses osaleb 20 Euroopa riiki).

Euroopa Kosmosepoliitika hõlmab 4 peamist valdkonda:

  • Copernicus Maa jälgimise süsteem;
  • Galileo/EGNOS satelliitprogrammid;
  • kosmoseuuringud;
  • kosmosealased teadusuuringud

Copernicus – Maa seire

Copernicus on kõigi aegade kõige ambitsioonikam tsiviilotstarbeline Maa seire programm.

See koosneb erinevatest keerukatest süsteemidest, mis koguvad andmeid Maa kohta satelliitide ning maismaal, õhus ja vees asuvate andurite abil.

Copernicus annab poliitikakujundajatele, ettevõtjatele ning avalikkusele ajakohast ja usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas meie planeet ja selle kliima muutuvad. See teave aitab prognoosida tulevasi kliimasuundumusi.

Copernicuse andmeid kasutatakse paljudes muudes valdkondades, sealhulgas:

  • linnaplaneerimine;
  • looduskaitse;
  • põllumajandus ja metsandus;
  • tervishoid;
  • katastroofidele reageerimine;
  • transport;
  • turism.

Copernicuse programmi koordineerib ja haldab Euroopa Komisjon. Satelliittaristut juhib Euroopa Kosmoseagentuur Valige lingiga seotud tõlked   English (en) ning andureid töötavad välja Euroopa Keskkonnaamet ja ELi liikmesriigid.

Euroopa Meteoroloogiliste Satelliitide Kasutamise Organisatsioon EUMETSAT Valige lingiga seotud tõlked   English (en) osutab tegevustoetust Copernicuse mere-, atmosfääri- ning kliimamuutuste seire teenustele.

Satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo

Galileo on ELi ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem. See on Euroopa versioon Ameerika globaalsest positsioneerimissüsteemist (GPS) ja Venemaa süsteemist GLONASS.

Galileo on esimene tsiviilkontrolli all olev satelliitnavigatsioonisüsteem. See ühildub Ameerika ja Venemaa süsteemidega, kuid on neist sõltumatu.

Positsioneerides reaalajas täpsusega 1 meeter või isegi vähem, on see GPS-st palju täpsem.

Võrgustikuga seotakse 30 satelliiti (sealhulgas 6 varusatelliiti), mis hakkab täielikult toimima 2020. aastaks. Esimesed Galileo teenused on kättesaadavad alates 2016. aastast.

Galileo võimalikke rakendusi on palju. Nendeks on muu hulgas:

  • liiklus- ja transpordikorraldus;
  • päästeoperatsioonid;
  • põllumajandus;
  • kodanikukaitse;
  • ajatemplid ja aja sünkroniseerimine.

Galileo programmi tehtavad ELi investeeringud loovad uusi turuvõimalusi ning töökohti satelliitsignaalide vastuvõtjate ja satelliidipõhiste rakenduste sektorites.

Galileo programmi partnerid on:

  • Euroopa Komisjon – haldab ja rahastab täielikult programmi
  • Euroopa Kosmoseagentuur Valige lingiga seotud tõlked   English (en) − kujundamine, arendamine, hanked ja kontrollimine. Euroopa Kosmoseagentuur rahastas osaliselt Galileo programmi määratlemis-, arendamis- ja orbiidi kontrollimise etappe;
  • Euroopa GNSSi Agentuur (GSA) Valige lingiga seotud tõlked   English (en) − vastutab teenuste osutamiste eest alates hetkest, mil süsteem on kasutusvalmis.

EGNOS – satelliittugisüsteem

EGNOS on Euroopa satelliidipõhine süsteem, mis parandab GPSi täpsust ligikaudu 10-lt meetrilt (mida GPS tavapäraselt võimaldab) umbes 2-le meetrile (95%). Lisaks hoiatab see kasutajaid GPS signaali probleemi puhul. EGNOS on programmi GALILEO eelkäija.

EGNOS kasutab 3 satelliiti, et parandada GPS vigu ja anda täpsemaid positsioneerimisandmeid.

Erinevalt GALILEOst on EGNOS üleeuroopaline (mitte globaalne) ning see on seotud GPSiga.

See on Euroopa Komisjoni ühisprojekt Euroopa Kosmoseagentuuri Valige lingiga seotud tõlked   English (en) ja Eurocontroliga Valige lingiga seotud tõlked   English (en) (Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon).

Näited EGNOSe rakendustest:

  • lennundus – parem navigeerimine, võimaldab tõhusamaid marsruute
  • otsingud ja päästeteenused – helikopterid saavad halbades tingimustes paremini maanduda
  • liikluskorraldus – hädaolukorras reageerimise kiirendamine
  • raudtee – rongide täpse asukoha määratlemine
  • täppispõllumajandus – virtuaalne tarastamine, lehmade fertiilsuse tuvastamine

Kosmoseuuringud

Kosmoseuuringud edendavad tehnoloogilist innovatsiooni ning teaduslikke avastusi sellistes valdkondades nagu ringlussevõtt, tervishoid, biotehnoloogia, energiahaldus ja keskkonnaseire.

Kosmoseprogrammid on väga kulukad, seetõttu on rahvusvaheline koostöö väga oluline.

EL osaleb aktiivselt rahvusvahelises arutelus, mis käsitleb kosmoseuuringute alast koostööd, eelkõige USA, Venemaa ja Hiinaga.

EL osaleb rahvusvahelisel kosmoseuuringute foorumil, mis on kosmoseuuringute kooskõlastamist ja koostööd käsitlevate ministrite tasandi kohtumiste seeria.

Teadusuuringud

EL soovib töötada välja konkurentsivõimelise, sõltumatu ja globaalse Euroopa kosmostööstuse.

Euroopa kosmosesektori tugevdamine kosmoseuuringute ja innovatsiooni edendamise abil on ülioluline, kui Euroopa soovib säilitada juurdepääsu kosmosele ja asjaomastele teenustele.

Kosmoseuuringute projektide rahastamine on võimalik programmi „Horisont 2020” Valige lingiga seotud tõlked   English (en) vahendusel tööprogrammi „Juhtpositsiooni saavutamiseks progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia valdkonnas” Valige lingiga seotud tõlked   English (en) raames (13,5 miljardit eurot).

Rahastatavad valdkonnad:

  • satelliitnavigatsiooni rakendused – Galileo
  • Maa seire
  • Euroopa varade kaitsmine kosmoses
  • Euroopa kosmosesektori konkurentsivõime tehnoloogia ja teadus
  • VKEde vahend (spetsiaalne abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele).