Navigatsioonitee

Kosmos


Paljud meie ühiskonna valdkonnad − telekommunikatsioonist televisioonini ning ilmaennustusest ülemaailmsete finantssüsteemideni – tuginevad kosmosesüsteemidele või kosmosepõhistele tehnoloogiatele.

Euroopa kosmosepoliitika keskendub järgmistele teemadele:

  • Maa seire Euroopa programm Copernicus ja satelliitnavigatsioonisüsteemid Galileo/EGNOS;
  • kosmoseuurimine;
  • Euroopa ettevõtete kosmosetööstusse kaasamine.

Copernicus – keskkonnaseire

Copernicus English koosneb erinevatest keerukatest süsteemidest, mis koguvad andmeid Maa kohta satelliitide ning maismaal, õhus ja vees asuvate andurite abil. Nii võimaldatakse poliitikakujundajatele, ettevõtjatele ning avalikkusele ajakohast ja usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas meie planeet ja selle kliima muutub.

Kunstniku pilt Maa kohal asuvast Sentinel-2 satelliidist

Copernicuse satelliit (mis kannab nime Sentinel-2) pakub kõrge resolutsiooniga kujutisi taimkattest, maa- ja veepinnast, siseveeteedest ning rannikualadest.

Seda teavet kasutatakse erinevateks eesmärkideks, muu hulgas järgmistes valdkondades:

  • linnaplaneerimine;
  • jätkusuutlik areng;
  • looduskaitse;
  • põllumajandus ja metsandus;
  • tervishoid;
  • hädaolukordade ohjamine;
  • transport;
  • turism.

Copernicuse programmi koordineerib ja haldab Euroopa Komisjon. Satelliitide infrastruktuur kuulub Euroopa Kosmoseagentuuri English vastutusalasse ning andureid töötavad välja Euroopa Keskkonnaamet English ning konkreetsed ELi liikmesriigid.

Galileo – globaalne positsioneerimisteenus

Galileo English (en) on Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi programm. Erinevalt Ameerika Ühendriikide ja Venemaa osapooltest, on Galileo mitte sõjalise, vaid tsiviilkontrolli all ning nii see ka jääb.

Maa ümber tiirlevad satelliidid © ESA–J. Huart

Euroopa sateliitnavigatsioonisüsteem Galileo pakub väga täpset globaalset positsioneerimisteenust tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks.

Kui see saab täielikult toimivaks (aegsasti enne 2020. aastat, kuigi esialgseid teenuseid hakatakse pakkuma juba 2014. aastal), hakatakse 30 satelliidi abil pakkuma globaalseid positsioneerimisandmeid. Selle tipptasemel tehnoloogia ja sisseehitatud ristkasutatavus muude GNSSi süsteemidega (nagu Ameerika Ühendriikide GPS) võimaldavad palju täpsemat positsioneerimist kui ükski teine seni kättesaadav süsteem.

Galileo võimalikke rakendusi English (en) on palju. Näited on järgmised:

  • liiklus- ja transpordikorraldus;
  • päästeoperatsioonid;
  • põllumajandus;
  • kodanikukaitse;
  • ajatemplid ja aja sünkroniseerimine.

ELi Galileo programmi tehtavad investeeringud tasuvad ennast eeldatavasti ära uute turuvõimaluste ning töökohtade tekkimisega vastuvõtjate ja rakenduste sektoris.

Galileo programmi partnerid on:

  • Euroopa Kosmoseagentuur English − kujundamine, arendamine, hanked ja kontrollimine. Euroopa Kosmoseagentuur kaasrahastas Galileo programmi määratlemist, arendamist ja orbiidil kontrollimise etappe;
  • Euroopa Komisjon – haldamine ja täieliku töövalmiduseni viivate ettappide täielik rahastamine;
  • Euroopa GNSSi Agentuur English (GSA) − tegev alates hetkest, mil süsteem on kasutusvalmis.

EGNOS

Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem English (en) on süsteem, mis suurendab olemasolevate satelliitnavigatsioonisüsteemide (nagu Ameerika Ühendriikide GPS) kvaliteeti, parandades nende täpsust ligikaudu 10-lt meetrilt ligikaudu 2-le meetrile. Samuti saadab see välja hoiatusi juhul, kui süsteem lakkab töötamast.

See oli Euroopa esimeseks sammuks satelliitnavigatsiooni valdkonnas. EGNOSt kasutatakse juba paljudes Euroopa lennujaamades ning see võimaldab horisontaal- ja vertikaaljuhendamisega täppislähenemist instrumentaalmaandumissüsteemist odavamalt.

Kosmoseuurimine

Euroopa Komisjon kavandab tihedamat koostööd rahvusvahelise kosmosejaamaga ning rahvusvahelise platvormi kehtestamist, et määrata kindlaks rahvusvahelisele koostööle avatud kosmoseuurimise valdkonnad.

Teadusuuringud

ELi rahastatavate kosmosevaldkonna teadusuuringute projektide abil uuritakse võimalusi jätkusuutliku arengu tagamiseks (näiteks Kyoto protokolli meetmete rakendamise seire) ning suuremat turvalisust piirikontrolli ja kriisiohjamise tehnoloogia kaudu.

Koos ollakse tugevamad

Kosmoseprojektide mõõde ei võimalda enamikel riikidel neid iseseisvalt ellu viia. Erinevad riigid peavad koondama oma tehnoloogilise ja finantssuutlikkuse. EL peab nn kosmosedialooge selliste strateegiliste partneritega nagu Ameerika Ühendriigid ja Venemaa, et suurendada koostööd. Samuti teeb ta väga tihedat koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga English

Üles

Üles


Videod


Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?