Navigatsioonitee

Kosmos


Paljud meie ühiskonna valdkonnad − telekommunikatsioonist televisioonini ning ilmaennustusest ülemaailmsete finantssüsteemideni – tuginevad kosmosesüsteemidele või kosmosepõhistele tehnoloogiatele.

Kuid kosmoseprojektide suur mõõde ei võimalda enamikul riikidest neid iseseisvalt teostada. Seetõttu on Euroopa riigid ühendanud oma tehnoloogilised ja rahalised vahendid, et viia kosmosepoliitikat ellu Euroopa Komisjoni kaudu – koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga English (valitsustevaheline agentuur, mida juhivad 20 Euroopa riiki).

Euroopa Kosmosepoliitika hõlmab 3 peamist valdkonda:

  • Maa seire Euroopa programm Copernicus ja satelliitnavigatsioonisüsteemid Galileo/EGNOS;  
  • kosmoseuuringud;
  • Euroopa ettevõtjate kosmosetööstusse kaasamine, et seeläbi asjaomast sektorit edendada.

Copernicus – keskkonnaseire

Copernicus English (en) koosneb erinevatest keerukatest süsteemidest, mis koguvad andmeid Maa kohta satelliitide ning maismaal, õhus ja vees asuvate andurite abil. See annab poliitikakujundajatele, ettevõtjatele ning avalikkusele ajakohast ja usaldusväärset teavet selle kohta, kuidas meie planeet ja selle kliima muutuvad.

Kunstniku pilt Maa kohal asuvast Sentinel-2 satelliidist

Copernicuse satelliit (mis kannab nime Sentinel-2) pakub kõrge resolutsiooniga kujutisi taimkattest, maa- ja veepinnast, siseveeteedest ning rannikualadest.

Seda teavet kasutatakse erinevatel eesmärkidel, muu hulgas järgmistes valdkondades:

  • linnaplaneerimine;
  • looduskaitse;
  • põllumajandus ja metsandus;
  • tervishoid;
  • hädaolukordade juhtimine;
  • transport;
  • turism.

Copernicuse programmi koordineerib ja haldab Euroopa Komisjon. Satelliittaristut juhib Euroopa Kosmoseagentuur English ning andureid töötavad välja Euroopa Keskkonnaamet ning ELi liikmesriigid.

Galileo – globaalne positsioneerimisteenus

Galileo English (en) on Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi programm. Erinevalt Ameerika Ühendriikide ja Venemaa süsteemidest on Galileo tsiviilkontrolli all ning nii see ka jääb.

Maa ümber tiirlevad satelliidid © ESA–J. Huart

Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem GALILEO pakub globaalseid positsioneerimisandmeid mittesõjalistel eesmärkidel.

Kui see saab täielikult toimivaks, hakatakse 30 satelliidi (sealhulgas 6 varusatelliiti) abil pakkuma kõikjal Euroopas väga täpseid globaalseid positsioneerimisandmeid tsiviilotstarbeliseks kasutamiseks. Selle tipptasemel tehnoloogia ja sisseehitatud ristkasutatavus muude satelliitnavigatsioonisüsteemidega võimaldavad palju täpsemat positsioneerimist kui ükski teine praegu kasutuselolev süsteem.

2013. aastal jõudis Galileo programm olulise verstapostini, mil asukohamäärang fikseeriti esmakordselt vaid Galileo signaalide abil. Kuna kasutusele võetakse järjest rohkem satelliite, hakkab Galileo osutama esialgseid teenuseid (praegu eeldatavasti 2015. aasta alguses).

Galileo võimalikke rakendusi English (en) on palju. Nendeks on muu hulgas:

  • liiklus- ja transpordikorraldus;
  • päästeoperatsioonid;
  • põllumajandus;
  • kodanikukaitse;
  • ajatemplid ja aja sünkroniseerimine.

Galileo programmi tehtavad ELi investeeringud tasuvad ennast eeldatavasti ära uute turuvõimaluste ning töökohtade tekkimisega satelliitsignaalide vastuvõtjate ja satelliidipõhiste rakenduste sektorites.

Galileo programmi partnerid on:

  • Euroopa Komisjon – haldab ja rahastab täielikult etappi, mis viib asjaomase süsteemi täieliku töövalmiduseni;
  • Euroopa Kosmoseagentuur English − kujundamine, arendamine, hanked ja kontrollimine. Euroopa Kosmoseagentuur rahastas osaliselt Galileo programmi määratlemis-, arendamis- ja orbiidi kontrollimise etappe;
  • Euroopa GNSSi Agentuur English (GSA) − vastutab teenuste osutamiste eest alates hetkest, mil süsteem on kasutusvalmis.

EGNOSe satelliittugisüsteem

Euroopa Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem English (en) on süsteem, mis suurendab olemasolevate satelliitnavigatsioonisüsteemide (nagu Ameerika Ühendriikide GPS) kvaliteeti, parandades nende täpsust ligikaudu 10-lt meetrilt umbes 2-le meetrile. Samuti saadab see välja hoiatusi juhul, kui süsteem lakkab töötamast.

2014. aastal saadeti Kourus asuvast Euroopa kosmosekeskustest English orbiidile asendussatelliit, et tagada EGNOSe teenuste osutamise jätkumine järgmise 12 aasta jooksul ning kinnitada Euroopa võetud kohustust võimaldada kvaliteetseid satelliidipõhiseid navigatsioonisüsteeme.

Kosmoseuuringud

Kosmoseuuringud edendavad innovatsiooni, tehnoloogia ning teaduse arengut. Kuid kuna selliste programmide haldamine käib enamikul riikidel üle jõu, on rahvusvaheline koostöö selles valdkonnas hädavajalik.

Seetõttu osaleb Euroopa Komisjon (kõigi ELi liikmesriikide nimel) aktiivselt rahvusvahelistes aruteludes, mis käsitlevad kosmoseuuringute alast koostööd, eelkõige selliste strateegiliste partneritega nagu USA, Venemaa ja Hiina.

Teadusuuringud

ELi rahastatavate kosmosevaldkonna teadusprojektide eesmärk on muuta Euroopa tööstus ja teadus konkurentsivõimelisemaks. Osa rahastamisvahenditest pärineb ELi juhtivast teadusuuringute programmist Horisont 2020 English. See toetus on kriitilise tähtsusega kosmosesektori arengu seisukohast ja see

  • julgustab nii avaliku kui ka erasektori teadlasi suurendama oma jõupingutusi ja investeeringuid kosmosesektoris;
  • aitab säilitada konkurentsivõimelist kosmosetööstust (sealhulgas tootjad, teenuseosutajad ja operaatorid);
  • võimaldab asjakohaseid teenuseid ja taristut, mis on vajalikud uue tehnoloogia arendamiseks ja rakendamiseks.

Üles

Ettevõtlus

Välja antud märtsis 2013

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?