Kuigi ühtne turg (nimetatakse mõnikord ka siseturuks) on iseenesestmõistetav, on ta samas ka üks ELi suuremaid saavutusi. ELis liiguvad inimesed, kaubad, teenused ja raha sama vabalt nagu ühe riigi piires, ilma et neid takistaks riigipiirid ja tõkked.
Me võime vabalt reisida ELi piirides nii puhkuse- kui ka ärieesmärkidel või jääda koju ja nautida kohapeal suurt tootevalikut kogu Euroopast.

Enamus majapidamisi Euroopas võivad vabalt valida oma elektritarnija.
Sellise ühtlustatud turu loomiseks tuli kõrvaldada sadu tehnilisi, õiguslikke ja bürokraatlikke tõkkeid, mis takistasid vaba kaubandust ja liikumist ELi liikmesriikide vahel. Seda tehti mitmete reformide käigus, mille tipphetk jäi 1993. aastasse.
Komisjoni andmetel loodi tänu nendele reformidele ajavahemikul 1992–2009 kokku 2,75 miljonit töökohta ja majanduskasv oli 1,85%.
Vabadus tegeleda ettevõtlusega kogu majandusbloki piires on viinud ettevõtete tegevuse laienemisele, mis omakorda suurendab konkurentsivõimet selliselt, et selle tulemusena hinnad langevad ning tarbijate jaoks valik suureneb.
Telefonikõned maksavad Euroopas nüüd murdosa sellest, mis nad maksid 10 aastat tagasi, oluliselt on langenud ka paljude lennupiletite hinnad ning juurde on tekkinud uusi lennuliine. Paljud majapidamised ja ettevõtted saavad nüüd valida elektri- ja gaasitarnijate vahel.
Samas teeb EL jõupingutusi tagamaks selle, et suuremad vabadused ei kahjustaks õiglast turgu, tarbijakaitset ega keskkonna jätkusuutlikkust. Seda jälgivad mitmed Euroopa konkurentsi- ja regulatiivasutused.
ELis oma tooteid müüvatel Euroopa ettevõtetel on piiramatu juurdepääs peaaegu 500 miljonilise tarbijaga turule, mis annab neile tugeva aluse konkurentsiks maailmaturul. Lisaks on selline ülisuur ühtne turg atraktiivne ka välisinvestoritele.
Majanduslik integratsioon võib osutuda väärtuslikuks kaitsevahendiks perioodiliste majanduslanguste vastu, mis võimaldab ELi liikmesriikidel jätkata kauplemist omavahel, selle asemel, et kehtestada protektsionistlikke meetmeid, mis ainult halvendaksid olukorda.

Oskustega töötajad võivad tegutseda mis tahes ELi liikmesriigis.
Integratsioon on veel poolel teel, paljudes valdkondades on potentsiaal kasutamata.
Lõimumist ja tõhusust piirab eelkõige riikide maksusüsteemide killustatus.
Teenuste sektor on avanenud aeglasemalt kui kaubaturud, vaatamata sellele, et 2006. aastal võeti vastu uus mahukas õigusakt, mille kohaselt võimaldatakse ettevõtjatel pakkuda oma asukohast paljusid teenuseid piiriüleselt.
Mahajäämust võib täheldada finantsteenuste ja transpordi puhul, kus jätkuvalt eksisteerivad eraldiseisvad liikmesriikide turud.
Finantsteenuste puhul otsib EL võimalusi 2009. aasta kriisi kordumise ärahoidmiseks, tugevdades ja kindlustades finantssektorit selliste meetmete abil, nagu finantsasutuste järelevalve, keerukate finantstoodete reguleerimine ning pankadele suurema kapitalivaru nõuete kehtestamine.
Enamus ELi liikmesriike on maismaal kõrvaldanud passikontrolli oma piiridel teiste ELi liikmesriikidega (lennureisijad peavad end identifitseerima).
Passikontrollist ei ole loobunud 5 liikmesriiki: Küpros, Iirimaa, Ühendkuningriik, Bulgaaria ja Rumeenia.
Samal ajal toimub ELi välispiiridel rangem kontroll, et kurjategijad ei saaks süsteemi oma huvides ära kasutada. Süsteemi täiendavad: