Navigatsioonitee

Inimõigused


Inimõigused

ELi aluslepingutega on hõlmatud sellised põhiväärtused nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine. Euroopa Liidu põhiõiguste harta on selge ja tugev avaldus ELi kodanike õiguste kohta.

Põhiõiguste kaitse ELis

Siseriiklikult tagatakse põhiõigused liikmesriikide põhiseadusega ning ELi tasandil Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (see võeti vastu 2000. aastal ning on alates 2009. aastast ELi liikmesriikidele siduv). Kõigil ELi institutsioonidel – nii komisjonil, Euroopa Parlamendil kui nõukogul – on oma osa inimõiguste kaitsmisel. Põhiõiguste hartas

  • on sätestatud kõik põhiõigused, mis on ELi institutsioonidele ja asutustele siduvad.
  • Seda kohaldatakse liikmesriikide valitsuste suhtes, kui nad rakendavad ELi õigust.

Hüvitamist taotlevad isikud peavad pöörduma oma liikmesriigi kohtusse. Viimase võimalusena saavad nad pöörduda Euroopa Kohtusse.

Harta on kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mille on ratifitseerinud kõik ELi liikmesriigid.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet DeutschEnglishfrançais määratleb ja analüüsib peamisi suundumusi põhiõiguste valdkonnas.

Inimõiguste edendamine kõikjal maailmas

ELi inimõiguste ja demokraatia strateegiline raamistik (2012) PDFEnglish on töötatud välja selleks, et muuta ELi inimõiguste poliitika tõhusamaks ja järjepidevamaks. ELi inimõiguste ja demokraatia tegevuskavaga (2015–2020) luuakse kokkuleppel tuginev alus nii ELi liikmesriikide kui ka ELi institutsioonide ühistele jõupingutustele. 2012. aastal nimetas EL esmakordselt ametisse Euroopa Liidu inimõiguste eriesindaja, kelleks sai Stavros Lambrinidis. Tema ülesanne on tõhustada ELi inimõiguste poliitikat kolmandates riikides ning pöörata sellele avalikkuse tähelepanu.

Euroopa Liit põhineb kindlal tahtel edendada ja kaitsta inimõigusi, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet kogu maailmas. ELi suhetes teiste riikide ja piirkondadega on inimõigused kesksel kohal. Inimõiguste edendamine võib aidata ennetada ja lahendada konflikte ning lõppkokkuvõttes vähendada vaesust.

ELi asjaomane poliitika hõlmab järgmist:

  • naiste, laste, vähemuste ja põgenike õiguste edendamine;
  • vastuseis surmanuhtlusele, piinamisele, inimkaubitsemisele ja diskrimineerimisele;
  • kodaniku-, poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kaitsmine;
  • inimõiguste üleüldise ning jagamatu olemuse kaitsmine, tehes täiemahulist ja aktiivset koostööd partnerriikide, rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide ning rühmade ja ühendustega kõigil kodanikuühiskonna tasanditel.

Kõik ELi mittekuuluvate riikidega sõlmitud kaubandus- või koostöölepingud (neid on praegu rohkem kui 120) sisaldavad inimõigusi käsitlevat klauslit, milles sätestatakse, et inimõiguste austamine on ELiga suhetes kesksel kohal. EL on inimõiguste rikkumise tõttu rakendanud sanktsioone mitmete riikide suhtes. 

EL peab ka inimõiguste alast dialoogi rohkem kui 40 riigi ja organisatsiooniga, nende hulgas Venemaa, Hiina ning Aafrika Liiduga. ELi aastaaruandes inimõiguste ja demokraatia kohta English tunnustatakse ELi inimõigustealast tööd kogu maailmas. 

EL toetab demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi English kaudu rühmi, ühendusi või üksikisikuid, kes seisavad inimõiguste ja põhivabaduste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete eest. Selle rahastamisvahendi eelarve ajavahemikuks 2014–2020 on 1,3 miljardit eurot.

 

 

Üles

Õigusküsimused, põhiõigused ja võrdsus

Käsikiri on ajakohastatud november 2014

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?