Teadusuuringud ja innovatsioon on ELi majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava üks prioriteetidest. Liikmesriike kutsutakse üles investeerima 2020. aastaks 3% oma SKPst teadus- ja arendustegevusse (1% riiiklik rahastamine, 2% erasektori investeeringud), mille tulemusena loodaks hinnanguliselt 3,7 miljonit uut töökohta ning aastane SKP suureneks peaaegu 800 miljardit eurot.
Üleeuroopaline konkurents neile vahenditele toob kokku Euroopa parimad teadlased ja uuendajad, et tegeleda tänase maailma selliste valupunktidega nagu energia- ja toiduvaru, kliimamuutused ja vananev elanikkond. Teadustegevus ja innovatsioon aitavad luua töökohti, saavutada heaolu ja parandada elukvaliteeti. Kuigi EL on mitmete tehnoloogiate arendamisel maailmas esikohal, seisab ta silmitsi nii tavapäraste konkurentide kui ka kiiresti areneva majandusega riikidega.
Meie tulevane elatustase sõltub sellest, kui kiiresti ja põhjalikult me suudame uuendada oma tooteid, teenuseid, äritegevust ning sotsiaalseid protsesse ja mudeleid. Seepärast on just innovatsioon Euroopa 2020. aasta strateegia keskmes oma juhtalgatusega „Innovatiivne liit”
.
Algatuse raames koondatakse Euroopa tegevus ja koostöö teiste riikidega eespool mainitud suurte ülesannete lahendamiseks. Kasutatakse avaliku sektori sekkumist, et stimuleerida erasektorit ning kõrvaldada heade ideede turuletoomist takistavad kitsaskohad, sh puudulik rahastamine, teadustöö ja turgude killustatus, riigihangete vähene kasutamine uuenduslike toodete ja teenuste saamiseks ning liiga aeglane standardite kehtestamine.
EL teeb tööd selle nimel, et luua aastaks 2014 Euroopa teadusruum, kus teadustöötajad saavad töötada kõikjal ELis ning kus piiriülene koostöö on lihtsam.

ELi fondide abil täiustatakse GPS-süsteeme, et hõlbustada otsingu- ja päästetöid.
Seitsmendat raamprogrammi iseloomustab neli suunda:
Teadusuuringute Ühiskeskus on seitsmest ELis asuvast teaduskeskusest koosnev võrgustik. Lisaks tuumaenergia ja -ohutuse uurimisele on Teadusuuringute Ühiskeskus töötanud välja muu hulgas kaugseiretehnoloogia arengumaades tekkiva toiduainete puuduse avastamiseks, mille puhul on vajalik ELi toiduabi.
Euroopa Teadusnõukogu toetab nn eesliiniuuringuid (uus arusaam alusuuringutest, mis näitab ühest küljest, et teaduse ja tehnoloogia valdkonna alusuuringud on otsustava tähtsusega majanduslikule ja sotsiaalsele heaolule ning teisest küljest, et teadustöö olemasolevate teadmiste piiril ja väljaspool neid piire on uusi ja väga keerukaid teadusvaldkondi hõlmav ohtlik ettevõtmine), innustades parimaid loovaid teadlasi, teadureid ja insenere ületama teadmiste ja valdkondade piire. Euroopa Teadusnõukogu uurijapõhine alt üles lähenemisviis võimaldab teadlastel tuvastada uusi võimalusi ja suundi kõigis uurimisvaldkondades, selle asemel et järgida poliitikute seatud prioriteete.
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi eesmärk on muuta teadusuuringute tulemused kommertsrakendusteks, luues selleks nn teadmis- ja innovatsioonikogukondi.
Tegemist on uue partnerlusviisiga, mis hõlmab ülikoole, teadusasutusi, ettevõtteid, fonde ja muid üksusi. Selle praegused prioriteedid hõlmavad kliimamuutuse vastast võitlust, taastuvaid energiaallikaid ning uue põlvkonna info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid.
Horisont 2020 on ELi uus teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisprogramm aastateks 2014–2020. Rahalisi vahendeid (kogu ajavahemiku jooksul kokku ligikaudu 80,2 miljardit eurot) saavad taotleda teadusasutused, ülikoolid, innovatsiooniga tegelevad eraettevõtted ja väikeettevõtjad.
Kasu saavad kõik Euroopa majandussektorid, sh põllumajandus, kalandus, toiduainete tööstus, tervishoid, transport, energeetika (eriti taastuvad energiaallikad), ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad.