You are here:

Mitmekeelsus

ELi mitmekeelsuse poliitikal on 2 tahku:

  • püüe kaitsta Euroopa keelelist mitmekesisust ja
  • keeleõppe edendamine.

Millised on ELi ametlikud keeled?

Praegu on neid 24: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.

Kuula näiteid ELi ametlikest keeltest

ELi kodanikuna on Teil õigus kasutada suhtluses ELi institutsioonidega ükskõik millist ametlikku keelt ning saada vastus samas keeles. ELi määrused ja muud seadusandlikud tekstid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes, välja arvatud iiri keeles (praegu tõlgitakse iiri keelde ainult nii Euroopa Parlamendi kui ka nõukogu poolt vastu võetud määrused).

Euroopa Parlamendis on kodanike valitud esindajatel samuti õigus rääkida ELi mis tahes ametlikus keeles.

Veebisat millistes keeltes?

EL esitab üldist teavet poliitikavaldkondade kohta oma kõigis ametlikes keeltes. Erialasemat sisu esitatakse enimräägitud ELi keeltes.

Piirkondlikud ja vähemuskeeled

ELis räägitakse üle 60 piirkondliku või vähemuskeele, mida kasutavad umbes 40 miljonit inimest. Nendeks on muu hulgas baski, friisi, jidiši, katalaani, kõmri ja saami keel.

Liikmesriikide valitsused määravad kindlaks nende keelte õigusliku staatuse ja selle, mil määral neid toetatakse, samas peab Euroopa Komisjon avatud dialoogi, julgustades keelelist mitmekesisust nii palju kui võimalik.

Haridust ja koolitust hõlmav uus ELi programm Erasmus+ on üks võimalik allikas algatuste rahastamiseks, et kaitsta ja edendada vähemuskeelte õpetamist ning õppimist.

Keeleõpe

Üks ELi mitmekeelsuse eesmärk on, et iga eurooplane räägiks lisaks emakeelele veel kahte keelt. Parim viis selle saavutamiseks on alustada lastele kahe võõrkeele õpetamist juba varases eas. On tõendatud, et see võib kiirendada keelte õppimist ning parandada emakeeleoskust.

EL toetab keeleõpet, kuna:

  • parem keeleoskus võimaldab suuremal hulgal inimestel välismaal õppida ja/või töötada ning parandab nende tööalaseid väljavaateid;
  • võõrkeelte rääkimine aitab eri kultuuridest pärit inimestel üksteist mõista – see on mitmekeelses ja -kultuurilises Euroopas äärmiselt oluline;
  • ettevõtjad vajavad kõikjal Euroopas edukalt kauplemiseks mitut keelt valdavaid töötajaid;
  • keelesektor (kirjalik ja suuline tõlge, keeleõpe, keeletehnoloogiad jne) kuulub kõige kiiremini arenevate majandusvaldkondade hulka.

Eurobaromeetri 2012. aasta uuring Eurooplased ja keeledpdf(8 MB) Valige lingiga seotud tõlked  näitas, et eurooplaste suhtumine mitmekeelsusesse on väga positiivne:

  • 98% vastanutest arvab, et võõrkeeleoskus on nende lastele kasulik.
  • 88% arvab, et võõrkeeleoskus on väga kasulik.
  • 72% on nõus ELi eesmärgiga, et igaüks peaks oskama vähemalt 2 võõrkeelt.
  • 77% ütleb, et keeleoskuse parandamine peaks olema poliitiline prioriteet.

Paremad keeleõppe tulemused

Keeli hariduses ja koolituses käsitlenud temaatiline töörühm keskendus asjaomasele teemale ajavahemikus 2011–2013. Töörühma võrdleva analüüsi põhjal koostati 2014. aasta aruanne, mis käsitles innovatiivseid ja teaduslikult tõestatud meetodeid keeleõppe kiirendamisekspdf(2 MB) Valige lingiga seotud tõlked , uurides:

  • lõimitud aine- ja keeleõpet (CLIL);
  • arvutipõhist keeleõpet (CALL).