Navigatsioonitee

Mitmekeelsus


Lisaks Euroopa Liidu 24-le ametlikule keelele räägitakse Euroopas ka palju piirkondlikke ja vähemuskeeli. EL soovib kaitsta keelelist mitmekesisust ning edendada keelte õppimist.

Ametlikud keeled

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi lipud © EL

ELis on praegu 24 ametlikku keelt.

ELi ametlikud keeled on praegu bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.

Kuula ELi ametlikke keeli

ELi kodanikuna on teil õigus pöörduda ELi institutsioonide poole mis tahes nimetatud keeles ning saada vastus samas keeles. Kõik ELi määrused ja muud seadusandlusega seotud dokumendid avaldatakse kõigis ametlikes keeltes, välja arvatud iiri (ajutise korralduse kohaselt tõlgitakse iiri keelde üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühiselt vastu võetud määrused).

Euroopa Parlamendis on kodanike valitud esindajatel samuti õigus rääkida ELi mis tahes ametlikus keeles.

Portaalis EUROPA kasutatavad keeled

ELi ja selle tegevuse kohta on veebis tohutul hulgal teavet, mida kõike ei ole võimalik esitada kõigis ELi ametlikes keeltes. EL pakub üldteavet oma poliitikavaldkondade kohta ning teeb kättesaadavaks rahastamisvõimalustega seotud dokumendid kõigis keeltes. Ülejäänud dokumendid esitatakse enim räägitavates ELi ametlikes keeltes.

Piirkondlikud ja vähemuskeeled

ELis räägitakse enam kui 60 piirkondlikku või vähemuskeelt ja nende rääkijaid on kokku umbes 40 miljonit. Nendeks on muu hulgas katalaani, baski, friisi, saami, kõmri ja jidiši keel.

ELi poliitika eesmärk on vähemuskeeli kaitsta ning edendada, rahastades asjakohaseid meetmeid.

Keeleõpe

Erinevad mitmekeelsed sõnaraamatud raamaturiiulil © iStockphoto

Lastele juba varases eas võõrkeelte õpetamine võib osutuda väga kasulikuks.

ELi mitmekeelsuspoliitika üks eesmärke on, et iga eurooplane räägiks lisaks emakeelele veel kaht võõrkeelt. Kõige tõhusam viis selle saavutamiseks on alustada lastele kahe võõrkeele õpetamist juba varases eas. Uuringute kohaselt võib selle tulemuseks olla kiirem keelte omandamine ja parem emakeeleoskus.

EL toetab keeleõpet, kuna:

  • laste, noorte ja täiskasvanute keelteoskuse parandamine võimaldab rohkematel neist õppida ja/või töötada teistes ELi liikmesriikides, parandades samas nende üldisi tööväljavaateid;
  • võõrkeelte oskus soodustab kultuuridevahelist mõistmist, mis on mitmekeelses ja mitmekultuurilises Euroopas elamise seisukohast väga oluline;
  • ettevõtted vajavad mitut keelt valdavaid töötajaid, et edukalt kaubelda kõikjal Euroopas;
  • keelesektor – kirjalik ja suuline tõlge, keeleõpe, keeletehnoloogiad jne – on üks kõige kiiremini arenevaid majandusvaldkondi.

Viimane Eurobaromeetri uuring „Eurooplased ja keeled” (2012) näitas, et eurooplaste suhtumine mitmekeelsusesse on väga positiivne. 98% arvab, et võõrkeelte oskus on nende lastele tulevikus kasulik. 88% leiab, et muude keelte valdamine lisaks oma emakeelele on kasulik neile endile. 72% on nõus ELi eesmärgiga, mille kohaselt peaks iga kodanik omandama vähemalt kaks võõrkeelt, ja 77% on seisukohal, et keeleoskuse parandamine peaks olema poliitiline prioriteet.

Üles

Üles



Püsige liinil

Facebook

  • Suuline tõlge Euroopa heaksEnglish (en)
  • Kirjalik tõlge ELi heaks English (en)

Twitter

  • Suuline tõlge ELi heaksEnglish (en)

Üles

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?