Lisaks 23-le ametlikule Euroopa Liidu keelele räägitakse Euroopas ka palju piirkondlikke ja vähemuskeeli. EL soovib kaista keelelist mitmekesisust ning edendada keeleõpet.

ELis on hetkel 23 ametlikku keelt.
ELi ametlikud keeled on: bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel.
Kodanikel on õigus saata ELi instutsioonidesse dokumente kõigis ELi ametlikes keeltes ning saada vastus samas keeles. Kõik ELi määrused ja muud seadusandlikud dokumendid avaldatakse samuti kõigis ametlikes keeltes.
Euroopa Parlamendis on kodanike valitud esindajatel samuti õigus rääkida mis tahes ELi ametlikus keeles.
Suurt osa ELi ning selle tegevuse kohta veebis esitatud teabest ei saa esitada kõigis ELi ametlikes keeltes. EL pakub peamist teavet oma poliitikavaldkondade ja rahastamisvõimalustega seotud dokumentide kohta kõigis ELi ametlikes keeltes. Ülejäänud dokuemendid esitatakse enim räägitavates ELi ametlikes keeltes.
ELis kasutatakse samuti enam kui 60 piirkondlikku- või vähemuskeelt, mida räägib kokku umbes 40 miljonit inimest. Nendeks on muu hulgas katalaani, baski, friisi, saami, kõmri ja jidiši keeled.
ELi poliitika on kaitsta ning edendada vähemuskeeli ning paljusid algatusi on sel eesmärgil ka rahastatud.

Lastele juba varajases eas võõrkeelte õpetamine võib osutuda väga kasulikuks.
Eesmärgiks on, et iga inimene ELis räägiks lisaks emakeelele veel kaht võõrkeelt. Selle eesmärgi saavutamiseks pooldab EL kahe võõrkeele õppimisega alustamist juba varajases eas. On tõendatud, et selle tulemuseks on kiirem keeleõpe ja arenenum emakeeleoskus.
EL toetab keeleõpet, kuna:
2006. aasta uuringu ![]()
![]()
![]()
kohaselt valdavad kaht võõrkeelt 28% vastanutest. 56% vastanutest valdab üht võõrkeelt. 2006. aastal leidis vaid 8% vastanutest, et keeleõpe ei ole tähtis.