Institutsioonilised küsimused


EL on ainulaadne poliitiline üksus, kelle sõltumatud liikmesriigid koondavad valitsemise olulistes valdkondades oma volitused, et saavutada ühiseid eesmärke. Iga liikmesriigi kodanik on samal ajal ka ELi kodanik, mis annab talle õiguse osaleda liidu demokraatlikus korralduses.

Sarnaselt riikidega on ka ELis seadusandlik haru (Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu), täidesaatev haru (Euroopa Komisjon) ning sõltumatu kohtuvõim (Euroopa Kohus).

ELi institutsioonide volitused on määratud kindlaks aluslepingutega, milles liikmesriigid on kokku leppinud ja mille nad on ratifitseerinud. Nendes poliitikavaldkondades, mida aluslepingud ei hõlma, võivad liikmesriikide valitsused oma suveräänseid õigusi iseseisvalt kasutada.

Kaks kõige olulisemat lepingut on:

  • Rooma leping (1958), millega moodustati Euroopa Majandusühendus (EMÜ)
  • Maastrichti leping (1993), mida tuntakse ka Euroopa Liidu lepinguna.
ELi tõlk töökohal © EL

ELi tõlgid töötavad 24 ametlikus keeles.

Samuti Ühtne Euroopa akt (1987), millega loodi ühtne Euroopa turg, ning Amsterdami leping (1999) ja Nice’i leping (2003). Kõige hiljutisem on Lissaboni leping (2009), millega muudeti osasid eelmisi aluslepinguid.

Institutsioonide kolmik

Poliitika kujundamise ja otsuste tegemise eest vastutavad kolm institutsiooni:

  • Euroopa Parlament;
  • Euroopa Liidu Nõukogu;
  • Euroopa Komisjon.

Neljas institutsioon, milleks on Euroopa Ülemkogu, määratleb poliitilised suunad ja prioriteedid, kuid tal puudub seadusandlik funktsioon.

Euroopa Parlament Strasbourgis © Van Parys Media

Euroopa Parlamendi hoone Strasbourgis.

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament esindab ELi kodanikke otse. ELi aluslepingute korduva muutmisega on Euroopa Parlamendi volitusi laiendatud. ELi kodanikud valisid Euroopa Parlamendi esmakordselt otsevalimistel 1979. aastal. Euroopa Parlamendi praegune koosseis valiti 2014. aasta mais ametisse viieks aastaks. Euroopa Parlamendis on 751 liiget, kes on valitud 28 liikmesriigist.

Parlamendi peamine ülesanne on võtta koos nõukoguga vastu Euroopa Komisjoni esitatud seadusandlikke ettepanekuid. Teine ülesanne on võtta vastu ELi eelarve ning teostada selle üle kontrolli. Euroopa Parlament teostab demokraatlikku järelevalvet Euroopa Komisjoni suhtes ning omab ka volitusi komisjon umbusaldusavaldusega laiali saata.

Euroopa Ülemkogu

ELi liikmesriikide riigipead ja valitsusjuhid kohtuvad vähemalt neli korda aastas Euroopa Ülemkogu raames. Euroopa Ülemkogu eesistuja võib vajadusel korraldada täiendavaid kohtumisi. Kohtumiste eesmärk on hoogustada tegevust ja määratleda poliitilisi prioriteete. Otsused võetakse tavaliselt vastu konsensuse alusel.

Lissaboni lepingu alusel anti Euroopa Ülemkogule ELi institutsiooni staatus ning sellele valitakse eesistuja.

Euroopa Liidu Nõukogu

See on ELi liikmesriikide valitsuste hääl ning kogu, mille raames kõigi liikmesriikide ministrid kohtuvad mitmeid kordi kuus. Nõukogul on nii seadusandlik funktsioon, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga, kui ka täidesaatev funktsioon, mida ta jagab Euroopa Komisjoniga. Asjaomased ministrid kohtuvad, et arutada teemasid ja teha otsuseid seoses konkreetse poliitikaga järgmistes valdkondades: välissuhted, majandus- ja rahandusküsimused, transport, energeetika, põllumajandus jne. Tavaliselt nimetatakse seda kogu ministrite nõukoguks või lihtsalt nõukoguks.

Enamik otsuseid võetakse vastu kvalifitseeritud häälteenamuse alusel, kuigi paljude küsimuste puhul sellistes valdkondades nagu maksustamine, varjupaiga- ja sisserändepoliitika või välis- ja julgeolekupoliitika peavad otsused olema ühehäälsed.

Euroopa Komisjon

Komisjon ei sõltu liikmesriikide valitsustest ning ta esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Tal on neli olulist ülesannet:

  • teha ELi poliitika alaseid ja seadusandlikke ettepanekuid;
  • tagada ELi aluslepingute ja õigusaktide sätete järgimine (nn lepingute valvur);
  • hallata ja rakendada ELi poliitikat ning eelarvet;
  • esindada ELi maailmas.

Uus komisjoni koosseis nimetatakse ametisse iga viie aasta tagant, pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Komisjoni presidendi valib Euroopa Parlament, tuginedes Euroopa Ülemkogu ettepanekule. Volinikud (igast liikmesriigist üks ning sealhulgas president ja asepresidendid) peavad enne ametisse nimetamist osalema Euroopa Parlamendi ees kuulamisel.

Õigusjärelevalve

Euroopa Liidu Kohus tagab ELi õiguse ühetaolise tõlgendamise ja kohaldamise kõikides liikmesriikides.

Samuti on Euroopa Kohtul õigus teha otsuseid ELi liikmesriikide, ELi institutsioonide, ettevõtjate või eraisikute vahelistes õigusvaidlustes. Kohus asub Luxembourgis ning selle koosseisu kuuluvad kohtunikud kõigist ELi liikmesriikidest.

Muud institutsioonid ja asutused

Euroopa Liidul on veel kaheksa olulist asutust, millel on konkreetsed ülesanded.

ELi õiguse konkreetseks rakendamiseks eri valdkondades on ELil 40 erineva iseloomu ja suurusega asutust üle kogu ELi.

Üles

Üles



Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?