Navigatsioonitee

Infotehnoloogia


Digitaalsel majandusel on potentsiaal muuta nii ettevõtlust kui ka ühiskonda tervikuna, juhul kui see majandus on tõhus, kaasav ja innovatiivne. Edu võtmeks on paremate toodete ja teenuste pakkumine uute tõhusamate protsesside kaudu.

Poiss netis surfamas © Bilderbox

Üks paljudest – regulaarne Interneti kasutaja

Digitaalmajandus kasvab seitse korda kiiremini kui reaalmajandus. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor hõlmab 4,8 % ELi majandusest. IKT arvele jääb 25 % kõigist teadus- ja arendustegevuse ärikuludest, samas kui see sektor tekitab 50 % kogu tootlikkuse kasvust ELis.

Digitaaltehnoloogia tugevdab innovatsiooni ja konkurentsivõimet era- ja avalikus sektoris ning teaduslikku progressi kõikides valdkondades.

IKT sektorit on ELis siiski pidurdanud ebaühtlane poliitikaraamistik. Seepärast on Euroopa Komisjon teinud tööd selle raamistiku tugevdamiseks, pöörates tähelepanu järgmisele:

  • avatud digitaalse turu loomine ELis;
  • kõigile ettevõtjatele õiglase juurdepääsu tagamine;
  • tarbijate huvide kaitsmine;
  • tehniliste standardite väljatöötamine;
  • investeerimine IKT-alastesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni.

ELi digitaalarengu tegevuskava English eesmärk on elavdada Euroopa majandust ja aidata rakendada digitaaltehnoloogia ELi kodanike ja ettevõtjate teenistusse parimal võimalikul moel. Digitaalse ühtse turu loomine annab pikaajalist majanduslikku ja sotsiaalset kasu.

Digitaalarengu tegevuskava raames on juba tehtud edusamme 3 peamise eesmärgi suunas:

  • kommunikatsiooni muutmine paremaks, kiiremaks ja odavamaks;
  • ELi tööstuse tugevdamine strateegiliste teadusuuringute toetamise kaudu;
  • digitaaloskuste, töökohtade ja ettevõtluse tugevdamine.

Digitaalmajandusel on potentsiaal tekitada positiivne mõjuring. Atraktiivne infosisu ja teenused, mis on kättesaadavad koostalitlusvõimelises ja piirideta internetikeskkonnas, stimuleerivad nõudlust suurema kiiruse ja võimsuse järele. See loob ärivõimaluse kiirematesse võrkudesse investeerimiseks, mis omakorda sillutab teed uuenduslikele teenustele, mis põhinevad suurematel kiirustel.

Komisjon on seadnud enesele 13 eesmärki, mis kõik tooksid ELi lähemale üldeesmärgile, milleks on jõukas ja konkurentsivõimeline digitaalne ühiskond.

  1. kogu ELi hõlmav lairibaühendus – 2013. aastaks
  2. kogu ELi hõlmav lairibaühendus kiirusega üle 30 Mbit/s – 2020. aastaks
  3. 50 % ELi elanikke kasutab lairibaühendust kiirusega üle 100 Mbit/s – 2020. aastaks
  4. 50 % ELi elanikke teeb oma ostud Internetis – 2015. aastaks
  5. 20 % ELi elanikke ostab kaupu ja teenuseid piiriüleselt – 2015. aastaks
  6. 33 % väikeseid- ja keskmise suurusega ettevõtjaid müüb oma kaupu Internetis – 2015. aastaks
  7. rändlustasud ja riigisisesed tariifid ühtlustuvad – 2015. aastaks
  8. Interneti regulaarne kasutamine kasvab 60 %-lt 75 %-le ning ebasoodsas olukorras olevate inimeste puhul 41 %-lt 60 %-le – 2015. aastaks
  9. inimeste osakaal, kes ei ole kunagi Internetti kasutanud, väheneb 30 %-lt 15 %-le – 2015. aastaks
  10. 15 % ELi kodanikke kasutab e-valitsuse teenuseid, kusjuures üle poole neist esitavad täidetud vorme – 2015. aastaks
  11. kõik 2011. aastal ELi liikmesriikide poolt kooskõlastatud peamised piiriülesed avalikud teenused muutuvad Internetis kättesaadavaks – 2015. aastaks
  12. kahekordistatakse avaliku sektori investeeringuid IKT-alasesse teadus- ja arendustegevusse, eraldades 11 miljardit eurot – 2020. aastaks
  13. vähendatakse valgustuseks kasutatavat energiat 20 % – 2020. aastaks

Vastavalt 2014. aasta andmetele on Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid suutelised täitma 2015. aastaks 72 digitaalarengu eesmärki 101-st. See on hea edasiliikumine. ELi kodanikud ja ettevõtjad kasutavad Internetti rohkem ja sooritavad seal ka rohkem oste, nende IKT alased oskused muutuvad paremaks ja kindlustunne kasvab.

ELi keskmine
Lairiba2014Eesmärk
Lairibaühenduse kättesaadavus kõigile100 %100 % (2013)
Digitaalne ühtne turg
Internetis ostjad47 %50 % (2015)
Piiriülese e-kaubandusega tegelejad12 %20 % (2015)
Internetis müüvad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad14 %33 % (2015)
Digitaalne kaasatus
Internetti regulaarselt kasutjad72 %75 % (2015)
Internetti regulaarselt kasutavad ebasoodsas olukorras olevad inimesed57 %60 % (2015)
Inimesed, kes ei ole kunagi Internetti kasutanud20 %15 % (2015)
Avalikud teenused
Avaliku sektori asutustega Internetis suhtlejad42 %50 % (2015)
Avaliku sektori asutustele Internetis täidetud vormide esitajad21 %25 % (2015)

Lugege täiendavalt eesmärkide ja saavutuste kohta English

Üles

Digitaalarengu tegevuskava

Käsikiri valmis juulis 2014

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Püsige liinil

Facebook

  • Euroopa digitaalne tegevuskavaEnglish (en)
  • EuropeanaEnglish (en)

Twitter

  • Digitaalarengu tegevuskavaEnglish (en)
  • ELi avatud teabepoliitikaEnglish (en)
  • Safer InternetEnglish (en)

Üles

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?