Kaasaegsed sidetehnoloogiad on muutnud eurooplaste elu, tööd ja suhtlusviise ning ELil olnud selles oluline toetav roll.
Kuigi inforevolutsiooni – mobiiltelefonid, Internet, kiired digitaalsed ülekandesüsteemid – juhitakse tehnoloogia ja turujõudude poolt, on EL selle protsessi edasiviivaks jõuks. ELi ülesanneteks on
Üksikisikud ja äriühingud saavad sellest tulenevalt odavamaid, usaldusväärsemaid ja kõrgema kvaliteediga teenuseid. Tarbijate valikuvõimalus on suurem nii tarnijate kui teenuste hulga osas ning seetõttu on nõudlus mobiiltelefonide ja Internetiühenduse järele järsult kasvanud.

Enamik eurooplasi on korrapärased internetikasutajad.
Side- ja ringhäälingutehnoloogiat ühendava digitaliseerimise tõttu kehtestas EL 2003. aastal eeskirjad, mis hõlmavad kõiki elektroonilisi sidevõrke ja -teenuseid.
Nüüd on need eeskirjad läbivaatamisel, keskendudes uutele teemadele:
Kõnealuseid eeskirju kohaldavad iga ELi liikmesriigi asjaomased asutused sõltumatult. Liikmesriikide seadusandjad koordineerivad oma poliitikat ELi tasandil, muuhulgas ka elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ühendatud ameti, BEREC, (endine Euroopa reguleerivate asutuste töörühm (ERG) kaudu
.
Olemasolevate eeskirjade läbivaatamise eesmärk on neid veelgi lihtsustada, võimaldades BERECil võtta osaliselt üle reguleeriv tegevus, saades seega ainsaks asjaomaseks asutuseks kogu Euroopas.
Infotehnoloogia on nüüd Euroopa majanduskasvu strateegia peamine osa, eelkõige selle digitaalses tegevuskavas
, milles määratletakse asjaomane poliitika ja meetmed, et suurendada digitaalrevolutsioonist saadavat kasu kõigile
Sel eesmärgil teeb komisjon tihedat koostööd liikmesriikide valitsuste, asjaomaste organisatsioonide ning ettevõtetega. Nimetatud sidusrühmad kohtuvad iga-aastase digitaalarengu tegevuskava assamblee
raames, et hinnata edusamme ning tekkivaid väljakutseid
.
Kuigi enam kui pooled eurooplastest kasutavad korrapäraselt Internetti ning mobiiltelefonide levik on veelgi suurem, soovib EL maksimeerida infotehnoloogia kasutamist.
Kui EL soovib tõhusat ja konkurentsivõimelist majandust, on vaja tagada, et:
ELi erimeetmed selliste eesmärkide saavutamiseks on muuhulgas järgmised:
Kiiret, odavat ja püsivat ühendust võimaldav lairibaühendus on peamine lahendusi pakkuv tehnoloogia. Peaaegu 30%-l Euroopa kodumajapidamistest on lairibaühendus, kuid alates 2004. aastast ELiga liitunud riikide puhul on see näitaja väiksem.
Eesmärk on ühendada koolid, ülikoolid, raamatukogud, muuseumid ja samalaadsed asutused lairibavõrkudega. 96% ELi koolides on nüüd Internetiühendus, 67% neist omab kiiret lairibaühendust.
ELi liikmesriikide valitsused on alustanud ka veebipõhiste tervishoiuteenuste sisseseadmisega kodanikele, mis hõlmaks teavet haiguste vältimise kohta, veebipõhiseid tervisekaarte, kauguuringuid ja meditsiinikulude elektroonilisi tagasimakseid.