Rahvatervis

ELi tervisestrateegia ja terviseprogramm

ELi meetmed põhinevad tervisestrateegial [123 KB] milles sätestatakse kolm ambitsioonikat eesmärki, et aidata inimestel mitte ainult elada kauem, vaid ka tervislikumalt. Need eesmärgid on järgmised:

• hea tervise edendamine vananeva elanikkonnaga Euroopas;
• inimeste kaitsmine terviseohtude eest;
• dünaamiliste tervishoiusüsteemide ja uue tehnoloogia toetamine.

ELi terviseprogramm aitab jõuda strateegiaga kehtestatud eesmärkideni, et täiendada, toetada ja anda lisandväärtust ELi liikmesriikide poliitikale ja meetmetele, eelkõige järgmistes valdkondades:

• tervise kaitsmine ja edendamine – sealhulgas tervisega seotud ebavõrdsuse vähendamine;
• suurema hulga teabe ja teadmiste avaldamine tervise kohta;
• tõhus koostöö sidusrühmadega.

Programmi haldab Luksemburgis asuv Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet.

Haiguste ennetamine

Me saame palju ära teha selleks, et kaitsta oma tervist ja ennetada haigusi, näiteks:

• jälgida mida ja kui palju me sööme ja joome ning liigume. Suurenev ülekaalulisus on peamiseid südamehaiguste, diabeedi ja mõningate vähktõve vormide põhjustajaid. EL teeb tööd selle nimel, et edendada vastutustundlikku toiduainete märgistamist, et tarbijad saaksid teada, mida nad söövad.
• Kasutada varajase diagnoosimise kavasid. Komisjon edendab rinna-, emakakaela- ja pärasoolevähi sõeluuringute programmide kättesaadavust kõikjal ELis ning koondab eksperdid kogu ELis, et jagada teadmisi, hoida ära killustatud tegevust ning mitmekordset tööd ning kasutada võimalikult tõhusalt kõnealuses valdkonnas eraldatud vahendeid.
• Alkoholi ja tubaka kasutamise piiramine. EL tagab, et kodanikud oleksid teadlikud kroonilisi haigusi põhjustavate harjumustega (suitsetamine, dieedi pidamine, alkoholi liigne tarbimine) seotud terviseprobleemidest.
• Vaktsineerimine. EL ja liikmesriikide ametiasutused üritavad leida viise, kuidas suurendada hooajalise gripi vastu vaktsineerimist.

Varajane hoiatamine ja reageerimine

Rahvatervise ohud on alaliseks probleemiks tervishoiuasutustele kõikjal maailmas. EL ja selle liikmesriigid teevad tööd selle nimel, et luua valmisolek ja reageerimissuutlikkus (sealhulgas varajased hoiatussüsteemid) selliste ohtude (näiteks 2009. aastal puhkenud H1N1 pandeemia ehk seagripp) lahendamiseks.

Stockholmis asuv Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab tekkivaid terviseohte, võimaldades ELil rahvatervise hädaolukordade puhul kiiresti reageerida.

Kõnealune keskus kogub ja jagab teadmisi praeguste ning tekkivate terviseohtude kohta ning teeb koostööd liikmesriikide osapooltega, et luua kogu Euroopat hõlmav haiguste seire.

Farmaatsiatooted

Kõik uued ravimid peavad enne ELi turule sisenemist saama eelneva loa.

Kui asjakohane luba on saadud ja ravim on turule viidud, jälgitakse ravimi ohutust kogu ahela vältel. ELi ravimijärelevalve süsteem aitab tagada kiirete meetmete võtmise. Näiteks turustamisloa peatamine või tagasivõtmine, kui ravimil on vastuvõetamatuid kõrvaltoimeid.

Londonis asuv Euroopa Ravimiamet koordineerib ravimite kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe teaduslikku hindamist.

Teadusuuringud ja innovatsioon

EL kulutab ajavahemikul 2007–2013 seitsmenda teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammi raames 6 miljardit eurot tervishoiualastele uuringutele. Prioriteetseteks peetakse eelkõige järgmisi meetmeid:

• alusuuringute tulemuste kliiniline rakendamine;
• uute ravimeetodite väljatöötamine ja kinnitamine;
• tervishoiu edendamine ja ennetustegevuse strateegiad;
• parem diagnostika ja meditsiinitehnoloogia;
• jätkusuutlikud ja tõhusad tervishoiusüsteemid.

Ravile juurdepääs kõikjal ELis

Inimesed eelistavad üldiselt kasutada tervishoiuteenuseid oma asukohariigis, kuid mõnikord on hõlpsam või osutub vajalikuks mõnda teise ELi liikmesriiki minek, näiteks juhul, kui lähim raviasutus asub üle piiri mõnes teises liikmesriigis või juhul, kui eriravi on kättesaadav vaid välismaal.

ELi õiguses patsiendiõiguste kohta piiriüleses tervishoius (mille ELi liikmesriigid peavad rakendama 2013. aastaks), selgitatakse eurooplaste õigust saada ravi mõnes teises ELi liikmesriigis ning saada hüvitist. Samuti võimaldab kõnealune õigusakt

• lihtsustada riiklike tervishoiuasutuste tihedamat koostööd ja teabe vahetamist tervishoiuteenuste kvaliteedi- ja ohutusnõuete kohta;
• tagada ravimiretseptide tunnustamist teistes ELi liikmesriikides;
• sillutada teed Euroopa tugikeskuste võrgustikele (spetsialiseerunud eksperdikeskused), et terviseeksperdid kõikjal Euroopas saaksid jagada parimaid tervishoiualaseid tavasid.

Juba kasutusele võetud Euroopa ravikindlustuskaart hõlbustab puhkuse- ja ärireisijatel nõuda oma õigust tervishoiuteenustele juhul, kui nad jäävad haigeks mõnes teises ELi liikmesriigis või mõnes muus Euroopa riigis.

Tervishoid – ülemaailmne lähenemisviis

Ülemaailmse tervishoiu puhul peame silmas terviseprobleeme, mis ületavad riigipiire ja valitsusi, mida saab mõjutada vaid ülemaailmsel tasandil ülioluliste teguritega Nendeks on muu hulgas järgmised valdkonnad: kaubandus, ränne, turvalisus, toiduohutus ja kliimamuutused.

Euroopa Komisjon teeb ülemaailmse tervishoiupoliitika raamistiku alusel tihedat koostööd selliste strateegiliste partneritega nagu Maailma Terviseorganisatsioon. Kõnealuses raamistikus on määratletud kuus peamist väljakutset:

• võrdsus;
• ühtne reageerimine üleilmastumisele;
• juurdepääs ja innovatsioon;
• tervis kui inimõigus;
• juhtimine;
• teadusuuringud.

Muud olulised teemad on:

• solidaarsus ülemaailmsel tasandil – mitte vaid arenguabi, vaid ka tõõjõu ning ravimitele juurdepääsuga seotud poliitika ;
• asjakohase ELi sise- ja välispoliitika ühtsus.