Sigarettide salakaubavedu ... euromüntide võltsimine ... jalatsite ja riietusesemete imporditollimaksudest kõrvalehoidumine ... toetused apelsinide kasvatamise eest istandustes, mida tegelikult ei ole olemas — need kõik on näited pettustest, millele kulutatakse Euroopa maksumaksjate raha.
Euroopa Pettustevastases Ametis (OLAF) töötab 500 ametnikku, kes püüavad tuvastada pettureid ning valvavad Euroopa Liidu ja tema maksumaksjate finantshuvide järele.
Igal aastal uurib OLAF sadu juhtumeid, mille puhul jäetakse EL pettuse tõttu ilma selle sissetulekutest või väärkasutatakse selle vahendeid. 2009. aastal viis OLAF läbi 220 pettusevastast uurimist. Kõnealuste uurimiste keskmine kestus oli 24 kuud. Samal aastal kahtlustati pettuse toimepanemist ELi vahendite suhtes 280 miljoni euro ulatuses, mis moodustab 0,2% ELi kogueelarvest.

Salakauba tuvastamine
Kõige enam pettusi toimub seoses ELi struktuurifondide väärkasutamisega. Nende kaudu finantseeritakse põllumajandustootmist, sotsiaal-poliitika projekte ning piirkondlikku arengut.
Tänu Lissaboni lepingule on ELi pettusevastased õigusaktid tõhusamad, mis lihtsustab OLAFi võitlust piiriülese pettuse vastu.
OLAFi ülesanne on kaitsta Euroopa Liidu finantshuve, võidelda pettuste, korruptsiooni ja igasuguse muu ebaseadusliku tegevuse vastu, k.a finantskuritarvitused Euroopa institutsioonides (kuigi need juhtumid on harvad).
OLAFi ametnikel on laiaulatuslikud uurimisvolitused. Nad võivad teostada kohapealset kontrolli ettevõtete valdustes, mis asuvad nii liikmesriikides kui ka mõnedes teistes riikides. OLAF ei saa kohtusse pöörduda. Seda teeb tema asemel selle riigi ametiasutus, kus väidetav pettus aset leidis. Kuid tulevikus võidakse luua Euroopa Prokuratuur, mis käsitleks juhtumeid otse kõigis liikmesriikides, kus ELi finantshuvid on kaalul.
OLAFil on koostöölepingud mitmete riikidega Ameerika Ühendriikidest Usbekistanini ja Hiinast Tšiilini ning tihedad sidemed Europoli (Euroopa Politseiametiga) ja Eurojustiga (agentuur, mis loodi raskete kuritegude vastase võitluse koordineerimiseks).

Vältige võltsinguid.
OLAFi peamine ülesanne on tegevuse koordineerimine. OLAF kui uurimisvõrgustiku keskpunkt saab tagada, et tegevusahel, mis läbib väga erinevaid riikide uurimis- ja kohtusüsteeme, oleks terviklik. OLAFi või liikmesriikide valitsuste juhtimisel toimuvate tolli ühisoperatsioonide koordineerimiskeskus Brüsselis tagab tehnilised ja logistilised vahendid 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, koordineerides tegevust reaalajas üle kogu Euroopa.
Tehnoloogia on OLAFi töös ülioluline. Teavet vahetatakse ELi tolliinfosüsteemi kaudu, milles tolli-, politsei-, piirivalve, põllumajandus-ja tervishoiuasutused hoiavad delikaatseid andmeid reaalajas toimivas ühtses andmebaasis, ning pettustevastase infosüsteemi kaudu, mille vahendusel vahetatakse aastas sadu tuhandeid teateid.
OLAFi koordineerimiskeskust kasutati 2010. aasta juunis operatsiooni „Sirocco” raames, mille puhul olid sihtmärgiks võltsitud sigaretid ning milles osalesid ELi 27 liikmesriigi ning 11 Vahemere piirkonna partnerriigi (Albaania, Horvaatia, Egiptus, Jordaania, Liibanon, Palestiina omavalitsus, Montenegro, Maroko, Süüria, Tuneesia ja Türgi) tolliasutused Interpoli, Europoli ja Maailma Tolliorganisatsiooni toetusel.
Operatsiooni käigus konfiskeeriti 40 miljonit salasigaretti, 1200 kilogrammi käsitsi keeratud tubakat, 7000 liitrit alkoholi ja 8 miljonit muud salakaubaühikut, sealhulgas riietusesemed, jalatsid, mänguasjad ja elektroonika. Kui salakaubavedajatel oleks õnnestunud see kaup realiseerida, oleks ainuüksi sigarettide eest jäänud maksmata 8 miljonit eurot tolli- ja aktsiisimakse.
Aprillis 2011 korraldas Ungari toll tihedas koostöös OLAFiga operatisooni „Fireblade”. Selle tulemusel konfiskeeriti suured kogused võltsitud tekstiilitooteid ja aksessuaare, mis sisenesid ELi maismaad pidi selle idapiiri kaudu.
Enne seda on OLAF korraldanud mitmeid ühiseid tollioperatsioone (näiteks „Diabolo II”).
Sigarettide aktsiisi- ja tollimaksudest kõrvalehiilimine, tavaliselt salakaubaveo kaudu, on üks peamiseid pettusvaldkondi, millega OLAF peab tegelema. Aprillis 2011 toimunud Saksa, Leedu ja Poola tolliasutuste ühises operatsioonis konfiskeeriti ligikaudu 70 miljonit sigaretti, hoides ära 6 miljoni euro suuruse kahju Euroopa maksumaksjatele.
Euroopa Komisjon teatas 2010. aasta septembris mitmeaastase kokkuleppe sõlmimisest sigaretitootjaga Imperial Tobacco Limited (ITL), et asuda koos võitlusse salasigaretiäri vastu. Vastavalt õiguslikult siduvale kokkuleppele aitab ITL võidelda sigarettide salakaubaveo ja võltsimise vastu, tehes koostööd Euroopa Komisjoni, OLAFi ja liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Kokkuleppe järgi teeb ITL järgmise 20 aasta jooksul märkimisväärseid makseid komisjonile ja liikmesriikidele, kokku 207 miljoni euro eest.
Kaks sarnast salakaubaveo ja võltsimise vastast kokkulepet on juba sõlmitud ja allkirjastatud 27 liikmesriigi, ELi ja äriühingute Philip Morris International (PMI) ja Japan Tobacco International (JTI) vahel.
OLAF haldab ka Euroopa Tehnika- ja Teaduskeskust, mis uurib võltsitud münte ning mis asub Pariisi Rahapajas. 2010. aastal käibelt kõrvaldatud võltsitud euromüntide arv suurenes võrreldes 2009. aastaga 8%. Kokku kõrvaldati ringlusest 186 000 münti, võrreldes 172 100-ga 2009. aastal. Kõige rohkem võltsiti 2-eurost münti (70% võltsingutest 2010. aastal).