You are here:

Merendus ja kalandus

Paljude ELi kodanike elatis sõltub merest ja selle ressurssidest. Eelkõige kalast, aga ka sealsetest tuuleparkidest ning nafta- ja gaasiplatvormidest. ELi kaubalaevastiku kauplemine sõltub maailma ookeanidest. Rannikualad on turismimagnetid, mis on samuti oluline elatusallikas.

Kuna kaalul on väga palju, peame mereressursse kasutama mõistlikult, vältides ülepüüki ning tagades, et nafta- ja gaasitootmine ei kahjustaks mere- ega rannikukeskkonda.

Kalandus – varude säilitamise olulisus

ELi kalatööstus on maailmas suuruselt neljas, andes aastas ligikaudu 6,4 miljonit tonni kala. Kalapüük ja -töötlemine annavad tööd rohkem kui 350 000 inimesele.

EL teeb kõik endast oleneva, et tagada kalanduse jätkusuutlikkus nii majanduslikult kui ka keskkonnaalaselt, kaitstes samas ka tarbijate huve ning võttes arvesse kalurite vajadusi.

2014. aasta jaanuaris jõustunud ELi ühise kalanduspoliitika reformil ongi need eesmärgid: kindlustada kaluritele elatis, tehes samas lõpu ülepüügile ning sellest põhjustatud kalavarude vähenemisele.

Uues õigusaktis sätestatud eesmärke toetab ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfond. Ajavahemikus 2014–2020 rahastatakse fondi raames projekte, mille eesmärk on:

  • töötada välja uuenduslikud püügitehnikad;
  • luua mereandidele uusi turustusvõimalusi;
  • parandada rannikualadel elukvaliteeti.

See aitab kaluritel üle minna säästvale kalapüügile ning rannikukogukondadel oma majandust mitmekesistada.

Rahvusvaheline koostöö

EL teeb koostööd ÜRO organitega ning peab läbirääkimisi piirkondlike ja rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonidega selle tagamiseks, et kõikjal maailmas asuvaid meresid hallataks läbipaistvalt ja säästvalt ning et ei toimuks ülepüüki.

Kolmandate riikidega sõlmitud kahepoolsed lepingud tagavad ELi kaluritele kalapüügi eesmärgil juurdepääsu kaugematele vetele. See toimub samadel jätkusuutlikkuse tingimustel, mis kehtivad ELi piires. See tagab, et ELi turg oleks piisavalt varustatud. Vastutasuks saavad partnerriigid (sealhulgas arenguriigid) rahalist toetust, mille nad saavad investeerida oma kalatööstuse arendamisse ning kalavarude suurendamisse.

Kala ja mereandide säästev kasvatamine

ELis söödavate ja kalatööstuse poolt tarnitavate mereandide koguse vahe on üha suurenemas. Vesiviljelus aitab seda lõhet teataval määral täita. Juba praegu saadakse veerand ELis toodetavast kalast ja mereandidest kalakasvandustest ning teistest vesiviljelusvormidest. Koguse poolest on rannakarbid, vikerforell ja lõhe kõige olulisemad ELi vesiviljelusliigid. Neile järgnevad austrid, harilik pagrus, harilik karpkala, veenuskarp ja huntahven.

Euroopa vesiviljelussektoris on äärmiselt kõrged keskkonnakaitse-, loomatervise- ja tarbijaohutuse standardid. Tööstusharuna on see aga viimastel aastatel paigal seisnud. Uute õigusaktide abil püütakse seda suundumust ümber pöörata ning suurendada värske, tervisliku ja kohapeal toodetud toidu tarneid.

Ebaseaduslik kalapüük

Ebaseaduslik, teavitamata ja reguleerimata kalapüük kahandab kalavarusid, hävitab mereelupaiku, moonutab konkurentsi, asetab ausad kalurid ebaõiglasesse olukorda ning nõrgendab rannikuasumeid, eelkõige arengumaades.

EL teeb tööd selle nimel, et täita õiguslikud lüngad, mis praegu võimaldavad ebaseaduslikel ettevõtjatel oma tegevusest kasu saada. ELi sisse või EList välja võib vedada ainult lipu- või eksportijariigi poolt seaduslikuks tunnistatud kalandustooteid. Mis tahes ELi ettevõtjaid, kes tegelevad ebaseadusliku kalapüügiga mis tahes maailma paigas ja mis tahes lipu all, ootavad ees märkimisväärsed trahvid, mis on proportsioonis nende saagi majandusliku väärtusega ning mis ei võimalda neil seega üldse kasumit saada.

Säästvalt püütud kala tarbimine

Jätkusuutlikkus on seotud ka sellega, kuidas me mereande tarbime. Seepärast teevad EL ja Euroopa riikide valitsused tööd tarbijate teadlikkuse suurendamiseks.

Kui tarbijate käes on suur võim oma ostuvalikute kaudu, siis on oluline, et nende jõupingutused sobituksid ka kõikide muude tarneahela komponentidega.

Näiteks peavad vastavalt uutele kala, molluskite, vähilaadsete ja vetikate märgistamist käsitlevatele eeskirjadele kõik ELi tarbijatele või toitlustusettevõtjatele müüdavad tooted kandma järgmist teavet:

  • liikide kaubanduslik ja teaduslik nimetus;
  • kas tooted on püütud merest või mageveekogust või kalakasvatusest;
  • püügi- või tootmispiirkond ja kasutatava püügivahendi liik;
  • teave selle kohta, kas toode on sulatatud ja märge „parim enne” või „kõlblik kuni” vastavalt üldistele toiduainete märgistamise eeskirjadele.

Majanduslik kasu

Mered ja ookeanid on Euroopa majanduskasvu oluline mootor. ELil on maailmas kõige rohkem kaubasadamaid (1200) ja suurim kaubalaevastik. 90% kaubandusest kolmandate riikidega ning 40% ELi sisekaubandusest toimub meritsi. Sektoris on ligikaudu 5,4 miljonit töökohta ja seal luuakse kogulisandväärtust ligi 500 miljardi eurot aastas.

Mõnedes valdkondades on väga suur innovatsiooni ja majanduskasvu potentsiaal siiski veel kasutamata. Seetõttu on EL viimastel aastatel oma merenduspoliitikat laiendanud, et hõlmata mereruumi kõik kasutusalad .

ELi pikaajalised eesmärgid on määratletud meremajanduse kasvu strateegias, hõlmates järgmist:

  • selliste suure potentsiaaliga sektorite arendamine, nagu vesiviljelus, rannikuturism, merebiotehnoloogia, ookeanienergia ja meremaardlate kaevandamine;
  • teadmiste, õiguskindluse ja turvalisuse tagamine järgmiste vahendite abil: Euroopa merepõhja digitaalkaart, merealade ruumiline planeerimine (muutes merel tegutsemise tõhusmaks ja jätkusuutlikumaks) ning integreeritud mereseire (andes asjaomaste asutuste käsutusse uued vahendid teabevahetuseks, mis muudavad seire odavamaks ja tõhusamaks);
  • kohandatud strateegiate koostamine konkreetsete merede jaoks (Aadria ja Joonia meri, Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean, Läänemeri, Must meri, Vahemeri, Põhjameri), mis edendavad ka rannikuriikide koostööd.

Selleks et suurendada teadlikkust meredest kui meie ühiskonna ja majanduse olulisest osast, tähistatakse ELis igal aastal 20. mail Euroopa merenduspäeva Valige lingiga seotud tõlked   English (en) .