Praegu arutlusel olevas järgmises mitmeaastases finantsraamistikus määratletakse ELi pikaajalised kuluprioriteedid
Euroopa Liidu aastaeelarve suuruseks on ligikaudu 142 miljardit eurot (2011. aasta arvandmed). Iseenesest on see suur rahasumma, kuid see moodustab ainult 1% jõukusest, mis luuakse igal aastal ELi liikmesriikide poolt.
Suuremat osa sellest rahast kulutatakse ELi kodanike ja kogukondade elujärje parandamiseks, millest omakorda enamus suunatakse vaesematesse piirkondadesse ja kodanikerühmadele ning töökohtade loomise ja majanduskasvu ergutamisse kõikjal ELis.
Selle üle otsustamine, kui palju ja millele ELi rahalisi vahendeid kasutatakse, on demokraatlik protsess. Igal aastal:
Järelmeetmed

Euroopas
Mõned peamised kasutusalad on järgmised:
Välismaal
Mängides ülemaaimsel tasandil olulist rolli, on ELil muu maailma ees teatavad kohustused: majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine, rahu tagamine ning katastroofi- ja konfliktiohvrite abistamine.
EL on eriti aktiivne kolmes järmises riikide rühmas:
.
Kuidas ELi eelarve jaguneb? (2011. aasta arvandmed)
Üldiselt kasutab EL rahalisi vahendeid ainult seal, kus liikmesriikidele on kasulik oma vahendeid ühendada. Teadusuuringute programmid, mis on väga olulised Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime säilitamisel, on selle kohta hea näide.
ELi teadusuuringute rahastamisega edendatakse integreeritud uurimisprojekte, mis kaasavad erinevates ELi liikmesriikides töötavaid teadlasi. Asjaomase lähenemisviisi abil jagatakse riiklike teadusuuringute tulemusi kõikjal ELis, luues samas mastaabisäästu ja vähendades jõupingutusi.
Kasu saavaid valdkondi on erinevaid, sealhulgas biotehnoloogia, infotehnoloogia, nanotehnoloogia ja kosmoseuuringud.
ELile (haldusele) kulub kokku 6% kogukuludest. Need hõlmavad kõikide institutsioonide (eelkõige Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu) halduskulusid ning nendele tõlkijatele ja tõlkidele eraldatavaid kulusid, kes muudavad teabe kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes.