You are here:

Eelarve

ELi aastaeelarve on 145 miljardit eurot (2015. aasta andmed) – suur summa absoluutväärtuses, kuid vaid ligikaudu 1% ELi liikmesriikide majanduste poolt igal aastal loodud väärtusest.

ELi eelarve suhtes kohaldatakse mitmeaastase finantsraamistikuga Valige lingiga seotud tõlked   Deutsch (de) English (en) français (fr) kehtestatud piiranguid. Selles määratakse kindlaks iga-aastased maksimaalsed summad, mida EL võib erinevate poliitikavaldkondade puhul kulutada kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul (tavaliselt 7 aastat).

ELi eelarvest saadavat raha kasutatakse valdkondades, mille puhul Euroopa kui terviku jaoks on kõige mõistlikum vahendeid ühendada, näiteks:

  • transpordi, energeetika ja teabevahetuse sidemete parandamiseks ELi liikmesriikide vahel;
  • keskkonna kaitsmiseks kogu Euroopas;
  • Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks muutmiseks ülemaailmsel tasandil;
  • Euroopa teadlaste piiriülese koostöö edendamiseks.

ELi eelarve arvudes Valige lingiga seotud tõlked   Deutsch (de) English (en) français (fr)

Kes otsustab, kuidas raha kasutatakse?

Aastaeelarve – mille suhtes kohaldatakse mitmeaastase finantsraamistikuga Valige lingiga seotud tõlked   Deutsch (de) English (en) français (fr) kehtestatud piirmäärasid – üle otsustatakse demokraatlikult järgmiselt:

Mis juhtub pärast eelarvevahendite kasutamist?

  • Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu sellest, kuidas eelarvet kasutati.
  • Ka Euroopa Kontrollikoda kontrollib kulutusi.
  • Kui raha on kasutatud vastavalt eeskirjadele, kiidab Euroopa Parlament selle heaks.

Milleks raha kasutatakse?

Lõviosaga ELi eelarvest toetatakse majanduskasvu edendamist ja töökohtade loomist. Suur osa eraldatakse ka põllumajanduse ja maaelu arengu valdkondadele..

Suurimad kuluvaldkonnad (2015. aastal)

46%aruka ja kaasava majanduskasvu edendamiseks ELis, millest:

  • 34% eraldatakse vähearenenud ELi piirkondadele ja ebasoodsamatele ühiskonnakihtidele
  • 12% eraldatakse Euroopa ettevõtjate konkurentsivõime suurendamisele.

41% – ohutu toiduga kindlaks varustamiseks, innovaatiliste põllumajandussüsteemide kasutuselevõtuks ning tõhusaks ja säästvaks maa- ja metsakasutuseks.

Kuidas ELi eelarve jaotub eelarverubriikide kaupa? (2015. aasta andmed)

ELis

Mõned programmid ja nende eelarved 2015. aastal:

Väljaspool ELi

Mängides ülemaailmsel tasandil olulist rolli, on ELil muu maailma ees teatavad kohustused:

  • majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine;
  • rahu tagamine;
  • katastroofi- ja konfliktiohvrite abistamine.

ELi eelarvest ELi mittekuuluvatele riikidele eraldatavat abi antakse kolmele peamisele riikide rühmale:

  • need arengumaad, millega teatavatel ELi liikmesriikidel on tugevad ajaloolised sidemed (eelkõige Aafrika ning Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnad);
  • naaberriigid – Ida-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas;
  • riigid, kes valmistuvad ELiga ühinema (kandidaatriigid või potentsiaalsed kandidaatriigid).

Programmide näited 2015. aastal:

Kes saab kasu ELi eelarvest?

Eelarvest rahastatakse umbes 94% ulatuses reaalseid meetmeid ELis ja väljaspool seda. Kõik 508 miljonit eurooplast saavad ühel või teisel moel ELi eelarvest kasu. Selle raames aidatakse miljoneid üliõpilasi, tuhandeid teadlasi ning paljusid linnu, piirkondi ja vabaühendusi.

Kui palju eraldatakse sellest jooksvatele kuludele?

Umbes 6% eelarvest. Need hõlmavad kõigi institutsioonide (eelkõige Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu) halduskulusid, sealhulgas ka tõlkijatele ja tõlkidele eraldatavad kulud, kes muudavad teabe kättesaadavaks kõigis ELi ametlikes keeltes.

Reformipaketi osana kärbib suurim institutsioon – komisjon – personali 1% võrra aastas, pikendades samal ajal ka tööaega. Töötajate arvu vähendatakse lõppkokkuvõttes 5%.