Kuigi Euroopa ettevõtted ja tööstus on kaasaegsed ja sageli edukad, ei saa nad innovatsiooni ja globaliseerumise väljakutsete tõttu endale puhkust lubada.
Innovaatilised teadmistepõhised ettevõtted viivad edasi ELi majandust ning loovad töökohti. Selliste ettevõtete kasvu soodustamiseks on vaja tugevat tööstusstruktuuri ja vahendeid uute tehnoloogiate rakendamiseks. Viimastel aastakümnetel on teenuste sektoris leidnud aset kiire kasv, kuid tootmine jääb siiski Euroopa majanduse aluseks, andes kolm neljandikku ELi ekspordist.
Uuenduslik tehnoloogia on äris ja tööstuses hädavajalik.
ELi ettevõtluspoliitika tähelepanu keskendub konkurentsivõime ja innovatsiooni jaoks vajalikele investeeringutele soodsa keskkonna kujundamisele. See on keskkond, kus saavad areneda eesrindlikke tehnoloogiaid kasutavad strateegiliselt olulised sektorid, nagu kosmose- ja biotehnoloogia, kuid ka traditsioonilisemad valdkonnad, nagu tekstiili- ja autotööstus.
Innovatsiooniks on vaja kriitilist massi. Praktilises elus puuduvad haridus- ja uurimisasutustel sageli seosed ettevõtetega. On suur vahe, kas on tegemist hea laboratooriumis sündinud ideega või maailma vallutava tootega. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi ülesandeks saab asjaomane lõhe ületada, luues selleks teadmis- ja innovatsiooniühendusi, mis on väga hästi integreeritud avaliku ja erasektori koostöövõrgustikud, kus osalevad ülikoolid, uurimisasutused ja ettevõtted, sealhulgas ka väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd).
ELis luuakse kaks kolmandikku töökohtadest VKEdes. VKEd moodustavad ELis 99 protsenti kõigist ettevõtetest. Seetõttu on Komisjoni ettevõtluspoliitika tunnuslause: "Kõigepealt mõelge väikestele".
Ettevõtluse ja oskuste arendamiseks ning VKEde turulepääsu ja kasvupotentsiaali parandamiseks (suurendades nende teadustöö- ja innovatsioonialast suutlikkust) on olemas eriprogrammid ja rahalised vahendid. VKEd on näiteks konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi peamiseks sihtrühmaks. Programmi eelarve ajavahemikul 2007–2013 on 3,6 miljardit eurot. Programmist rahastatakse peamiselt investeeringuid energiatõhususe rakendamiseks ning taastuvate energiaallikate, keskkonnatehnoloogiate ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtuks.
VKEd saavad eritähelepanu osaliseks ka ELi teadusuuringute seitsmenda raamprogrammi kontekstis. EL on suur teaduslike ja tööstusuuringute ning arendustegevuse rahastaja. Nimetatud programmi raames eraldatakse sellel otstarbel igal aastal üle 7 miljardi euro.
VKEd saavad teavet ja nõu võrgustikult Enterprise Europe Network, mis on osaliselt rahastatud ELi poolt ning millel on ELis umbes 500 ettevõtlusalase nõustamise punkti.
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine on ELi päevakorras tähtsal kohal.
Ettevõtluspoliitika edu alus peitub siseturu ladusa toimimise tagamises. Siseturg, konkreetselt kaupade vaba liikumine tähendab seda, et kõigil ettevõtetel on juurdepääs suuremale arvule potentsiaalsetele klientidele, seistes samas vastamisi ka suurema konkurentsiga. Tulemuseks on madalamad hinnad, suurem valik tarbijatele ja täiendav majanduskasv.
Ühtset turgu reguleerivad õigusaktid peavad olema tehnoloogia arenguga sammu pidamiseks alati ajakohased. Liikmesriike, kes soovivad jälle oma turgu kaitsta, tuleb sundida käituma nõuetele vastavalt, et kõiki ELi ettevõtteid koheldaks ühetaoliselt.
Ettevõtete tugiteenuste valdkonnas, nagu kommunikatsioon, transport ning energiavarustus, on turu täielikuks integreerimiseks veel palju teha. Konkurents ja madalamad hinnad nimetatud teenuste valdkonnas omavad toimet, kui ka kaubad tulevad turule samuti madalama hinnaga.
Vajadus eeskirjade järele ühelt poolt (et hoida turg avatud, kaitsta tarbijaid ja kehtestada kõrged keskkonna- ning sotsiaalsed nõuded) peab olema heas tasakaalus nendega kaasneva halduskoormusega teiselt poolt. Praegu olukord tasakaalus ei ole. Euroopa Komisjon kavatseb 2012. aastaks vähendada ettevõtete jaoks bürokraatiat 25%.
REACH, s.o kemikaalide registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise süsteem on heaks näiteks, kuidas keerukaid haldusmenetlusi on 27 liikmesriigi ühise pingutuse tulemusel võimalik lihtsustada. EL loob ühtse registreeritud kemikaalide andmebaasi, mis on tõhusaks tööriistaks nii ettevõtetele, kui ka neile poliitikakujundajatele, kelle ülesanne on kaitsta keskkonda.
Põhirõhk majanduskasvule ja töökohtade loomisele ei tähenda, et sotsiaalsed ja keskkonnaküsimused jäävad tahaplaanile. EL on järjekindel vastutustundliku ettevõtluse edendamisel, mille hulka kuulub oskuste arendamine, sotsiaalsete ja inimõiguste austamine ja mõistlik loodusvarade kasutamine.
