Ettevõtlus

Kuigi Euroopa ettevõtlus on kaasaegne ja edukas, ei saa see jääda paigale kiirestiarenevate tehniliste muutuste ning üha tugevama väliskonkurentsi tingimustes.

ELi ettevõtluspoliitika eesmärk on mitte maha jääda meie konkurentidest, luues samal ajal töökohti. Selles pööratakse erilist tähelepanu töötlevale tööstusele ja väikeettevõtetele.

Lugege terviktekstiLugege tervikteksti

Vaatamata kiirele arengule teenuste sektoris viimaste aastakümnete jooksul, on tootmine jätkuvalt Euroopa majanduse alustalaks ning selle arvele saab kanda 75% ELi koguekspordist.

ELi ettevõtluspoliitika keskendub õige investeeringute keskkonna loomisele – mitte ainult sellistes strateegiliselt tähtsates sektorites nagu lennundus ja kosmostehnoloogia ning biotehnoloogia, vaid ka traditsioonilisemates tööstusharudes, nagu tekstiili- ja autotööstus.

Uuenduslik tehnoloogia on äris ja tööstuses hädavajalik.

Tuleviku tööstus

ELi majanduskasvu juhivad tulevikus teadmistepõhised ja innovaatilised sektorid, kuid need eeldavad toimivat tööstusstruktuuri ning vahendeid uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks.

See tähendab teadusmaailma ja ettevõtluse vahelise lõhe vähendamist, et headest ideedest laboratooriumis valmiksid maailmatasemel tooted.

Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut teeb seda, luues “teadmiste- ja innovatsiooniühendusi”. Need on äärmiselt integreeritud avaliku-erasektori võrgustikud, mis ühendavad ülikoole, teadusasutusi ning igas suuruses ettevõtteid.

Väikeettevõtete toetamine

Kuigi paljud inimesed seostavad ettevõtlust tuntud rahvusvaheliste ettevõtetega, on suurem osa (92%) ELi ettevõtetest väikeettevõtted, milles töötab vähem kui 10 inimest.

Kuna sellised ettevõtted annavad tööd kahele kolmandikule kõigist töötajatest ELis, saavad need loomulikult erilise tähelepanu osaliseks ELi ettevõtlusalastes programmides ja rahastamises. Kõnealused programmid on järgmised:

konkurentsivõime ja uuendustegevuse programm, mille raames investeeritakse 3,6 miljardit eurot ajavahemikus 2007-2013 – eelkõige energiatõhususse, taastuvenergia allikatesse, info-/sidetehnoloogiasse;
Seitsmes raamprogramm, ELi peamine teadusuuringute rahastamise programm (teadusmaailm ja tööstussektor) – üle 7 miljardi euro aastas.

Eesmärgiks on edendada ettevõtlust ja kutseoskusi, parandada väikeettevõtete juurdepääsu turgudele ning tõhustada nende teadus- ja arendustegevuse alast suutlikkust.

Teavet ja nõuandeid vajavad väikeettevõtted saavad seda Euroopa ettevõtlusvõrgustikust (Enterprise Europe Network), mis koosneb 500 ühest kohast saadavast teenusest kõikjal ELis, mida rahastab osaliselt EL.

Ettevõtjate halduskoormuse vähendamine on ELi päevakorras tähtsal kohal.

Piirideta Euroopa

Üheks kõnealuse poliitika tulemuslikkuse eeltingimuseks on ELi piirideta turg – eelkõige kaupade vaba liikumine üle piiride.

See annab kõigile ettevõtetele juurdepääsu suuremale arvule klientidele ning loob suurema võimaluse majanduskasvu saavutamiseks. Samal ajal peavad nad hakkama saama suurema konkurentsivõimega, mis hoiab neid ärksatena.

Siiski on vaja ära teha suur töö nii juba saavutatu kaitsmiseks kui ka hüvede levitamiseks enamatesse sektoritesse.

ELi vaba turu aluseks olevaid õigusakte tuleb pidevalt ajakohastada, et vastata tehnoloogia arengule ning hoida ära olukord, kus liikmesriigid asuvad kaitsma riiklikke tööstusi.

Ettevõtete tugiteenuste valdkonnas, nagu kommunikatsioon, transport ning energiavarustus, on turu täielikuks integreerimiseks veel palju teha. Konkurents ja madalamad hinnad nimetatud teenuste valdkonnas omavad toimet, kui ka kaubad tulevad turule samuti madalama hinnaga.

ELi eeskirjad – tasakaalu saavutamine

Samuti tuleb saavutada õige tasakaal eeskirjade vajaduse (et hoida turud avatud ja kaitsta tarbijaid, keskkonda, töötajaid jne) ning piirangute vahel, mida need seavad ettevõtjatele.

Praegu olukord tasakaalus ei ole. Komisjon kavatseb 2012. aastaks vähendada ettevõtete jaoks bürokraatiat 25%.

Siiski aitavad kogu ELi hõlmavad eeskirjad tööstustel vältida mitmekordset halduskoormust igas liikmesriigis, näiteks REACH-süsteemi (ühtne andmebaas, mis annab tööstusele võimaluse vaid ühekordseks kemikaalide registreerimiseks) abil.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

Euroopa Komisjon
- Ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat
Euroopa Parlament
- Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Euroopa Liidu Nõukogu
- Konkurentsivõime (siseturg, tööstus, teadusuuringud)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
- Ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Regioonide Komitee
- Majandus- ja sotsiaalpoliitika komisjon (ECOS)
Euroopa Investeerimispank
- Euroopa Investeerimispank
- Euroopa Investeerimisfond
ELi ametid
- Konkurentsivõime ja uuendustegevuse täitevasutus (EACI)
- Enterprise Europe Network
- Teadusuuringute Rakendusamet
- Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
- Euroopa GNSSi Agentuur
- Euroopa Kosmoseagentuur (ESA)
- Euroopa Toiduohutusamet (EFSA)
- Euroopa standardikomitee (CEN)
- Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee (CENELEC)
- Euroopa Telekommunikatsiooni Standardiinstituut (ETSI)
- Euroopa Kaitseagentuur (EDA)