Laienemine

Heaolu ja demokraatia levitamine

Uute liikmete kaasamine oli kavas juba algusest peale. Liidu rajajad uskusid oma ideesse niivõrd, et jätsid ukse avatuks ka teistele liituda soovivatele Euroopa riikidele.

Euroopa Liidu vastus Euroopa poliitilise maastiku muutumisele viimase viiekümne aasta jooksul on nende riikide aitamine, kellel on eeldusi saada liikmesriigiks, edendades majanduskasvu ning tugevdades demokraatlikke jõude riikides, kus on kehtinud diktatuur.

Rumeenlased tähistasid ELiga ühinemist 1. jaanuariil 2007.

Ühendades ida ja lääne

ELi koosnes algselt kuuest riigist: Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg ja Madalmaad.

Alates 1973. aastast ühinesid enamik muudest Lääne-Euroopa riikidest.

Pärast nende režiimide kokkuvarisemist aastal 1989, ühinesid ELiga paljud endised kommunistlikud riigid Kesk- ja Ida-Euroopast kahe laienemisringi raames (2004. ja 2007. aastal).

Kes saavad ühineda?

Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui asjaomane riik jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohutsuse neid edendada.

Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid:

• poliitilised – demokraatiat tagavad stabiilsed institutsioonid, õigusriigi põhimõte, inimõigused;
• majanduslikud – toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu konkurentsi ja turujõududega;
• õiguslikud – ta peab võtma vastu kehtestatud ELi õigusaktid ja tavad, eelkõige peamised poliitilise, majandusliku ja rahaliidu eesmärgid.

Türgi on Euroopa Liidu liikmekandidaat.

Kuidas see toimib?

Kõnealune protsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit).

1. Riigile pakutakse ELi liikmeks saamise võimalus. See tähendab, et asjaomasele riigile tuleks anda ametliku kandidaatriigi staatus, kui see on ühinemiseks valmis.



2. Seejärel saab asjaomane riik ametlikuks liikmekandidaatiks, kuid see ei tähenda seda, et ametlikud läbirääkimised on juba avatud.



3. Seejärel asub kandidaatriik ametlikele ühinemisläbirääkimistele. See on protsess, mille puhul on tavaliselt vajalikud reformid olemasolevate ELi õigusaktide kohandamiseks.

Kui läbirääkimised ja vajalikud reformid on mõlemat poolt rahuldavalt lõpule viidud, saab asjaomane riik ELiga ühineda, kuid jällegi vaid juhul, kui kõik ELi liikmesriigid on sellega nõus.

Kes võivad järgmisena ühineda?

Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustüheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia, kes on juba ELi liige).

Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus:

• Türgi
• Serbia
• Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik
• Island
• Montenegro

Horvaatia on ELiga ühinev riik; ühinemine peaks toimuma 2013. aasta keskel.

Üles

ELi institutsioonid ja asutused

• Euroopa Komisjon
  • Laienemisküsimustega tegelev talitus
  • Tehniline abi ja teabevahetus (TAIEX)
  • Euroopa välisteenistus
• Euroopa Parlament
  • Väliskomisjon
• Euroopa Liidu Nõukogu
  • Üldküsimused
  • Välisküsimused
• Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
  • Välissuhete sektsioon
• Regioonide Komitee
  • Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjon (CIVEX)
• Euroopa Investeerimispank
  • Euroopa Investeerimispank ja laienemine

Väljaanded, uudiskirjad ja statistika

• Väljaanded
• Uudiskirjad
• Statistika

Rahastamisvõimalused

• Toetused
• Pakkumiskutsed (avalikud hanked)

Õigusaktid

• ELi laienemist käsitlevad õigusaktid
• Eraldiseisvad ELi laienemist käsitlevad õigusaktid
• Euroopa Liidu leping - artikkel 49
• Euroopa Liidu toimimise leping - artikkel 212