Navigatsioonitee

Laienemine


Laienemine on protsess, mille raames riigid ühinevad ELiga. Alates ELi rajamisest 1957. aastal, on selle liikmesriikide arv kasvanud 6-st 28-ni.

Heaolu ja demokraatia levitamine

Viimase 50 aasta jooksul on ELi laienemine edendanud majanduskasvu ja tugevdanud demokraatlikke jõude riikides, kus on varem kehtinud diktatuur.

Kaks tüdrukut purskkaevu ääres istumas, ühel neist on õlgadel Horvaatia lipp © EU

Horvaatia ühinemine ELiga – Strasbourgi linna korraldatud tervitustseremoonia

Ida ja lääne ühendamine

EL koosnes algselt kuuest riigist: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Mitmed ülejäänud Lääne-Euroopa riigid ühinesid pärast 1973. aastat.

Pärast neis valitsenud režiimide kokkuvarisemist aastal 1989, ühinesid ELiga paljud endised kommunistlikud riigid Kesk- ja Ida-Euroopast kahe laienemisvooru raames (2004. ja 2007. aastal). 2013. aastal sai Horvaatiast 28. ELiga ühinenud riik.

Liikmesriikide täielik loetelu ja nende ELiga ühinemise aasta

Kes saavad ühineda?

Euroopa Liidu lepingus märgitakse, et iga Euroopa riik võib taotleda liiduga ühinemist, kui ta jagab ELi demokraatlikke väärtusi ning võtab endale kohustuse neid edendada.

Kuid eelkõige saab riik ühineda vaid juhul, kui ta täidab liikmelisuse kriteeriumid:

  • poliitilised – stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia ning õigusriigi põhimõtte ja inimõiguste järgimise;
  • majanduslikud – toimiv turumajandus ja suutlikkus tulla toime Euroopa Liidu sisese konkurentsi ja turujõududega;
  • õiguslikud – ELi õigusaktide ja tavade vastuvõtmine, eelkõige peamiste poliitiliste, majanduslike ja rahaliiduga seotud eesmärkide täitmine.
Türgi turg © Bilderbox

Türgi on ELi kandidaatriik.

Kuidas laienemine toimub?

Laienemisprotsess koosneb kolmest etapist (iga etapi puhul on vajalik kõigi ELi liikmesriikide heakskiit).

  1. Riigile pakutakse ELi liikmeks saamise võimalus.
  2. Riik saab ametlikuks kandidaatriigiks.
  3. Kandidaatriigiga alustatakse ametlikke ühinemisläbirääkimisi − protsess, mille puhul on tavaliselt vajalikud reformid olemasolevate ELi õigusaktide vastuvõtmiseks.

Kui läbirääkimised ja vajalikud reformid on mõlemat poolt rahuldavalt lõpule viidud, saab asjaomane riik ELiga ühineda, kuid jällegi vaid juhul, kui kõik ELi liikmesriigid on sellega nõus.

Kes võivad järgmisena ühineda?

Hetkel on EL pakkunud liikmeks saamise võimalustkaheksale riigile: Albaania, Türgi, Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia ja Horvaatia, kes on juba ELi liikmed).

Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus:

  • Türgi Deutsch (de) English (en) français (fr)
  • Serbia Deutsch (de) English (en) français (fr)
  • endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik Deutsch (de) English (en) français (fr)
  • Island Deutsch (de) English (en) français (fr)
  • Montenegro Deutsch (de) English (en) français (fr)

Üles

Laienemine

Avaldatud augustis 2013

See väljaanne on osa sarjast „Euroopa Liit lahtiseletatuna”


Üles



Püsige liinil

Facebook

  • Euroopa Komisjon - LaienemineEnglish (en)

Twitter

  • Euroopa Komisjon - LaienemineEnglish (en)

Üles

Aidake meil veebisaiti täiustada

Kas leidsite otsitava teabe?

JahEi

Mida te otsisite?

Kas teil on ettepanekuid?